Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
07. november 2012, Tallinn
Kriminaalasja number
1-12-8596
Kohtukoosseis
Kohtunikud Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Urmas Reinola
Kriminaalasi
Z.H süüdistuses KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 4 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 12. septembri 2012 otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav Z.H
Prokurör
Prokuröri abi Enge Selge
Süüdistatav
Z.H, ik: xxx, varem korduvalt kirminaalkorras karistatud, kinni peetud 10.09.2012
Kaitsja
Vandeadvokaat Talvi Vaske
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 12. septembri 2012 aasta otsus kriminaalajas nr 1-12-8596 Z.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi muutmata. Z.H apellatsioon jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.
Z.H apellatsioonist ei nähtu ühtegi asjaolu, millest kohus otsuse tegemisel teadlik ei olnud ning seega Z.H-le mõistetud karistus vastab kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kohus on õigesti märkinud, et Z.H ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega. Z.H ise põhjendas oma kuriteo toimepanemist sellega, et ta oli võlgu, seega nõustub prokurör kohtu seisukohaga. Samuti on kohus otsuses põhjendanud, miks Z.H-le ei kohaldatud tingimisi vangistust või vangistuse asendamist üldkasuliku töö tegemisega. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 palub prokurör jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
KarS § 199 lg 2 näeb ette kuni 5 aastase vangistuse. Maakohus on süüdistatavale mõistnud 6 kuulise vangistuse. On arvestanud karistust kergendava asjaoluga ja raskendavate asjaolude puudumisega. Apellatsioon ei kajasta mingeid KarS § 57 loetletud asjaolusid, millised jäid maakohtu poolt ebaseaduslikult arvestamata. Ka ringkonnakohus selliseid asjaolusid ei tuvastanud. Apellant on taotlenud ka tema tingimisi karistusest vabastamist. Kolleegium leiab, et taotluse rahuldamiseks vähimadki põhjendused puuduvad. Maakohus on juba jälgitavalt otsuses põhistanud miks Z.H karistamisel pole seadusega kooskõlas KarS § 74 sätete kohaldamine. Kolleegium maakohtu järeldusega nõustub. Karistusregistri andmestik näitab, et kohus on korduvalt juba usaldanud D.Golkovkot ja ta vabastanud tingimisi karistuse kandmisest. Sellist usaldust pole Z.H aga osanud hinnata vaid on jätkanud õigusvastaste tegude toimepanemisi. Arvestada tuleb asjaoluga, et Z.H vabastati tingimisi ennetähtaegselt ka viimase mõistetud karistuse ärakandmiselt, kuid ta ei läbinud katseaega edukalt, vaid rikkus temale pandud kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid ja kohus pööras ärakandmata karistuse täitmisele. Maakohus on piisava põhjalikkusega motiveerinud ka järeldust miks Z.H ei ole isikuks, kellele mõistetud vangistust on võimalik asendada üldkasuliku tööga. Kolleegium täielikult sellise põhistuse ja järeldusega nõustub ega pea seda vajalikuks korrata. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et Z.H enda käitumine annab aluse jõuda järeldusele, et ainuvõimalik ja kooskõlas seadusega on tema karistamine reaalse vangistusega ja seetõttu maakohtu otsus Z.H-le 6 kuulise reaalse vangistuse mõistmise osas tühistamisele ei kuulu.
Kolleegium leiab, et maakohtu poolt menetluskulude süüdimõistetult väljamõistmine on kooskõlas seadusega ja ka selles osas maakohtu otsus tühistamisele ei kuulu. Seda enam, et tegelikult on maakohus juba kohaldanud KrMS § 180 lg 3 ning on menetluskulude tasumise tähtajaks määranud seaduses ettenähtud 1 kuu asemele 12 kuud.
Ivi Kesküla
Meelika Aava
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.