1-12-9447/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kalle Alfeld, omamata selleks relvaseaduses § 32 ettenähtud relvasoetamisluluba või § 34 ettenähtud relvaluba, omandas ja hoidis ebaseaduslikult alates 2010 aasta suve lõpust kuni äravõtmiseni politseiametnike poolt 30.06.2011 oma kodus Tallinnas Kressi tee 93 ning tema kasutuses olevas sõidukis Mercedes Benz registreerimisnumbriga XXX töökorras, laskekõlblikku ja tulirelvade hulka kuuluvat .380 Auto kaliibrilist poolautomaatset püstolit Beretta Mod. 83F nr P00311M, ning 11 laskekõlbulikku .380 Auto kaliibrilist püstolipadrunit, mis kuuluvad tulirelva laskemoona hulka. Samuti kasutas ta 30.06.2011 kella 00.49 paiku nimetatud püstolit Tallinnas Stroomi rannas, lastes sellest kolm lasku õhku. Kalle Alfeld käideldes ebaseaduslikult tulirelva ja laskemoona, pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Urmo Paal, süüdistatav Kalle Alfeld ja tema kaitsja Raivo Bergson on sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 418 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Kalle Alfeld ́i karistamist vangistusega 1 (üks) aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 30.06.-02.09.2011., s.o. 2 kuud ja 2 päeva karistusaja hulka, mõistes Kalle Alfeld ́ile lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud ja 28 päeva. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta Kalle Alfeld ́ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 9 kuud ja 28 päeva tema suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Kalle Alfeld temale määratud 18 kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Kalle Alfeld järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada kohtu määratud alalises elukohas, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 64 lg 2 alusel viia Harju Maakohtu 08.12.2011 otsusega mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes

KrMS §dest 126 lg 3 p 4; 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 5, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 248 lg 1 p 4, 249; 311; 313; KarS § 418 lg 1; 64 lg 2; 68 lg 1; 74; 75; 83; 421, asub kohus seisukohale, et Kalle Alfeld kuulub temale KarS § 418 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kriminaalasjas on asitõendiks tulirelv, so püstol Beretta Mod. 83F nr P00311M ja tulirelva laskemoon, so 5 püstolipadrunit 380 Auto. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt olid eelmärgitud tulirelv ja tulirelva laskemoon kuriteo toimepanemise vahenditeks ning süüdistataval puudub relvaluba. Sellest tulenevalt tuleb kohaldada KarS § 83 lg 1 ja 4 ning § 421 sätteid ja eelmärgitud asitõendid kuuluvad konfiskeerimisele ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad hävitamisele. Kuivõrd tegemist on registreerimisele kuuluvate ja ainult vastava loa alusel soetatavate vallasasjadega, kuuluvad need asitõendid hävitamisele Relvaseaduses sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdistatav. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks tulirelvaeskpertiisi maksumus 420 eurot, lasujäägiekspertiisi maksumus 360 eurot, DNA-ekspertiisi maksumus 570 eurot, kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot ja sundraha 435 eurot. Kohus leiab, et süüdistatava süü tuvastamiseks oli põhjendatud kuluks tulirelvaekspertiis, kuivõrd sellega tuvastati süüteo toimepanemine ja anti süüteole karistusõiguslik hinnang. Samas ei andnud DNA-ekspertiisi tulemus süüküsimuse lahendamiseks positiivseid tulemusi ja lasujäägiekspertiisi tulemusele vaatamata loobuti süüdistatava süüdistamisest KarS § 263 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kaks viimast menetluskulu ei ole seotud süüdistatava süüküsimuse lahendamisega, tuleb selline ekspertiisikulu jätta riigi kanda ning süüdistatavalt saab välja mõista vaid tulirelvaekspertiisi tegemisel tekkinud kulu. Peale selle leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista ka muu menetluskulu, so kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu ja sundraha. Arvestades asjaolu, et süüdistatavalt välja mõistetav menetluskulu on kokkuvõttes suhteliselt suur, kuid süüdistatav on töövõimeline isik, siis puudub siiski alus menetluskulu jätmiseks osaliselt riigi kanda. Arvestades hüvitamisele kuuluva menetluskulu suurust võib välja mõistetava menetluskulu täies ulatuses kohene hüvitamine kohtule esitatud töölepingu kohaselt käia süüdistatavale üle jõu. Seetõttu peab kohus vajalikuks lähtuvalt KrMS § 180 lg 3 sätetest määrata hüvitamisele kuuluva menetluskulu tasumise ositi pikema aja jooksul, andmaks süüdistatavale võimaluse hüvitada menetluskulu vabatahtlikult 1 aasta jooksul.