Tartu Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. oktoober 2012, Tartu, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-11-4593
Kohtukoosseis
Eesistuja Paavo Randma, liikmed Aarne Sarjas ja Maarika Kuusk
Kriminaalasi
K.U süüdistuses KarS § 121 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu 5. septembri 2012 otsus
Apellatsiooni esitaja
K.U kaitsja advokaat Valli Kallaste
Prokurör
Ülle Hõrak K.U , isikukood XXX; elukoht XXX; XXXX kodanik; XXXX; emakeel - XXXX; tXXXX, XXXX; varem kriminaalkorras karistamata Advokaat Valli Kallaste
Süüdistatav Kaitsja
vanaema juurde oli äärmiselt lühike maa ja kannatanu jõudis sinna mõne minuti jooksul. Ei ole eluliselt usutav, et niivõrd lühikese aja jooksul kannatanu jõudis välja mõelda kaitsja kirjeldatud ja kohtu arvates suhteliselt keeruka tegevusplaani. Seda enam, et tegemist on puudega alaealisega, kes tema ema V.K. kinnitusel õpib koolis lihtsustatud programmi alusel. Nii kannatanu kui süüdistatava ütlustest järeldub, et nende kohtumine sel päeval oli täiesti juhuslik, kui kannatanu suundus vanaema poole ja süüdistatav reisilt tulles suundus oma kodu poole. Seega ei saanud kannatanu seda kohtumist ette näha ja kaitsja kirjeldatud tegevusplaani ette valmistada. Peale selle ei ole kohtu arvates tõendatud, et süüdistuses kirjeldatud tervisekahjustuse oli kannatanu saanud juba varem. 1.6 Peale selle, et V.K. , T.K. kui V.S. on juhtunust teada saanud kannatanu J.K. vahendusel, on nad peale juhtunut ka ise näinud kannatanu kehal punast laiku piirkonnas, kuhu kannatanu väitel süüdistatav teda oli löönud. Kannatanu J.K. ja tunnistaja T.K. ütluste kohaselt pöördusid nad samal õhtul, s.o 1.02.2011 ka arsti juurde Räpina haiglasse. Kohus möönab, et mõningast segadust tekitab asjaolu, et Räpina Haigla AS poolt on väljastatud mitmesuguse sisuga arstitõendeid J.K. vastuvõtul viibimise aja kohta. Nii on Räpina Haigla AS Lõuna Prefektuurile väljastanud esmalt 16.02.2011 tõendi nr 24 (tl 51, varem tl 4), mille kohaselt J.K. viibis vastuvõtul 1.02.2011 kell 7.30. Seejärel on Räpina Haigla AS väljastanud Lõuna Prefektuurile sama kuupäeva ja numbrit kandva tõendi uuesti 23.02.2011 (tl 48, varem tl 5), mille kohaselt J.K. viibis vastuvõtul 1.02.2011 kell 7.30 kuni 1.02.2011 kell 8.00. Tõendil on käsikirjaline ja S.S. nimelise pitsatijäljendiga kinnitatud parandus: 17.30 kuni 18.00 õige! Kohtumenetluse käigus on Räpina Haigla AS 04.09.2012 prokurörile faksi teel väljastanud juba eespool nimetatud kuupäeva ja numbrit kandva tõendi (tl 49), mille kohaselt J.K. viibis kirurgi vastuvõtul 01.02.2011 kell 17.30. 1.7 Hinnates kogumis kannatanu J.K. ja tunnistaja T.K. ütlusi ja erinevaid variante arstitõendist nr 24 loeb kohus tõendatuks, et J.K. pöördus arsti juurde siiski 01.02.2011 õhtul, mitte hommikul. Kuigi Räpina Haigla AS on vähemalt kahel korral väljastanud tõendi, mille kohaselt J.K. arsti juures viibimise aeg oli hommikul, on nad selle vea hiljem parandanud, tehes paranduse 23.02.2011 Lõuna Prefektuurile saadetud tõendis ja kinnitades sama veel 04.09.2012 faksi teel väljastatud tõendis. Kuna muud sisulist erinevust tõendite erinevates variantides ei ole, on eksimuse puhul kellaajas kohtu hinnangul tegemist ilmse trükiveaga. Esmases tõendis märgitud kellaaja 7.30 ja järgmises tõendis märgitud kellaaja 7.30 kuni 8.00 puhul on ilmselt trükkimata jäänud number üks. Sellele arvamusele annab alust ka asjaolu, et muud asjas uuritud tõendid ei kinnita J.K. arsti juurest käimist 01.02.2011 hommikul. Muud tõendid (kannatanu ütlused, tunnistaja T.K. ütlused) kinnitavad, et kannatanu käis arsti juures sama päeva õhtul. Kohtu hinnangul on põhjendatud lähtuda Räpina Haigla AS 04.09.2012 prokurörile faksi teel väljastanud 16.02.2011 tõendist nr 24 (tl 49), mille kohaselt J.K. viibis kirurgi vastuvõtul 01.02.2011 kell 17.30. 1.8 Kohtu arvates kannatanu J.K. ütlused, tema seadusliku esindaja V.K. ütlused, tunnistajate T.K. , V.S., V.B. ja V.P. ütlused ja Räpina Haigla AS 16.02.2011 tõend nr 24 (tl 49) kogumis tõendavad, et K.U 1.02.2011 kella 16.00 paiku XXX lõi tahtlikult J.K. ühel korral rusikaga rinnaku alla kõhtu, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja rinnaku piirkonnas vähese turse. Nimetatud tõendid lükkavad ümber süüdistatava ja tunnistaja O.-D.A. ütlused selle kohta, et süüdistatav kannatanut ei löönud.
2.1 Kaitsja hinnangul on jäänud ebaselgeks kannatanul vigastuste tekkimise aeg ja asjaolud. Siinkohal viitab apellant Räpina Haigla AS tõenditele, mille kohaselt on kannatanu J.K. viibinud arsti vastuvõtul 1.02.2011 hommikul 7.30-8.00. Kohtumine süüdistatavaga leidis aset aga alles sama päeva õhtul. Mis alusel on arst teinud sellele tõendile omakäelise paranduse, ei ole aga selge. 2.2 Edasiselt viitab kaitsja konfliktile kannatanu ning süüdistatava poja vahel, mille käigus viimane sai kannatada. Seda asjaolu silmas pidades peab apellant tõenäoliseks, et süüdistatavat nähes ei jäänud J.K. ootama tema reaktsiooni, vaid jooksis kohe vanaema juurde, kellele valetas loo löömisest, leppides selle kokku ka vaimselt haige tunnistaja B. . 2.3 Kokkuvõtvalt on kaitsja hinnangul käesolevas kriminaalasjas rohkem kahtlusi kui usaldusväärseid tõendeid ning puudub alus süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks.
Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning tutvunud prokuröri poolt kohtule esitatud kirjalike seisukohtadega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioon jääb täielikult tagajärjetuks. Enda seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.
juhul on kannatanu avaldanud toimunud ründe asjaolusid koheselt mitmetele isikutele, seda rünnet nägi vahetult pealt ka vahejuhtumi juures viibinud tunnistaja S.B. , mis kokkuvõtlikult kinnitavad süüdistuse versiooni toimunu kohta. 7.3 Edasiselt tuleks selle tõstatatud versiooni aktsepteerimiseks tõdeda sedagi, et teadvalt valeütlusi annab ka kannatanu vend T.K., kes on kinnitanud, et ta sai teada enda venna suhtes toimepandud ründest ning peale politseisse helistamist mindi õhtul koos arsti juurde (tlk 59 pöördel); nimelt esitab kaitsja väite, et tegelikkuses käis kannatanu arsti juures 1.02.2011 hommikul ja seal fikseeritud vigastuste põhjustamist üritab ta nüüd alusetult omistada K.U-le. See asjaolu muudab selle kaitsja esitatud versiooni usutavuse veelgi ebatõenäolisemaks. Lisaks sellele, et tuleks tuvastada valeütluste andmine T.K. poolt (seda apellant kummatigi aga ei väida), pidanuks selle väärinfo esitamisel J.K. tegutsema teadmises, et Räpina Haigla AS väljastab talle lõppeks tõendi, kus visiidi hommikune kellaaeg on asendatud õhtusega; kuidas ning millistel viisidel võis J.K. sellist asjaolu kontrollida/saavutada, on taaskord arusaamatu. Apellatsioonis viitab kaitsja K.U veendumusele, et „arsti on käidud mõjutamas“ – miks ei ole selle arusaama valguses pidanud kaitsepool aga vajalikuks tõendi väljastanud arsti küsitlemist kohtus tunnistajana (vt tlk 14 asuv kaitseakt, kus täiendavate tunnistajate kutsumist kohtusse ei peeta vajalikuks), jääb ringkonnakohtule mõistmatuks. Seega on taaskord tegemist kontrollimatu kahtluse tõstatamisega, millel puudub igasugune usutavus ning tuleb seetõttu jätta tähelepanuta. Tuleb soostuda maakohtu otsuses sedastatuga, et politsei nõudel väljastatud dokumentidel oli kellaaja fikseerimisel lihtsalt eksitud (mingi reaalselt aset leidnud mõjutamise korral sellist eksimust vaevalt et esinenud oleks) ning toimunu tehiolusid tervikuna arvestades ei kõiguta see asjaolu vähimalgi määral ringkonnakohtu veendumust K.U süüs. 7.4 Selle kõige taustal tuleb veel viidata ka K.U kaitsepositsiooni muutumisele ajas, mis on tuvastatav kohtutoimiku pinnalt. Nimelt sätestab KrMS 227 lg 1, et enne eelistungit tuleb esitada kohtule kaitseakt, milles tuleb mh märkida, millised süüdistusaktis esitatud väited ja seisukohad vaidlustatakse ja millised võetakse omaks (KrMS § 227 lg 3 p 1). Nii on toimitud ka käesolevas kriminaalasjas ning kohtule esitatud kaitseaktis väidetakse, et kohtudes J.K. süüdistuses näidatud ajal K.U „tahtis kannatanut lüüa, aga viimane jooksis minema“ (tlk 14). Ehk siis – kaitseaktis on K.U võtnud omaks soovi kannatanut füüsiliselt rünnata. Kohtumenetluses ütlusi andes on süüdistatav sellest positsioonist aga täielikult eemaldunud, väites, et ta peatus lihtsalt selleks, et kannatanuga rääkida, kes aga minema jooksis (tlk 62 pöördel). See asjaolu näitab täiendavalt, et K.U ei anna toimunu kohta tõelevastavat teavet ning tema ütlused tuleb tõendikogumist kui ebausaldusväärsed kõrvaldada.
Paavo Randma
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.