Kohtulahend

korda. Tema suhtes kohaldatud vangistust on varasemalt jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning ta on olnud kriminaalhooldusele allutatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust jätkanud ka katseajal. Teda on karistatud kriminaalkorras ka rahalise karistusega. Seega ei ole varasemad kuriteod ja nende eest mõistetud eriliigilised karistused süüdimõistetule mingit mõju avaldanud ning ta on hoolimata temale antud võimalustest kuritegelikku käitumist jätkanud. Kuigi käesoleva vangistuse ajal ei ole D.M ühtegi distsiplinaarkaristust, ei ole kohus piisavalt veendunud, et käesolevaks ajaks ärakantud karistus oleks juba oma eesmärgi täitnud ning süüdimõistetu suudaks jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekana ja täita temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Kohtule esitatud materjalide põhjal võib järeldada, et peamiselt on D.M pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, et rahuldada oma sõltuvusvajadusi. Arvestades seda, et käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhul ei ole süüdimõistetule kindlat töökohta garanteeritud ning tema suhtes on täitmisel ka võrdlemisi suures summas rahalisi nõudeid, tuleb süüdimõistetu vabastamisjärgset majanduslikku olukorda lugeda oluliseks uue kuriteo riskiteguriks. Nimetatud riskitegurit suurendab veelgi see, kui ta jätkab vabanedes narkootikumide tarvitamist, mis nõuab ilmselgelt ka tavapärasest suuremaid väljaminekuid. Kuigi kohtuistungil kinnitas D.M, et on nüüdseks motiveeritud narkootikumidest loobuma, siis on alust kahelda, kas süüdimõistetu seda ka tegelikult vabaduses teha suudab. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu kasutanud narkootikume väga pikka aega, seejuures alates 20-ndast eluaastast igapäevaselt süstimise teel. Ta on korduvalt käinud ka sõltuvusravil, kuid senini ei ole see tulemust andnud. Vangistuses on D.M osalenud küll Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi presentatsioonil, kuid temale individuaalse täitmiskava kohaselt vajalikuks peetavaid rehabiliteerivaid tegevusi ei ole ta veel alustada jõudnud. Kuigi süüdimõistetu tunnistab ka ise oma sõltuvusprobleemi ja selle seost kuritegeliku käitumisega ning on väidetavalt motiveeritud vangistuses oma probleemidega tegelema, nähtub materjalidest et vabanemise korral oma sõltuvusprobleemidega tegelemist ta siiski vajalikuks pidanud ei ole. Samuti on ohuks see, et D.M asuks vabanedes elama oma endisesse elukohta ja seega oleks talle teada võimalused narkootikumide hankimiseks. Eeltoodu alusel on põhjust kahelda, kas süüdimõistetu ka tegelikult oma probleemide tegelikku tõsidust mõistab ja on valmis nendega igakülgselt vabaduses edasi tegelema. Ilmselt oleks vajalik, et süüdimõistetu enne vabanemist oma sõltuvusprobleeme enam analüüsiks ning läbida ka temale individuaalse täitmisekava kohaselt vajalikuks peetavad tegevused, mis aitavad tema kuriteoriske tulevikus maandada. Samuti tagaks pikemaaegsem vangistus ja seega ka narkootikumidest sunnitud eemalolek süüdimõistetule suurema tõenäosusega võimaluse võõrduda narkootikumide tarvitamisest. D.M-i sõnul ei ole ta ka varasemate karistuste kandmise ajal läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi. See oleks aga tema puhul äärmiselt vajalik ja käesoleva vangistuse ajal osaleda võimalikult erinevaid programme, mis aitavad teda edaspidiselt vabaduses edukal toimetulukul. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et ennetähtaegne vabastamine ei ole käsitletav iga süüdimõistetu puhul reeglina, vaid on seaduse mõtte kohaselt siiski erand, mida kohaldatakse siis, kui isiku puhul esinevad kõik positiivsed asjaolud. D.M-i andmed aga ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et D.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine oleks käesoleval juhul liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud käesolevaks ajaks piisavat kindlust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist, suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ning ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus

määras: Jätta vabastamata süüdimõistetu D.M (IK xxx) temale Viru Maakohtu 26.jaanuari 2012.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.