Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. september 2012 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-08-12756

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 3. septembri 2012 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu määruskaebus

Arend

Kaljuranna

(Kaljurand)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 3. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Arend Kaljuranna määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud A. Kaljurand mõisteti Harju Maakohtu 12.02.2009 otsusega süüdi KarS § 331 järgi ning teda karistati KarS § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 2 kuud 12 päeva. Karistuse kandmise algus on 12.02.2009 ja lõpp 23.04.2014. Viru Maakohtu 03.09.2012 määrusega jäeti A. Kaljurand tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus märkis, et A. Kaljuranda on kriminaalkorras karistatud seitse korda ja ta viibib vanglas neljandat korda. Maakohtu määruse kohaselt kandis A. Kaljurand 1995. aasta kohtuotsuse alusel vangistust, mille kandmisest ta tingimisi enne tähtaega 2001 vabastati, ent ta vahistati uue kuriteo toimepanemise eest uuesti pärast vabanemist kõigest 4 kuu möödumisel. Käesolevat karistust vangistuses toimepandud kuriteo eest on A. Kaljurannal maakohtu määruse kohaselt kanda veel 1 aasta 8 kuud. Maakohus märkis, et ka eelmise kuriteo pani süüdimõistetu toime vangistuse ajal.

Maakohus leidis, et kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine kinnipeetaval näitab mõningaste positiivsete muutuste toimumist, kuid samas näitavad varasemad distsiplinaarkaristused maakohtu hinnangul tema suhtumist korda ja reeglitesse. Maakohtu määruse kohaselt puudub veendumus, et A. Kaljurand suudab vabaduses elada seaduskuulekalt ning täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Maakohus märkis, et olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, on tema vabastamise korral vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna heaolu ohustatud. Maakohtu määruse kohaselt on vabanemise korral kinnipeetavale garanteerinud töökoha Ä OÜ, mille juhatuse liige M.K. on esitanud vastava garantiikirja. Maakohus tõi välja, et vanemkriminaalhooldusametniku vastusest ja prokuröri abi poolt maakohtu istungil esitatud karistusregistri väljavõttest tuleneb, et M. Kaasik on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik ning antud ettevõttes töötab ka teisi kriminaalkorras karistatud isikuid. Arvestades seda, et üheks võimalikuks lisakohustuseks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel on keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, võib maakohtu hinnangul kinnipeetava tööleasumine antud ettevõttesse osutuda võimatuks. Andmed muude võimalike töökohtade kohta maakohtu määruse kohaselt asja materjalides puuduvad. Maakohus pidas positiivseks, et kinnipeetaval on alaline elukoht ning ta on läbinud kursusi ja sotsiaalprogramme, kuid leidis, et positiivsete muutuste kinnistamiseks tuleb kinnipeetaval karistuse kandmist jätkata. Maakohtu hinnangul ei ole A. Kaljuranna ennetähtaegne vangistusest vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ning karistuse eesmärgid ei oleks sel juhul A. Kaljuranna puhul täidetud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A. Kaljurand taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. A. Kaljuranna hinnangul on maakohus otsustuse tegemisel toetunud vastuolulistele ja valedele andmetele. Määruskaebuse esitaja hinnangul on Viru Vangla koostatud iseloomustuses kasutatud ka Murru vangla materjale, mis on poolikud ja negatiivsusele kallutatud. Määruskaebuse kohaselt suhtuti Murru vanglas A. Kaljuranda tema poolt algatatud halduskohtumenetluste tõttu negatiivselt. A. Kaljuranna hinnangul vastutab vangla talle kahju tekitamise ja tema tervise halvenemise eest ning ta viitab määruskaebuses tema poolt vangla vastu algatatud kohtuasjadele. A. Kaljurand rõhutab määruskaebuses vangistuse jooksul läbitud programme, töötamist ja õppimist ning leiab, et maakohus ei ole osade programmide läbimist määruse tegemisel arvestanud. Määruskaebuse esitaja hinnangul on ta vangistuses viibinud pikka aega ja tema karistuseesmärgid on täidetud. Süüdimõistetu märgib, et tunnistab tema poolt toimepandud kuritegude ebaõigust ja süüdistab neis vaid iseennast, soovib muutuda ning arvab, et tema tingimisi vabastamine käitumiskontrolli kohaldamise ja sotsiaalabiga aitaks tal tagasi ühiskonda sulanduda. Määruskaebuse kohaselt halveneb süüdimõistetu tervis pidevalt ja tal on seetõttu aina raskem vabanedes tööd leida. Määruskaebusele on lisatud ka Viru Vangla arsti tõend selle kohta, et XXXX tõttu on soovitatav A. Kaljuranna ümberpaigutamine kinnipeetavale soodsamasse keskkonda, kuna Viru Vanglas ei ole kambrite aknad avatavad. Lisaks on määrusekaebusele lisatud Murru vangla poolt koostatud iseloomustused süüdimõistetu kohta.