Kohtulahend

H. P.t süüdistatakse selles, et tema, olles 06.04.2009.a karistatud Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt KarS § 424 ja KarS § 329 järgi, kus lõplikuks karistuseks määrati talle 6 kuud tingimisi vangistust 2 a katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega, katseajal, rikkudes avalikku korda ja kõrvaliste isikute rahu, viibides alkoholijoobe seisundis E. V. elukohas asukohaga xxx 08.06.2010.a kella 21.00 – 23.55 vahel lõi jalaga alaealist xxx (s 14.07.1997.a.), hüppas talle jalgadega kõhule tekitades kannatanule valu, ning tungis E. V kallale, kus rüseluse käigus üritas viimast lüüa puuhaluga ja pigistas teda kaelast tekitades kannatanule valu. Kallaletungi käigus pärast mahakukkumist purunes E. V. vasaku käe V sõrme kõõlus. Avaliku korra raske rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga, pani H. P. toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas 04.10.2012 kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1, 2 p 3 alusel pannes talle kohustuse teha 6 kuu jooksul 20 tundi üldkasulikku tööd. Taotluse kohaselt esitas süüdistatava kaitsja adv. Marina Valge prokuratuurile taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel kuna kuriteosündmusest on möödunud üle kahe aasta, süüdistatav on hüvitanud kannatanu tsiviilhagi suures ulatuses, ta on lapsehoolduspuhkusel ja uusi õigusrikkumisi toime ei ole pannud. Samuti palub kaitsja vabastada süüdistatav menetluskulude tasumisest KrMS § 180 lg 3 alusel, kuna tema sissetulekuks on vaid lapserahad ja majandusliku olukorra tõttu käin talle menetluskulude hüvitamine üle jõu. Prokurör leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et sündmus toimus omavahel tuttavate isikute osavõtul, kuigi tüli ja füüsilist konflikti nägid lapsed, kelle rahu oli rikutud. Tõuklemises osales ka kannatanu ise. Tahtlikult H. P. kannatanu sõrme ei vigastanud, vaid sõrme kõõlus purunes kukkumisel. Alaealine xxx, kes oli samas seltskonnas, vigastusi ei saanud. Kuriteosündmus toimus üle kahe aasta tagasi, uusi õigusrikkumisi ta toime pannud ei ole ja ka varem ei ole toime pannud samaliigilisi õigusrikkumisi. H. P./P. on hüvitanud kannatanu 100eurosest nõudest (täpsustamata summad ravimitele, sõidukuludele jm) 98.- € ja on lubanud 2.-€ üle kanda lapsetoetuse saamisel 09.10.2012.a. 18.06.2012.a. on tal sündinud laps ja ta viibib lapsehoolduspuhkusel. KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb arvestada süüdistatava süü suurust ja avaliku menetlushuvi puudumist. Isiku süü ei ole suur, sest tal ei olnud tahtlust tekitada kõõlusevigastust kannatanu sõrmele ning esinevad karistust kergendavad asjaolud tsiviilhagi hüvitamise näol. Avalik menetlushuvi puudub kuna sündmus toimus omavahel tuttavate isikute osavõtul. Kohustuste määramisel tuleb arvestada seda, et oma lapsehooldusel viibimise sissetulekust on süüdistatav hüvitanud kannatanu nõude peaaegu täielikult. Lisaks veel menetluskulude hüvitamine paneb tema ja lapse majanduslikult raskesse olukorda. Seega on alust KrMS § 180 lg 3 kohaselt jätta menetluskulud (toimiku paljundustasu 0,45 €, advokaaditasu kohtueelsel uurimisel 38,35 € ja kohtulikul menetlusel) riigi kanda. H. P. on andnud nõusoleku teha 20 tundi üldkasulikku tööd 6 kuu jooksul.

KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS

Vastavalt KrMS § 202 lg 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. KrMS § 202 lg 1 alusel võib menetluse kriminaalasjas lõpetada, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur, ta on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui puudub avalik menetlushuvi.

2(3)

Kohus on seisukohal, et prokuröri taotlus on seaduslik ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Käesolevas kriminaalasjas on olemas alused, mis võimaldavad H. P.e suhtes kriminaalmenetluse lõpetada KrMS § 202 lg-s 1 sätestatud alustel. Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga , et H. P.e süü ei ole suur, ta on vabatahtlikult hüvitanud tekitatud kahju. Süüdistatav on nõustunud tegema 20 tundi üldkasulikku tööd 6 kuu jooksul. Menetluskuludeks on käesolevas asjas toimiku paljundustasu 0,45 eurot ja määratud kaitsjale kokku makstud tasu 340,03 eurot, kokku 340,48 eurot. Kohus nõustub prokuratuuriga, et menetluskulude tasumine paneb H. P.e ja tema lapse raskesse majanduslikku olukorda. KrMS § 180 lg 3 järgi menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Süüdistatavale kohaldatud tõkendi – elukohast lahkumise keeld – tuleb määruse jõustumisel tühistada. Kohus selgitab süüdistatavale KrMS § 202 lg 6 sätestatut, mille kohaselt juhul, kui isik ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Mõistetavast karistusest arvestatakse maha kohustuse osa, mille isik on täitnud. Seega juhul, kui süüdistatav ei täida käesolevas määruses märgitud kohustust või ei tee seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega.

Heiki Kolk kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.