1-12-8852
Kohus
Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja)
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-12-8852 (kohtueelses menetluses 11930000556)
Kohtukoosseis
Kohtunik Velmar Brett
Kohtuistungi sekretär
Marili Lämmergas
Kriminaalasi
P.F’u süüdistus KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi käskmenetluses
Prokuröri abi
Vahur Verte
Süüdistatav
P.F isikukood: XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, emakeel vene keel, põhiharidus, ametlikult ei tööta, elukoht: xxx, tõkendit ei ole kohaldatud; kriminaalkorras karistatud kuuel korral, viimati:
Varasem karistatus
-16.11.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS §424, KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 2 kuud ja juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks.
Kaitsja
vandeadvokaat Imbi Seimar
Juhindudes KrMS § 253 p 1 ja § 254 kohus otsustas:
1-12-8852 •
narkootilised ained (peenestatud kanep kahes minigripp kilekotis vastavalt 0,86 grammi ja 0,19 grammi), mis on hoiul EKEI keemiaosakonnas, peale kohtuotsuse jõustumist hävitada.
sundraha summas 435 eurot;
•
kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 115,20 eurot;
•
narkootilise aine ekspertiisiakti nr 11E-AN1084 kulu summas 168 eurot.
Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 P.F ’ul tasuda menetluskulud kokku summas 718 eurot 20 senti ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 59 eurot ja 85 senti Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas arve nr 10220034796011 või Swedbank’is konto nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „P.F 112-8852 menetluskulud“. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6 ja 7 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. KrMS § 255 lg 1 ja 2 kohaselt kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks käesoleva seadustiku § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras ja kohtulikul arutamisel üldmenetluse korras järgitakse KrMS 10. peatüki sätteid. Võttes aluseks KrMS § 189 võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, tuleb sellisel juhul määruskaebus esitada Harju Maakohtule kümne päeva jooksul arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
P.F ́ut süüdistatakse selles, et ta üritas ilma nõutava eriloata 04.11.2011.a kella 17.40 ajal suunduda läbi Tallinna Reisisadama A-terminali laevale Viking XPRS ning toimetada seejuures üle Eesti Vabariigi riigipiiri Soome Vabariiki narkootilist ainet - 1,05 grammi peenestatud kanepit (marihuaanat). Kuivõrd narkootiline aine leiti tollikontrolli käigus ja võeti ära enne riigipiiri ületamist jäi tegu lõpule viimata.
2(4)
1-12-8852
Seega pani P.F toime KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ilma vastava kohustusliku dokumendita narkootilise või psühhotroopse aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise katse. Kuriteoga ei ole tekitatud kahju.
19.09.2012.a laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vahur Verte poolt 18.09.2012.a. koostatud süüdistusakt P.F-i süüdistuses KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi. Prokurör taotles kriminaalasja menetlemist käskmenetluse sätteid järgides. Käesolevat kriminaalasja menetledes asub kohus seisukohale, et taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane, põhjendatud s.t vastab KrMS § 251 nõuetele ja sellest tulenevalt kuulub rahuldamisele. Vastavalt KarS § 56 lg-le 2 võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 392 lg 1 rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus leiab, et puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks süüdistatava karistamist kergema karistusliigiga s.t rahalise karistusega. Samuti nõustub kohus prokuröri järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis kvalifikatsiooni, süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on kohtupraktika kohaselt väikese koguse kanepiga, millest piisaks kohtutes juurdunud praktika pinnalt üksnes ca üheks doosiks. P.F tunnistas eeluurimisel enda süüd ning andis üksikasjalikke ütluseid. Kuritegu jäi katsestaadiumisse, mis on KarS § 60 lg 1 ja § 25 lg 6 kohaselt karistust kergendav asjaolu. Kuigi P.F on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, on varasemad karistused olnud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning kahel korral joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Narkootikumidega seotud süütegude eest ei ole P.F varem karistatud. Samuti tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et P.F on kõik temale väärteomenetluses mõistetud rahatrahvid nõuetekohaselt täitnud. Oma kuritegeliku käitumisega P.F kellelegi varalist kahju ei tekitanud, käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. P.F on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud, seda loeb kohus karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Seega leiab kohus, et prokuröri poolt taotletud karistusmäär – rahaline karistus 191 päevamäära – on vastavuses P.F-i süüga. 3(4)
1-12-8852 Arvestades eeltoodut nõustub kohus süüdistusaktis esitatud prokuröri taotlusega, et P.F tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista P.F-ile karistuseks rahaline karistus 191 päevamäära ulatuses s.o summas 611 eurot ja 20 senti.
Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse puhul menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalmenetluses on tekkinud järgmised menetluskulud: narkootilise aine ekspertiisiakti nr 11E-AN1084 kulu summas 168 eurot ja riigi poolt määratud kaitsja Imbi Seimari tasu summas 115,20 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulud tuleb süüdistatavalt välja mõista, ühtlasi tuleb süüdistatavalt välja mõista ka KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha teise astme kuriteo eest summas 435 eurot. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 ja arvestades, et süüdistava 2010. aastal sissetulek oli 646,53 eurot, leiab kohus, et menetluskulude kohene tasumine käib süüdistatavale üle jõu ja seetõttu kuuluvad need tasumisele ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades.
Velmar Brett Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.