1-12-9239
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. oktoober 2012 Tallinn
Kriminaalasja number
1-12-9239 (12230104528)
Kohtunik
Märt Toming
Kohtuistungi sekretär
Eda Loor
Tõlk
Maksim Tšurkin
Kriminaalasi
A.T süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ja § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Anneli Lumiste
Süüdistatav
A.T ik xxx, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: Xxx tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 17.05.2012, vahistatud 18.05.2012 Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 7-l korral, viimati: Tartu Maakohtu 17.03.2006 otsusega KarS § 214 lg 2 p 1, 4; KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 7; KarS § 329; KarS § 274 lg 1; KarS § 275; KarS § 202 lg 1 järgi 7 aastase vangistusega; KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuseks 7 aastat 3 kuud vangistust karistuse algusega 14.12.2004, vabanes 13.03.2012.
Kaitsja
Aleksandr Mironov
mõistetud karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: A.T süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, 07.04.2012.a kella 18:15 paiku, Tallinnas Õismäe tee 107a asuvas OÜ Foreital kaupluse Kullatükk müügisaalis, hüppas üle müügileti, hüüdis leti taga seisnud müüja poole pöördudes „Phh!“ või muud sarnasekõlalist, nii, et müüja ehmus ja leti tagant ning kauplusest minema jooksis ning seejärel A.T võttis müüja nähes, kes jälgis kaupluses toimuvat müügisaalist väljaspool läbi klaasuste, avalikult, kuid vägivalda kasutamata 7 alust kuld- ja hõbeehetega (käeketid, kaelaketid, lintketid – 127 tk hõbeketti ja 91 tk kuldketti - kokku 218 eset), koguväärtusega 28 921,70 EUR, pani endale kotti ning jooksis kauplusest minema, lõhkudes kaupluse ukse, eesmärgiga äravõetud esemete hõivamine lõpule viia, jättes äravõetud kauba eest tasumata. Kuna tema tegevust märgati, pidas turvatöötaja ta vahetult peale kauplusest väljumist kinni nii, et A.T kukkusid varastatud esemed koos kotiga maha kuid tal endal õnnestus põgeneda, mistõttu tal jäi vargus tema tahtest olenemata lõpuni viimata. Oma tegevusega püüdis A.T tekitada kannatanule OÜ Foreital varalist kahju kogusummas 28 921,70 EUR. Seega, A.T, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks kuid jättis süüteo lõpule viimata oma tahtest sõltumata, pani sellega toime varguse katse, s o KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Lumiste, süüdistatav A.T ja tema kaitsja Aleksandr Mironov on sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 arvestada karistuse hulka eelvangistusaeg alates 17.05.2012.a., arvestades, et ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes
KrMS §dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 248 lg 1 p 4, 249; 311; 313; KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ja § 25 lg 2; § 68 lg 1 asub kohus seisukohale, et A.T kuulub temale KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulu süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulude hulka kuuluvad käesolevas kriminaalasjas kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 45 senti, DNA ekspertiisi kulu 1539 eurot, sõrmejäljeekspertiisi kulu 663 eurot ja sundraha 435 eurot. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on DNA ekspertiisi akti kohaselt võetud kolm võrdlusproovi ja analüüsiti kuusteist erinevat proovi, milliste analüüsid on jaotatud kaheksasse gruppi. Nendest gruppidest viiel juhul andsid analüüsid positiivse tulemuse, so tuvastati bioloogiline materjal, mis on kokkulangev süüdistatava bioloogilisest materjalist võetud prooviga ning need tulemused omavad tähtsust süüdistatava süü tõendamisel. Ülejäänud kolme grupi puhul seost süüdistatavaga ei tuvastatud. Seega on süüdistatavalt põhjendatud välja mõista ekspertiisikulu vaid osas, mis süüstab süüdistatavat temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises. Seega tuleks süüdistatavalt välja mõista DNA ekspertiisi kulu 5/8 ulatuses, jättes 3/8 ulatuses ekspertiisikulu riigi kanda. Kriminaalmenetluses määratud sõrmejäljeekspertiisiga süüdistatava süü kohta süüstavaid tõendeid ei kogutud ning kohus ei pea põhjendatuks selle ekspertiisi kulu süüdistatavalt välja mõistmist, mistõttu tuleb see osa menetluskulust jätta riigi kanda. Kuivõrd süüdistatavale mõistetakse karistusena reaalselt ärakandtav vangistus, millest on pool ära kantud, leiab kohus, et kuivõrd süüdistatav on täisealine ja töövõimeline isik ning pärast mõistetava vangistuse ärakandmist on tal võimalus asuda hüvitama menetluskulusid, leiab kohus, et puudub alus välja mõistetava menetluskulu vähendamiseks. Samas viibib süüdistatav kinnipidamisasutuses, mistõttu puuduvad süüdistataval koheselt võimalused asuda menetluskulusid tasuma. Seetõttu peab kohus võimalikuks määrata menetluskulud tasumisele ositi KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel maksimaalse tähtaja jooksul.
Märt Toming kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.