Kohtulahend

Tõkend – vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 04. juuli 2012.a.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

SÜÜDISTUS

Vitali Järv 27.05.2012 kella 20.00 paiku Tallinnas aadressil Xxx lükkas SJ selliselt, et viimane kukkus parema õlaga vastu laua serva ja põhjustas selliselt kannatanule valu ja hematoomid parema õla piirkonnas. Samuti samal ajal ja kohas, võttis V.Järv kööginoa ja lõi sellega SJ vasakusse rinda ja põhjustas valu ja tervisekahjustusena vasaku rinnanäärme 5 cm pikkuse ja 2,5 cm sügavuse torkehaava. V.Järv 04.07.2012 kella 20.00 paiku Tallinnas Xxx lõi lahtise käega SJ vastu suud ja põhjustas selliselt SJvalu ja ülahuule haava. Sama konflikti käigus lõi ta SJ ka korduvalt vastu nina ja põhjustas selliselt SJ valu. Teise inimese löömisega, talle valu ja tervisekahjustuste tekitamisega pani V. Järv toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör leidis, et V. Järvele süüks arvatud kuritegu on tuvastamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Karistuseks taotles prokurör vangistust 15 kuud, mida lühimenetlusest tingituna vähendada kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub 10 kuud vangistust. Reaalselt kuuluks ärakandmisele 4 kuud vangistust ning 6 kuud vangistust jätta täitmisele pööramata, kui V. Järv 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning

täiendavad kohustused: 1)mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, 2) osaleda sotsiaalprogrammides. Prokurör pidas karistuse mõistmisel kõige olulisemaks seda, et oma süüd V. Järv tunnistas ja varem ei ole teda kuritegude eest karistatud. Kaitsja ei vaidlustanud kuriteo tõendatust ega kvalifikatsiooni. Leidis, et tülid on tekkinud armukadedusest ning kannatanu on süüdistatava ise üles ärritanud, mõlemad on olnud alkoholijoobes. Süüdistatavat ei seo kannatanuga enam miski, vabanedes on tal võimalik elama asuda vanaema juurde ning põhjendatud on šokivangistuse mõistmine, kuid palus seda mõista väiksemas määras kui taotles prokurör. Kuna süüdistataval ei ole mingit vara ega oma elamist, siis menetluskulud jätta suures osas riigi kanda ja anda võimalus neid tasuda osade kaupa ühe aasta jooksul.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused V. Järvele süüks arvatud kuriteod on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega:

- kannatanu SJ ütlustest nähtub (tl. 42 – 45), et kui mees on purjus, hakkab ta skandaalitsema ja võib lüüa. Politseisse ei ole ta varem pöördunud, kuna pidas seda perekonna siseasjaks, mis tuleb ise lahendada. Kui mees 27.05.12 koju tuli, oli ta purjus ja hakkas tüli norima. Süüdistatav tõukas kannatanut nii, et viimane lõi end parema õlaga vastu lauaserva. Ta ütles mehele, et annab lahutuse sisse ja viskab ta korterist välja. Selle peale võttis mees ootamatult lauasahtlist kööginoa ja lõi teda vasakule poole rindu; kannatanul oli valus ja haavast hakkas verd tulema. Kannatanu jooksis naabrinaise juurde ja koos läksid traumapunkti. Arstid vaatasid ta läbi, õmblesid haava ja teatasid, et kops ei olnud kahjustatud. Ta kahtles, kas politseisse teatada või mitte, sest tookord mees vabandas ta ees. -PERH-i patsiendikaardilt ja väljavõttes haigusloost nähtub, et SJ on vasaku rinnanäärme torkehaavaga pöördunud erakorralise meditsiini osakonda, on tehtud röntgen, haava on õmmeldud; edasi tuleb jätkata sidumist perearsti juures (tl. 46; 48-49); -isiku läbivaatuse protokollis on 30.05.2012 fikseeritud, et SJ esines parema õla ülaosas hulgaliselt verevalumeid, vasakul rinnal verevalum ja plaaster, mille all 4 cm pikkuselt haava õmblusjäljed. Näol parema silma all oli arm, mille ümber punetus (tl. 50-53); -nuga, kui asitõendit on vaadeldud (tl. 59 – 60): tegemist oli teravaotsalise kööginoaga 19 cm, mille tera pikkus oli 8 cm. Kahtlustatava V. Järve ütluste kohaselt (tl.55- 58) tunnistas ta toimepandud kuritegu, kuid väitis, et teo üksikasju ta ei mäleta, kuna oli purjus. Mäletab seda, et läks naisega tülli ja kui naine kampsuni ära võttis, nägi vasakul rinnal verd; pani haavale vatitampooni ja sideme; tehtut kahetseb. Kannatanu kehaline väärkohtlemine süüdistatava poolt, kannatanule füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamine nii mais kui juulis 2012 on tõendamist leidnud ja õigesti on V. Järve käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kriminaalasja lõpetamise määruse kohaselt on V. Järv kannatanut rünnanud ka varem, on peretüli käigus kannatanut kägistanud ja talle füüsilist valu põhjustanud. 30.03.2008.a. kriminaalmenetlus lõpetati põhjusel, et ta oli varem kriminaalkorras karistamata isik, ta sai aru oma käitumise lubamatusest, kannatanu on talle andestanud ning ta kohustus täitma 100 tundi üldkasulikku tööd (tl. 71). Karistusregistri väljavõttest nähtub, et V. Järv on isik, keda on korduvalt erinevate väärtegude eest karistatud rahatrahvidega. Tasutud on vaid üks trahv. (tl.62-64).

Karistuse mõistmisel lähtub kohus isiku süüst, arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvesse tuleb võtta ka õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. V. Järve süü suurust hinnates tuleb lähtuda teo toimepanemise asjaoludest. 27.05.2012. oli süüdistatava rünne ohtlik nii kannatanu elule kui tervisele. Noaga lõi ta kannatanut rindu, s.o.

elutähtsasse piirkonda. Selline tegu on jõhker ja hoolimatu ning võinuks põhjustada ka kõige raskema tagajärje. Ajal kui selles asjas käis kriminaalmenetlus ja süüdistav oli kutsutud prokuratuuri, ründas ta kannatanut uuesti 04.07.12.a. Kannatanu suhtes kahel korral vägivalla tarvitamist ta küll tunnistas, kuid oma tegusid ta kohtuistungil ei kahetsenud, ei osanud kohtule öelda, millised järeldused ta on endale teinud, nentis vaid seda, et talle ei meeldi vanglas olla. Puhtsüdamlik kahetsus, mida saab arvestada karistust kergendava asjaoluna, peab olema siiras, kontrollitav asja materjalide põhjal. Kohus ei loe eeluurimisel kirja pandud ühte lauset oma maikuu käitumise kohta puhtsüdamlikuks kahetsuseks. Juba juulikuus kordunud vägivalla suhtes pidas V. Järv tüli põhjustajaks naist, leidis, et naise jutt ärritas teda, et naise nägu punetas vererõhu tõttu, mitte tema korduvatest löökidest ning teatas, et lahutust ta naisele ei anna. Talle ei läinud korda see, kas kannatanu alaealine laps toimunut nägi või mitte. Ta oli jõhker ja vägivaldne isiku suhtes, kelle elamispinnal ta elas. Kannatanu julgus öelda välja asjaolu, et teda korterist välja aetakse, põhjustas järjekordse vägivalla. Antud asjas puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Nii teo raskust kui süüdlase isikut arvesse võttes ei saa V. Järvele mõista kergemaliigilist karistust, s.o. rahalist karistust. Selline karistus ei ole tema puhul ka täidetav. Ta on teinud vaid juhutöid, tal puudub kindel elu- ja töökoht. Tasumisele kuuluvad menetluskulud. Nende tegude ohtlikkust (löögid elutähtsate organite piirkonda, noa kasutamine) arvesse võttes, samuti asjaolu, et vägivalda tarvitas ta kannatanu suhtes korduvalt, ei pea kohus võimalikuks mõista V. Järvele karistusena vangistust alla sanktsiooni keskmist määra. Asjaolu, et isikut ei ole varem kriminaalkorras karistatud, ei saa olla peamise või määrava tähtsusega karistuse mõistmisel. Ta on isik, keda on erinevate väärtegude eest korduvalt karistatud ning teda ei saa pidada õiguskuulekaks isikuks. Enamuse talle määratud rahatrahvidest on ta jätnud tasumata. Ta on sama kannatanut ka varem kehaliselt väärkohelnud (kannatanut kägistanud), kuid siis kriminaalasi lõpetati põhjusel, et ta on varem kriminaalkorras karistamata isik ja saab aru oma käitumise lubamatusest. Lõpetamise määrusega pandud kohustus teha üldkasulikku tööd, pole olnud piisavaks vahendiks, sest samaliigilised teod on ta uuesti toime pannud. Sellise isiku mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi süütegusid on vajalik mõista reaalne vangistus vähemalt sanktsiooni keskmises määras. Üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peaks iseloomustama nn märkimisväärne eripära, kuid kuna seda ei esine, ei näe kohus ühtegi põhjendust, miks peaks V. Järve kasvõi osaliselt tingimisi vabastama mõistetavast karistusest. Selline karistus ei oleks kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega ning annaks ühiskonnale vale signaali, et alkoholijoobes oma pereliiget noaga ründav isik on toime pannud väheohtliku kuriteo. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et V.Järv on isik, kel puudub kindel elukoht ja kes kuritarvitab alkoholi ning ka sellest aspektist lähtudes on tema suhtes tingimisi vangistusest vabastamine põhjendamatu.

Tsiviilhagi süüdlase vastu esitatud ei ole. Menetluskulud Süüdimõistva otsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks selles kriminaalasjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, so 435 eurot. Kohtueelses menetluses ja kohtuistungil esines määratud kaitsjana advokaat G. Kull, kellele on makstud tasu kokku 153,60 eurot. Arvestades asjaolu, et süüdistatav viibib vahi all, enne vahistamist ta ei töötanud, käib kõigi menetluskulude kohene tasumine talle ilmselt üle jõu, mistõttu KrMS § 180 lg 3 alusel annab kohus võimaluse menetluskulude tasumiseks 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning jätab osa menetluskuludest: viiendiku sundrahast ja kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulud riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 173, 175, 179, 180, 238, 306, 311-313.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.