Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-10-5124
Kohtunik
Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
Kriminaalasi
Süüdimõistetu U.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
U.M (IK: XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla)
Kaitsja
Karl Saavo
Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus
määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu U.M temale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata, et Tartu Vangla on kohustatud esitama materjalid U.M-i tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamise arutamiseks kohtule uuesti kuue (6) kuu möödumisel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. KrMS § 180 alusel välja mõista U.M-ilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu seitsekümmend kuus (76) eurot 80 senti. Määrata, et U.M on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust kuue (6) kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.
Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 28. aprilli 2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-3942 tunnistati U.M süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus osaliselt U.M-ile Viru Maakohtu 02. märtsi 2009. a otsusega mõistetud karistusele ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust algusega 02. märtsist 2009. a. Harju Maakohtu 11. juuni 2010. a määrusega kriminaalasjas nr 1-10-5124 tunnistati lubatavaks U.M-i suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi I kohtu 22. mai 2009. a otsuse ja Helsingi Ringkonnakohtu 30. novembri 2009. a otsuse täitmine Eesti Vabariigis, U.M-i süütegu kvalifitseeriti KarS § 199 lg 2 p 6, 7 järgi ja teda karistati 1 aasta 1 kuu pikkuse vangistusega. Karistuse hulka arvati U.M-i poolt Soome Vabariigis vahi all viibitud aeg ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 22 päeva vangistust. KarS § 64 ja § 65 lg 1 alusel liideti Soome Vabariigi kohtuotsus Tartu Maakohtu 28. aprilli 2009. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-3942 U.M-ile mõistetud 4-aastase vangistusega ning lõplikuks karistuseks mõisteti U.M-ile 5 aastat 1 kuu vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 aastat 22 päeva vangistust algusega 02. märtsist 2009. a. Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2011. a määrusega jäeti U.M temale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. U.M-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 24. märtsil 2014. a. U.M-i on varem kriminaalkorras karistatud: - Tartu Rajooni Rahvakohtu 16. detsembri 1986. a otsusega ENSV KrK § 197 lg 2 p 1, 2, § 139 lg 2 p 2 ja § 204 lg 1 alusel 3-aastase vabadusekaotusega, mille täitmine lükati 2 aasta võrra edasi; - Tartu Linna Rahvakohtu 16. novembri 1987. a otsusega ENSV KrK §139 lg 2 p 1, 2, 3, § 204 lg 1 ja § 197 lg 2 p 1, 2 alusel 2 aasta 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega, millele liideti eelmise kohtuotsusega kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat vabadusekaotust, millest ta vabastati ühes kohustusliku töölesuunamisega 24. oktoobril 1989. a;
-
-
Tartu Linna Rahvakohtu 20. märtsi 1992. a otsusega ENSV KrK § 197 lg 2 p 1 ja § 2081 alusel 2-aastase vabadusekaotusega, millele liideti varasema kohtuotsusega kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust; Tartu Linnakohtu 07. detsembri 1992. a otsusega KrK § 195 lg 3 alusel 3-aastase vabadusekaotusega, millele liideti varasema kohtuotsusega kandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vabadusekaotust; Rapla Maakohtu 20. oktoobri 1997. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 3aastase vabadusekaotusega, mille kandmiselt ta vabastati tingimisi ennetähtaegselt 20. novembril 1998. a; Lääne-Viru Maakohtu 03. detsembri 2001. a otsusega KrK § 185 lg 2 alusel 4-kuulise vabadusekaotusega; Tartu Maakohtu 16. aprilli 2002. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 ja § 203 lg 1 alusel 1 aasta 1 kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase katseajaga; Harju Maakohtu 10. augusti 2004. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel 2-aastase vangistusega, millest kohesele täitmisele kuulus 7 kuud ja 1 aasta 5 kuud vangistust jäeti tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata; Harju Maakohtu 09. mai 2006. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel 5-kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 3 kuu 10 päeva pikkuseks vangistuseks ja mis liideti varasema kohtuotsusega mõistetud vangistusele, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud 10 päeva vangistust, mille kandmiselt ta 16. märtsil 2007. a tingimisi ennetähtaegselt vabastati; Viru Maakohtu 02. märtsi 2009. a otsusega KarS § 184 lg 1 p 1, 2 järgi, kohaldades KarS § 61 sätteid, 10 kuud vangistust, mida suurendati eelmise kohtuotsusega kandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 1 päeva vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust.
Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on U.M uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 44 %, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabaduses olemas kindel elukoht ja toetavad lähisuhted, samas on ta lähedastega koos pannud toime ka kuriteo. Kindlat töökohta talle garanteeritud ei ole. Kohtumenetluse poolte seisukohad U.M soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt ning on valmis võtma endale selleks puhuks ka elektroonilisele valve allumise lisakohustuse. Elama soovib ta asuda enda vanemate juurde, kus puuduvad kriminaalselt mõjutavad isikud. Süüdimõistetu usub, et leiaks paari kuuga ka töökoha. Kuigi süüdimõistetu viimane kuritegu on seotud narkootikumidega, siis ise ta neid enda sõnul ei tarvitanud. Kaitsja toetas süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist, leides, et talle tuleks anda võimalus ennast vabaduses seadusekuulakana tõestada.
Prokurör esitatud kirjalikus arvamuses U.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kuigi positiivne on süüdimõistetu poolt eriala omandamine, siis ei toeta vangistust siiski tema korduv karistatus, kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu ja kuriteo asjaolud. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on U.M kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus hindab positiivseks, et U.M on vabaduses olemas kindel elukoht ja lähedaste igakülgne toetus ning ta on nõus võtma endale vabastamise puhul lisakohustuse elektroonilisele valvele allumiseks. Samuti on positiivne, et ta on vangistuses omandanud tisleri ja keevitaja eriala ning läbinud väikeettevõtluse töökorralduse kursuse. Samas aga peab kohus arvestama, et U.M-i on korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud ning reaalset vangistust kannab ta juba seitsmendat korda. Teda on varasemalt ka tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastatud ning temale mõistetud karistust on jäetud katseajaga täitmisele pööramata, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust jätkanud. Seega tuleb järeldada, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud, et käituda edaspidiselt õiguskuulekalt. Kuigi materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu nüüdseks väidetavalt oma tegude negatiivset olemust ja tagajärgi mõistnud ning soovib kuritegelikust käitumisest hoiduda, siis tuleb siiski arvestada, et ka vangistuse ajal ei ole ta suutnud alluda tema üle kehtestatud korrale, mistõttu on tal kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on alust kahelda, kas süüdimõistetu ka tegelikult on oma varasemast käitumisest piisavad järeldused teinud, et elada edaspidiselt seadusekuulekalt ja täita temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi. Nimetatud kahtlusi ei hajuta kohtu seisukohalt piisavalt ka asjaolu, et süüdimõistetu on avaldanud nõusolekut võtta ennetähtaegse vabastamise puhul endale lisakohustuseks elektroonilisele järelevalvele allumise kohustus. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu on varasemalt pannud kuritegusid toime peamiselt majandusliku kasu saamise eesmärgil. Arvestades seda, et käesoleval ajal vabanemisel puudub süüdimõistetul kindel töökoht ja tal on võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi nõudeid, siis leiab kohtunik, et on reaalne oht süüdimõistetu poolt vabanedes kuritegude toimepanemisega jätkamiseks majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuigi süüdimõistetut on lubanud vabanemisel toetada ka tema lähedased, siis on kohtul alust kahelda, kas nimetatud asjaolud tagaksid talle siiski piisava majandusliku stabiilsuse, et kuritegude toimepanemisest hoiduda. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et U.M-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat kindlust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt täita vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse tingimusi. Samas aga on kohus seisukohal, et süüdimõistetule tuleks anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta asemel juba kuue kuu pärast. Nimetatud aja jooksul tuleks U.M vangistuses näidata, et ta on ka tegelikult oma suhtumist varasemasse käitumisse muutnud, soovib elada seadusekuulekalt ning suudab kinni pidada temale seatud
reeglitest. Samuti tuleks süüdimõistetul võimalusel tegutseda oma majandusliku olukorra parandamise ja nõuete tasumise nimel.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.