Kohtulahend

RESOLUTSIOON

liitkaristuseks vangistus 9 (üheksa) kuud.

lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo

menetluskulud. Sundraha ja menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

E.I on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud selles, et tema, olles alates 05.01.2011 J.I OÜ (registrikood xxx, käibemaksukohustuslane, alates 20.04.2010, kustutatud käibemaksu kohustuslaste registrist 27.09.2011) juhatuse liige, kes Äriseadustiku § 180 lg 1 ja § 183 kohaselt on vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õiguse eest ning kes oli maksukorralduse seaduse § 8 lg-st 1 lähtuvalt kohustatud tagama OÜ J.I maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, sh ka äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning maksuhaldurile nõuetele vastavate maksudeklaratsioonide esitamise, on esitanud maksuhaldurile OÜ J.I jaanuar 2011 ja veebruar 2011 käibemaksudeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil valeandmeid. Nimelt E.I kajastas jaanuar – veebruar 2011 OÜ J.I raamatupidamise arvestuses SLF OÜ nimelt väljastatud fiktiivseid kulla soetuse arveid äriühingu maksukohustuse vähendamiseks. Tegelikkuses OÜ J.I ja OÜ SLF OÜ vahel reaalseid majandustehinguid ei toimunud. Eelkirjeldatud tegevuse tulemusena kajastas OÜ J.I perioodil jaanuar 2011 – veebruar 2011 alltoodud SLF OÜ nimelt väljastatud fiktiivseid arveid kogusummas 306 782,10 eurot, sh käibemaks 51 130,35 eurot, oma raamatupidamisarvestuses ning arvetel märgitud käibemaksu kajastas käibemaksudeklaratsioonides sisendkäibemaksu hulgas: kuupäev

KOKKU

Arve nr

summa

käibemaks

kokku

255651,75 €

51130.35 €

306782,10 €

Kuna SLF OÜ nimelt väljastatud arvetele märgitud andmed ei vastanud tehingu tegelikule sisule, st. arvele märgitud kauba müüja ei ole tegelik müüja, siis ei ole tegemist nõuetekohase dokumendiga sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, seega on OÜ J.I alusetult SLF OÜ-lt arvete alusel perioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2011 raamatupidamisarvestuses arvestanud ja käibedeklaratsioonides deklareerinud sisendkäibemaksu kokku summas 51 130,35 eurot järgnevalt:

-

22.03.2011 esitas käibedeklaratsiooni ning 24.03.2011 parandatud käibedeklaratsiooni 2011 jaanuar kohta, kus kajastas sisendkäibemaksuna 34 770,55 eurot, sh. alusetult 34 735,68 eurot SLF OÜ arve alusel ning 22.03.2011 esitas käibedeklaratsiooni veebruar 2011 kohta, kus kajastas sisendkäibemaksuna 16 401,57 eurot, sh. alusetult 16 394,67 eurot SLF OÜ arve alusel, millega rikkus käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82,554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 - § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetele kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Seega on KMS kohaselt sisendkäibemaksu arvestamise tingimuseks asjaolu, et kaup või teenus peab olema maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud, kusjuures tehingu kohta peab olema nõuetekohane arve. Sellise tegevuse tulemusena jäi riigile maksudena laekumata kokku 43 590,67 eurot.

Seega E.I , maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamises maksukohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam, pani toime KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 15.04.2012 kella 08:50 ajal juhtis Harjumaal Harku vallas Tallinn-Rannamõisa– Kloogaranna tee 6.km-l, liikudes Tabasalu suunas, mootorsõidukit Audi A8 reg.nr. xxx, olles joobeseisundis, nimelt tõendusliku alkomeetriga mõõdetud alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,93mg/l, laiendmääramatusega +/- 0,09mg/l, lõplik lugem 0,84 mg/l, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1, et juht ei tohi olla joobeseisundis ning joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides; § 69 lg 4 p 1 alusel loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Seega E.I mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. J.I OÜ (registrikood xxx, juriidiline aadress: xxx, alates 20.04.2010 käibemaksukohustuslane EE101363002, 27.09.2011 kustutatud käibemaksu kohustuslaste registrist; juhatuse liige E.I) läbi oma juhatuse liikme E.I tegevuse esitas maksuhaldurile 2011. a jaanuarikuu ja 2011.a veebruarikuu käibedeklaratsioonis maksukohustuse vähendamise eesmärgil valeandmeid. E.I , olles alates 05.01.2011 J.I OÜ (registrikood xxx, käibemaksukohustuslane, alates 20.04.2010, kustutatud käibemaksu kohustuslaste registrist 27.09.2011) juhatuse liige, kes Äriseadustiku § 180 lg 1 ja § 183 kohaselt on vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õiguse eest ning kes oli maksukorralduse seaduse § 8 lg-st 1 lähtuvalt kohustatud tagama OÜ J.I maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, sh ka äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning maksuhaldurile nõuetele vastavate

maksudeklaratsioonide esitamise, on esitanud maksuhaldurile OÜ J.I jaanuar 2011 ja veebruar 2011 käibemaksudeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil valeandmeid. Nimelt E.I kajastas jaanuar – veebruar 2011 OÜ J.I raamatupidamise arvestuses SLF OÜ nimelt väljastatud fiktiivseid kulla soetuse arveid äriühingu maksukohustuse vähendamiseks. Tegelikkuses OÜ J.I ja OÜ SLF OÜ vahel reaalseid majandustehinguid ei toimunud. Eelkirjeldatud tegevuse tulemusena kajastas OÜ J.I perioodil jaanuar 2011 – veebruar 2011 alltoodud SLF OÜ nimelt väljastatud fiktiivseid arveid kogusummas 306 782,10 eurot, sh käibemaks 51 130,35 eurot, oma raamatupidamisarvestuses ning arvetel märgitud käibemaksu kajastas käibemaksudeklaratsioonides sisendkäibemaksu hulgas: kuupäev

KOKKU

Arve nr

summa

käibemaks

kokku

255651,75 €

51130.35 €

306782,10 €

Kuna SLF OÜ nimelt väljastatud arvetele märgitud andmed ei vastanud tehingu tegelikule sisule, st. arvele märgitud kauba müüja ei ole tegelik müüja, siis ei ole tegemist nõuetekohase dokumendiga sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, seega on OÜ J.I alusetult SLF OÜ-lt arvete alusel perioodil jaanuar 2011 kuni veebruar 2011 raamatupidamisarvestuses arvestanud ja käibedeklaratsioonides deklareerinud sisendkäibemaksu kokku summas 51 130,35 eurot järgnevalt: -

22.03.2011 esitas käibedeklaratsiooni ning 24.03.2011 parandatud käibedeklaratsiooni 2011 jaanuar kohta, kus kajastas sisendkäibemaksuna 34 770,55 eurot, sh. alusetult 34 735,68 eurot SLF OÜ arve alusel ning 22.03.2011 esitas käibedeklaratsiooni veebruar 2011 kohta, kus kajastas sisendkäibemaksuna 16 401,57 eurot, sh. alusetult 16 394,67 eurot SLF OÜ arve alusel, millega rikkus käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82,554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 - § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetele kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Seega on KMS kohaselt sisendkäibemaksu arvestamise tingimuseks asjaolu, et kaup või teenus peab olema maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud, kusjuures tehingu kohta peab olema nõuetekohane arve. Sellise tegevuse tulemusena jäi riigile maksudena laekumata kokku 43 590,67 eurot.

Seega J.I OÜ, maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamises maksukohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam, pani toime KarS § 3891 lg 3 (lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo. 27.septembril 2012.a sõlmisid süüdistatav E.I , tema kaitsja ja prokurör kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus E.I ́i süüdi tunnistamist KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistuseks vangistuse 7 (seitse) kuud. Samuti taotleb prokurör kohtus E.I

́i süüdi tunnistamist KarS §-d 389 lg 1 järgi toimepandud kuriteos ja karistuseks vangistuse 9 (üheksa) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistuse kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks vangistuse 9 (üheksa) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud

aeg 4 päeva (10.10.11-11.10.11; 15.04.12-16.04.12) karistusaja hulka. KarS § 65 lg 2 mõista liitkaristuseks eelmise 14.10.2011 kohtuotsuse alusel kandmata karistusega (3 kuud ja 28 päeva), so. 1 (üks) aasta 24 (kakskümmend neli) päeva. KarS § 69 sätteid kohaldades, asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kui ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega 778 (seitsesada seitsekümmend kaheksa) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat, mille jooksul isik on kohustatud alluma käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätestatule: • elab alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 27.septembril 2012.a sõlmisid süüdistatav J.I OÜ, tema kaitsja ja prokurör kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus süüdi tunnistamist KarS §-d 3891 lg 3 (lg 1) järgi toimepandud kuriteos ja karistamist rahalise karistusega 6000 (kuus tuhat) eurot. Süüdistatavad E.I ja J.I OÜ nõustusid sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et esitatud süüdistuse sisu ja kokkulepe on neile arusaadav, kokkulepe sõlmiti süüdistatavate vabal tahtel ning nad soovivad kokkuleppe kinnitamist kohtu poolt. Kaitsja jäi sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkulepete kohta ja prokuröri arvamuse kokkulepete kohta veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Kohus leiab, et E.I tuleb süüdi tunnistada KarS §-d 389 lg 1, § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning J.I OÜ tuleb süüdi tunnistada KarS §-d 3891 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Süüdistatavatelt kuuluvad väljamõistmisele menetluskuludena sundraha, kaitsjatasu ja toimikutest koopiate tegemise kulu. Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.