Kohtulahend

APELLATSIOONI SISU

Süüdistatava kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse ja lisakaristuse osas ja uue otsusega mõistetud karistuse kergendamist ja lisakaristuse aja lühendamist. Peale selle taotleb kaitsja menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist kahe kuu võrra. Apellant leiab, et A. Birobajevile mõistetud karistus ei ole vastavuses tema süü suurusega, karistuse määramisel ei ole kohus arvestanud süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid. A. Birobajev on varem karistamata, tunnistab oma süüd, hüvitas kahju, kahetseb, käesoleval ajal õpib. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kaitsja märgib ka, et sõiduki joobes juhtimine on antud asjas koosseisuline asjaolu ning seda veel täiendavalt „äärmiselt taunitava“ asjaoluna arvestada on kohatu. Kaitsja leiab ka, et juhtimisõiguse äravõtmine kaheksaks kuuks, s.o pikaks ajaks, on põhjendamatu. Süüdistatav õpib Taanis, kasutas autot kooli sõiduks, sest igakordne lennukiga sõit on väga kulukas. A. Birobajev mõistab, et lisakaristuse kohaldamine on õige, kuid palub lühendada selle pikkust. Kaitsja märgib veel, et kohus mõistis süüdistatavale märksa raskema karistuse, kui taotles riiklik süüdistaja. Süüdistatav palub ka talle antud menetluskulude tasumiseks anda seadusega ettenähtud pikim aeg, see annaks talle võimaluse kooli kõrvalt töötades need iseseisvalt tasuda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsioon selle tühistamiseks alust ei anna. Esmalt osundab kohtukolleegium, et nii põhikaristuse kui lisakaristuse mõistmist A. Birobajevile on maakohus oma otsuses veenvalt põhjendanud, neist põhjendustest tuleneb ka see, miks on kohus valinud just sellised põhi- ja lisakaristuse määrad nagu kohus A. Birobajevi suhtes kohaldanud on. Kohtukolleegium rõhutab, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid, mis viitaksid KarS § 56 väärale kohaldamisele, ei esine. Apellandi arusaam, nagu oleks kohus rõhutanud karistuse mõistmisel täiendavalt A. Birobajevi poolt sõiduki juhtimist joobnud olekus, mis on juba KarS § 424 koosseisuline asjaolu, on siiski eksitav. Kahtlemata mõjustavad isiku süü suurust asjas tuvastatud tehiolud, isiku käitumise viis. Seda ongi maakohus silmas pidanud. Vaieldamatult on süü suurus väiksem, kui isik tarbib alkoholi ning asub sõidukit juhtima mõne aja möödudes lootusega, et joove on möödunud, suurem aga A. Birobajevi puhul, kes tarbis 400 grammi kanget alkoholi ja asus kohe autorooli. Süü suuruse tuvastamisel mängib rolli ka joobe aste, A. Birobajevil tuvastati alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,04 mg/g, vastutus KarS § 424 alusel järgneb aga juba 1,50 milligrammi alkoholi sisaldusest ühes grammis veres. Vastutust kergendavate asjaoludega ja A. Birobajevi isikut iseloomustavate andmetega on maakohus arvestanud ja lähtunud ka sellest, et raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtukolleegiumi hinnangul ei sisalda apellatsioon selliseid argumente, mis võiksid kuidagi A. Birobajevi olukorda leevendavalt mõjutada. Kaitsja märkus selle kohta, et kohus on A. Birobajevile mõistnud raskema karistuse kui seda taotles riiklik süüdistaja, ei ole samuti otsuse tühistamise aluseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-91-07 väljendanud üheselt seisukoha, mille kohaselt ei ole kohus karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlusega. Samas otsuses kajastatud kohtu poolt prokuröri taotlusest rangema karistuse mõistmise põhjendamisnõue on kohtukolleegiumi hinnangul vaidlustatud otsuses täidetud. Aleksandr Birobajevi suhtes KarS § 50 lg 1 alusel kohaldatud lisakaristus on maakohtu poolt igati põhjendatud, kohtukolleegium nõustub nende põhjenduste ja kohtu järeldustega täiel määral. Apellatsioonis esitatud argument, mille kohaselt on A. Birobajevil mootorsõiduki juhtimise õigus vajalik kooliskäiguks, kuivõrd see on odavam, ei tingi maakohtu järelduste ümberhindamist ja lisakaristuse kestuse lühendamist. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevate menetluskulude väljamõistmisel on maakohus juhindunud KrMS §-st 180 lg 3 ja nende tasumise ajatanud, määrates, et menetluskulud tuleb tasuda 10 kuu jooksul igakuise maksega mitte vähem kui 14.16 eurot kuus. Kohtu poolt määratud 10-kuulise tähtaja pikendamiseks puudub alus, arvestatavat põhjendust selle tähtaja pikendamiseks ei esitata ka apellatsioonis.

Kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohtu 28.05.2012.a otsus on seaduslik ja põhjendatud ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab selle muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. A. Birobajevi kaitsja adv Imbi Seimar esitas taotluse määrata tema poolt A. Birobajevile apellatsioonimenetluseks ettevalmistamises (kohtuotsusega tutvumine, konsultatsioon süüdistatavaga, apellatsiooni koostamine) osutatud õigusabi eest Niguliste Advokaadibüroole makstavaks tasuks 64 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu. Kokku taotleb kaitsja 76.80 euro hüvitamist. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009.a otsuse punktidest 4 ja 16 rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus teeb A. Birobajevi suhtes KrMS § 337 lg-s 1 p-s 1 nimetatud lahendi, kannab kulutused riigi õigusabile süüdistatav ise.

Malle Preimer

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.