1-12-9042/3 - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 4100065035. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-12-9042, N.U rahaline karistus. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel N.U-lt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Kriminaalmenetluse kulud N.U kriminaalmenetluse kulud on : sundraha 218 eurot, tasu riigi õigusabi eest kohtueelses ja kohtumenetluses kokku 82.32 eurot, joobeseisundi tuvastamise uuringu tasu 14 eurot ja toksikolooogiaekspertiisi tasu 27 eurot, kokku menetluskulud 341.32 (kolmsada nelikümmend üks eurot 32 senti) eurot. Määrata vandeadvokaadi abi Roman Levin (Advokaadibüroo Advocatus Pepleri t. 32 Tartu 21) tasu õigusabi eest kohtumenetluses summas 19,20 eurot. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmise riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab kohtuotsuse alusel advokatuur Menetluskulud tuleb hüvitada N.U. N.U tuleb tasuda menetluskulude katteks kuluhüvitisena 341.32 eurot. Menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-12-9042 ( menetluskulu). Pikendada menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaega ja määrata menetluskulude tasumine ositi. Määrata, et N.U tuleb menetluskulud (kokku 341.32 eurot) tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu 34.13 eurot riigi tuludesse. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud vabatahtliku tasumise tähtajaks, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on Karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik

Süüasi on saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör esitas kohtule suulise taotluse asja arutamiseks kiirmenetluses ja andis üle kriminaalasja materjali. Kohtunik kontrollis kriminaalasja materjali hulgas kohtualluvust määrava alusega KrMS § 24 lg.1 järgi- et tegu on toime pandud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja tööpiirkonnas. Kohtule on esitatud kiirmenetluse protokoll ja selle juurde KrMS § 2562 lg.3 alusel lisatud KrMS § 245 andmed. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut: varasem kriminaalkorras karistus on jäänud aastate taha, kuid väärteokaristusi on samaliigilise teo eest üks aastal 2008. Isik on rahalise karistuse kohaldamist pidanud võimalikuks, eelmise aasta andmed sissetulekuid ei näita ja karistuse arvutamise aluseks on miinimummäär. Rahalise karistuse tasumisel ositi 10 kuu jooksul jõuab ära maksta ka menetluskulud. Süüdistatav on pidanud võimalikuks leida sissetulek, et rahalist karistust tasuda. Ka lisakaristuse kohaldamisel arvestati, et samaliigilise väärteo eest varem mõistetud karistuse määrasid. N.U kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi. Süüdistatav annab seletuse nende põhjuste kohta, miks ta alkoholitarvitanuna rooli istus. Kokkulepe tehti nii, et ta on nõus. Ta on teinud väga mõtlematu teo ja kahetseb seda väga. Kohtuotsus tuleks teha kokkuleppe alusel. Süüdistatava N.U kaitsja vandeadvokaadi abi Roman Levin kinnitab, et kokkulepe vastab süüdistatava tegelikule tahtele. Tegemist on eriala omandaud töövõimelise isikuga, kes on võimeline endale sissetuleku leidma perioodiks, kui juhtimisõigust ei ole. Kaitsja palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse ja pikendada menetluskulude tasumise tähtaega ühele aastale, määrata menetluskulude tasumine ositi. Kõik makstavad summad on arvesse võetud ja N.U jõuab nii rahalise karistuse kui ka menetluskulud 10 kuuga ära maksta. KrMS § 2565 lg.2 alusel palub kaitsja vähendada sundraha ja määrata menetluskulude tasumine KrMS § 180 lg.3 alusel osade kaupa. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et N.U tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema, olles alkoholijoobes (veres etanooli sisaldus 1,93 mg/g ), juhtis 09.09.2012 kl 23.33 ajal Jõgevamaal Põltsamaa vallas Adavere alevikus Kuuse tänaval mootorsõidukit sõiduauto Opel Omega reg. nr. 642 TGI. Seega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 300 päevamäära, üks päevamäär on 3.20 eurot, s o 960 eurot (üheksasada kuuskümmend eurot). KarS § 66 lg 1, lg.3 alusel määrata mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi, s.o. igakuiselt vähemalt 96 eurot 20.kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel N.U-lt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab teole ja asjaolule, et isik on varem karistatud samaliigilise väärteo eest, mistõttu on põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine pikemaks perioodiks kui eelmisel korral. Isik on töövõimelises eas, tema väitel on tal varasemad rahatrahvid tasutud, mis võimaldab rahalise karistuse kohaldamise. Menetluskuludeks on sundraha, ekspertiisitasu, joobeseisundi tuvastamise uuringu tasu ja tasu kaitsja õigusabi eest (tl.30). Kohtuistungil osalenud kaitsja vandeadvokaadi abi Roman Levin on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses: 1.osavõtt kohtuistungist- 1 pooltund, 16 eurot. Lisandub käibemaksukohustus 3,20 eurot. Toimikus on olemas sama päeva kohta riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus vandeadvokaadi abi R.Levini osalemise kohta (tl.29), millega on hüvitatud tasu ja kulud 43.92 eurot menetlustoimingul os alemise eest ja määrus (tl.35), millega on hüvitatud 19.20 eurot menetlustoimingul osalemise eest. Tasu õigusabi eest kohtuistungil 19,20 eurot tuleb määrata ja välja mõista tasu ja kulud riigi tuludesse süüdimõistetult.. Kokku taotletud õigusabi tasu tasu ja kulusid 82.32 eurot. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. KrMS § 2565 lg.2 alusel vähendab kohus sundraha poole võrra ehk 218 euroni (KrMS § 179 lg.1 p.2 järgi on sundraha 1,5x290= 435 eurot). Kokku menetluskulusid 341.32 eurot. Kohus mõistab menetluskulud välja süüdimõistetud N.U. Võttes arvesse tasumisele kuuluvate menetluskulude summat ja süüdimõistetu taotlust, määrab kohus menetluskulude tasumise osade kaupa KrMS § 180 lg.3 alusel.