1-12-7039/6 - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

8.Tühistada E.K suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 9.Välja mõista E.K-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, arveldusarve nr 17001577198 Nordea Bank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-12-7039 ning nõude liik - menetluskulu/: - sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu 150 (ükssada viiskümmend) eurot 60 senti. Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg - määrata tasumata menetluskulud kogusummas 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot 60 senti tasumisele osade kaupa 6 kuu jooksul osamaksetena 97,60 eurot kuus, esimene osamakse tasuda 12.oktoobriks 2012, järgnevad osamaksed järgnevate kuude 12.kuupäevaks. Eelnimetatud ajatamise tähtaja möödumisel pööratakse otsus menetluskulude osas täitmisele ja saadetakse täitmiseks kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. 10.Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. E.K on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. E.K süüdistatakse selles, et tema juhtis ööl vastu 01.juulit 2012 kella 03.10 ajal Haapsalu linnas Kalda tänaval maja nr 5 juures liikudes Lahe tänava suunas endale kuuluvat mootorsõidukit – sõiduautot Opel Calibra registreerimismärgiga * isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARBK -0029 mõõtes

Ärakiri 1-12-7039 alkoholikontsentratsioon 0,97 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,09 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,88 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 4 punkti 1 sätetest, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes ole milligrammi alkoholi , juhtis E.K mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eeltoodu alusel süüdistatakse E.K KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Prokuröri poolt kohtus E.K-le nõutud karistus: KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka E.K kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 01.07.2012 kell 03.10 kuni 01.07.2012 kell 13.20 s.o 1 päev, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 29 päeva vangistust. KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 kuulise katseajaga. Määrata, et E.K kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab E.K süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Tõkend – E.K on KrMS § 217 alusel kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 01.07.2012 kell 03.10- 13.20 /tl 13-14/, s.o 1 päev, mis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 19/, mis tuleb tühistada. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb E.K-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 435 eurot (1,5 * 290). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale T.Liiva E.K kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 112.80 eurot / tl 42-43/ eurot ja kohtumenetluses makstud tasu ja kulud 37.80 eurot, kokku 150,60 eurot. Kohtuistungil taotles E.K, et ta saaks võimaluse tasuda menetluskulud ositi, on võimeline menetluskulude katteks ühes kuus tasuma kuni 100 eurot. Kohus rahuldab selle taotluse.