Rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga Määruse tegemise koht ja aeg Kohtulahend
Menetlus kohtus Määruse tegija Avaldaja sissenõudjana Avalduse ese Kohtutäitur Süüdimõistetu
Viljandi kohtumaja 18. oktoober 2012 nr 1-09-13391 Tartu Maakohtu 30. september 2009 otsus Jaan N.A süüdimõistmises KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi ning karistamises rahalise karistusega 80 päevamäära, s.o 255,65 euroga kohtulahendi täitmine kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Riigi Tugiteenuste Keskus asenduskaristuse kohaldamine Aive Kolsar Jaan N.A (isikukood 39004266011; elukoht xxxxxxxxx xxx-x xxxxx
Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustused
3.3 kohtumäärust võib vaidlustada kümne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.
kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt KarS §-des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile (TMS § 206 lg 2). KrMS § 417 (Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja täitmine) lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus rahalise karistuse mõistmise kohta saadetakse justiitsministri määratud riigiasutusele. Kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul kohtu arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul kohtutäiturile (KrMS § 417 lg 2). Kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale (KrMS § 417 lg 3). Rahalise karistuse osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise lahendab täitmiskohtunik KrMS § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Määruse koo pia saadetakse menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile (KrMS § 417 lg 4). Rahalise karistuse, rahatrahvi ja varalise karistuse asendamine on sätestatud KarS 4 peatüki (Karistuse kohaldamine) 3. jaos (Rahalise karistuse, rahatrahvi ja varalise karistuse asendamine; KarS § 70 - § 72). Rahalise karistuse asendamine vangistusega on sätestatud KarS §-s 70 (Rahalise karistuse asendamine vangistuse, üldkasuliku töö või sõltuvusraviga). Kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras või sõltuvusraviga KarS § -s 692 sätestatud korras (KarS § 70 lg 1). Rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust (KarS § 70 lg 2). Rahalise karistuse vangistusega asendamise korral on vangistuse alammäär kümme päeva (KarS § 70 lg 3). KarS § 69 (Üldkasulik töö). Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul (KarS § 69 lg 1 teine lause). Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta (KarS § 69 lg 2) . Üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud (KarS § 69 lg 3 esimene lause). Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel (KarS § 69 lg 3 teine lause). Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule (KarS § 69 lg 4). Üldkasulikule tööle rakendatud süüdimõistetule laienevad töö- ja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid. Vajaduse korral määrab kohus enne vangistuse asendamist süüdimõistetule tervisekontrolli eesmärgiga selgitada, kas süüdimõistetu tervise seisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd (KarS § 69 lg 5).
Asenduskaristusena vangistuse kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur. Seega kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Tulenevalt sissenõudja ja kohtutäituri avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu kohtus avaldatust, on usaldusväärselt tõendatud asjaolu, et süüdimõistetul on tasumata rahaline karistus 80 päevamäära, mis KarS § 70 lg 1 alusel tuleb asendada vangistusega 26 päeva (80:3=26,6). Seoses süüdimõistetu nõustumisega üldkasuliku tööga on põhjendatud vangistust mitte täitmisele pöörata ja asendada see omakorda üldkasuliku tööga 52 tundi (26x2=52) süüdimõistetu allutamisega KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Arvestades KarS §-s 69 sätestatuga, on põhjendatud määrata süüdimõistetule üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18. märts 2013. Selleks tähtajaks on süüdimõistetu võimeline sooritama kohtu määratud üldkasuliku töö. Seejuures arvestab kohus asjaoluga, et süüdimõistetu ise avaldas kohtus, et selleks tähtajaks on ta suuteline üldkasuliku töö tegema.
Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.