1-12-8983
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. oktoober 2012 Tallinn
Kriminaalasja number
1-12-8983 (09230116599)
Kohtunik
Märt Toming
Kohtuistungi sekretär
Eda Loor
Tõlk
Maksim Tšurkin
Kriminaalasi
S.D ́i süüdistus KarS § 205 järgi; kokkuleppemenetluses
Prokurör
Toomas Tomberg
Süüdistatav
S.D ik: XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: puudub, viimane elukoht: Xxx, asukoht: Vangla. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 24.08.2010.a, Varasem karistatus:
Väärteoasjades karistatud alates 12.07.2004 kokku 18 korral, viimati 12.03.2012 ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 16 €; Advokaat Eva Tibar
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: S.D ’i süüdistatakse selles, et tema 04.10.2009 kella 01:26 paiku Tallinnas, XXX korteri esikus suitsetades jäi kustutamata sigaret käes magama, rikkudes selliselt kuni 01.09.2010 kehtinud Siseministri 08.09.2000 määruse nr 55 „Tuleohutuse üldnõuded “ § 12 p 4, mille kohaselt füüsiline isik peab tuleohutuse tagamiseks rakendama lahtise tule kasutamisel ja suitsetamisel tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma muust tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. Sama nõue tuleneb alates 01.09.2010 kehtiva tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 5, mille kohaselt isik peab hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. Kustutamata sigaretiga magama jäädes põhjustas S.D ettevaatamatusest tulekahju, millega tekitas üldohtlikul viisil, pannes ohtu tulekahju tekkimise ajal Tallinnas, XXX viibinud majaelanike elu ja tervise, XXX ühisusele varalist kahju summas 201 krooni ja 35 senti (12 eurot ja 87 senti), XXX-4 omanikule KO varalist kahju summas 112167 krooni (7168 eurot ja 78 senti), XXX-2 omanikule RP varalist kahju summas 20070 eurot ja 05 senti (314028 krooni ja 04 senti) ja XXX-2 omanikule AN varalist kahju summas 134196 krooni (8576 eurot ja 69 senti), s.o. suure varalise kahju kokku summas 560592 krooni ja 39 senti (35828 eurot ja 39 senti). Sellega pani S.D toime võõra asja rikkumise ettevaatamatusest üldohtlikul viisil ja kui sellega on tekitatud suur kahju, s.o. KarS § 205 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Tomberg, süüdistatav S.D ja tema kaitsja Eva Tibar sõlminud järgmise kokkuleppe: KarS § 205 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab ringkonnaprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistuse 30 (kolmkümmend) päeva. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 24.11.2011 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 07.06.2012 määrusega täitmisele pööratud raskema karistusega, so vangistusega 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, karistusaja algus alates 11.05.2012. Välja mõista S.D ’ilt esitatud tsiviilhagide alusel XXX ühisuse kasuks 12 eurot ja 87 senti, KO kasuks 7168 eurot ja 78 senti ja Rudolf Puusepp kasuks 639 eurot ja 12 senti. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused, kaitsja ja prokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub kohus seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 248 lg 1 p 4, 249; 311; 313; KarS §dest 205, 65 lg 1 asub kohus seisukohale, et S.D kuulub temale KarS § 205 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas oleks menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu ja kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu. Kriminaaltoimikust nähtuvalt kannab süüdistatav eelmise otsusega mõistetud ja täitmisele pööratud isiku vabadust piiravat karistust ning sissetulekud süüdistataval puuduvad. Kuivõrd süüdistatavalt mõistetakse kohtuotsusega välja tsiviilhagid, mis on suhteliselt suured ning pärast otsuse jõustumist võidakse seoses kindlustushüvitiste
väljamaksmisega esitada süüdistatava vastu järgmisi varalisi nõudeid, siis leiab kohus, et sissetulekuta ja vangistust kandvale süüdistatavale käiks kõigi menetluskulude hüvitamine ilmselgelt üle jõu. Seetõttu leiab kohus, et KrMS § 180 lg 3 sätteid kohaldades tuleb suuremas osas menetluskulu jätta riigi kanda ning süüdistatavalt välja mõista vaid väike osa menetluskulust, määrates selle tasumise ositi.
Märt Toming kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.