Kohtulahend

238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 73 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga. KarS § 50 lg 1 alusel võeti G.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

2(4)

Eeltoodu tõttu on G.R-i süüditunnistamiseni viinud mõttekäigu kujunemine kohtuotsuse pinnalt jälgitav. Kohtukolleegium leiab, et nii apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Ringkonnakohtu ees ei tõstatata uusi tõenduslikke ega õiguslikke argumente, millele maakohtu otsuses oleks vastamata jäetud. Kohtukolleegium, nõustudes apelleeritud kohtuotsuse motiivide ja järeldustega, ei pea neid vajalikuks korrata. 5.2 Apellant taotles kutsuda ringkonnakohtu istungile sõiduki omanik T. R ja politseinikud I. Tika ja R. Saliste ning välja nõuda kohtuväliselt menetlejalt patrullsõiduki positsioneerimise õiend. Vastuseks sellele kohtukolleegium selgitab, et KrMS § 233 lg 1 kohaselt süüdistatava taotlusel ja prokuratuuri nõusolekul võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Selgitades varasemas praktikas lühimenetlusega seonduvaid küsimusi, on Riigikohtu kriminaalkolleegium 29. novembri 2010. a otsuses nr 1-1-79-10 märkinud, et tulenevalt lühimenetluse eripärast, so asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2008. a otsus nr 3-1-1-91-07 ja 1. märtsi 2010. a otsus nr 3-1-12-10). Kuna apellatsioonis esitatud taotlused ei viidanud kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele maakohtus, siis jättis ringkonnakohus esitatud taotluse juba eelmenetluse käigus rahuldamata. 5.3 G.R märgib oma apellatsioonis, et maakohus talle küsimusi ei esitanud. Vaatamata sellele on teinud maakohus oma otsuses järelduse, et G.R tunnistab end kuritegude toimepanemises täielikult süüdi. Kohtukolleegium peab apellandi sellist väidet eksitavaks, sest maakohtu kohtuistungi protokollist (tl 55) nähtub, et G.R on end temale inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi tunnistanud ja enda ülekuulamist ei soovinud. G.R oli õigus taotleda enda ülekuulamist või täiendavate tõendite kogumiseks lühimenetlusest hoopis loobuda, kuid seda ta ei teinud. G.R on täisealine süüvõimeline isik, mistõttu pidi ta ise nende asjaolude üle otsustama. Seetõttu leiab kohtukolleegium, et apellandi süüdistused teda maakohtus esindanud kaitsja suhtes on alusetud. 5.4 Järgnevalt võtab kohtukolleegium seisukoha apellatsiooni väite suhtes, mille kohaselt oli G.R õigus seda sõiduautot kasutada. KarS § 215 lg 1 objektiivne koosseis seisneb asja omavolilises kasutamises selle omaniku või haldaja loata. Koosseisutüübilt on tegemist formaalse kuriteokoosseisuga, seisnedes üksnes kasutamises avalduvas teos, mistõttu kahju olemasolu ei ole vajalik. Riigikohtu senise praktika kohaselt võib seisneda mootorsõiduki ajutine kasutamine nii selle juhtimises kui muus teos, millega tarbitakse asja kasulikke omadusi. Seega on mootorsõiduki kasutaja ja järelikult käesoleva koosseisu täideviija ka isik, kes üksnes sõidab ärandatud mootorsõidukis (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-33-04). Mootorsõiduki ajutine kasutamine võib seisneda ka näiteks selles ööbimises, samuti muus teos, mis ei seisne sellega sõitmises ega sinna sissetungimises. Käesoleva kohtuasja materjalidest nähtub, et sõiduauto kuulus T. Rle. G.R ei olnud selle sõiduauto tehnilisse passi auto kasutajaks märgitud. Ehkki liiklusseadus sellist kohustust enam ette ei näe, ei olnud T. R G.R-ile ka omal initsiatiivil väljastanud sõiduauto kasutamise kirjalikku nõusolekut. Seega pidi G.R iga kord T. R sõiduauto kasutamiseks temalt loa saama. Kannatanu T. R tunnistab, et ta on lubanud G.R oma autoga sõita. Kuna aga G.R oli 27. aprillil 2012.

3(4)

a alkoholijoobes, siis ei lubanud ta sel öösel G.R sõiduautoga sõita. Seega on kannatanu T. R ütlustega tõendatud, et G.R puudus sel ööl auto kasutamise luba. G.R on ka ise kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi selle kohta, et kasutas 27. aprillil 2012. a sõidukit omavoliliselt. Ta on lisanud, et kannatanu T. R ei oleks talle sel õhtul mingil juhul sõiduautot kasutada andnud, sest ta oli alkoholijoobes. Asjaolu, et G.R oli kannatanu T. R kolm kuud koos elanud, tema last hoidnud ja ta on varemgi selle autoga sõitnud ei tähenda seda, et tal oleks olnud sellel ööl õigus omaniku loata tema sõidukit kasutada. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium G.R-i apellatsiooni väitega, et ta ei kasutanud sõidukit omavoliliselt. 5.5 Tunnistaja I. Tika ütlustest nähtub, et sõiduauto keeras Laagri alevikus Männimetsa tee 42 maja juures ringi ja liikus Männimetsa 38 suunas, kus ta kinni peeti. Kannatanu T. R ütluste kohaselt asuvad need majad peaaegu kõrvuti. G.R-ile esitatud süüdistusest ja maakohtu otsusest nähtub, et G.R hakkas sõiduautot omavoliliselt kasutama Männimetsa tee 42 juurest ära sõites. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium apellandi väitega, et kindlaks on tegemata kuriteo toimepanemise koht. 5.6 Tunnistaja I. Tika ütluste kohaselt pidas ta pärast sõiduki avastamist selle koos kolleegidega koheselt kinni, et joobnud juht ei seaks ohtu teiste isikute elu, tervist või vara. Seetõttu jäävad kohtukolleegiumile arusaamatuks apellandi etteheited politseile, et nad oleksid pidanud kuriteo toimepanemist ennetama. Nagu kohtukolleegium eelnevalt selgitas, oleks G.R-i tegevus täitnud KarS § 215 lg 1 koosseisu ka siis, kui ta oleks sõiduautos lihtsalt maganud.

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Urmas Reinola

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.