Ärakiri 1-12-8137
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtuistungi toimumise aeg Otsuse tegemise aeg ja koht
28.august 2012.a 12.september 2012. a Haapsalu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-12-8137 (11230106303)
Kohtukoosseis
Kohtunik Piia Jaaksoo
Kohtuistungi sekretär
Gerda Raidla
Kriminaalasi
Markko Targamaa süüdistus KarS § 179 lg 1 – § 26 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör Kaitsja Süüdistatav
Indrek Kalda Advokaat Toomas Liiva Markko Targamaa - elukoht *, isikukood 38502184725, * kodanik, haridust * klassi, emakeel * keel, * tööline, kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 12.03.2009 otsusega KarS § 120, 319 lg 1, § 264 lg 1 p 3 alusel 10 kuu vangistusega, millest loeti kohe ärakandmisele 5 kuud ning vabastati 5 kuu vangistuse kandmisest tingimisi 18-kuulise katseajaga, väärtegude eest karistatud viiel korral, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.
1.Süüdi mõista Markko Targamaa KarS § 179 lg 1 - § 26 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 8 (kaheksa) kuud.
Ärakiri 1-12-8137 registreerimisele; 2.1.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2.1.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2.1.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 3.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 12.september 2012. a. 4.Kui Markko Targamaa katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
Ärakiri 1-12-8137 Sellise tegevusega pani Markko Targamaa toime noorema kui neljateistaastase isiku seksuaalse ahvatlemise kõlbmatu katse, s.o KarS § 179 lg 1 - § 26 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Markko Targamaa`le nõutud karistus: KarS § 179 lg 1- § 26 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 8 kuud, mille kandmisest vabastada tingimisi KarS § 74 ja § 75 sätete alusel 24-kuulise katseajaga. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. saab aru, et süüdimõistva kohtuotsusega mõistetakse välja ka kriminaalmenetluse kulud. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab Markko Targamaa süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Asitõendina on vaadeldud Tele2 lepingut /tl 14-18/, leping tagastatud Meelis Targamaa`le /tl 20/. Tõkend – Markko Targamaa suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 46-47/, mis tuleb tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb Markko Targamaa`lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 435 eurot (1,5 * 290). Kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu on kriminaalmenetluse kulu vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 5 ja käesolevas kriminaalasjas on see 45 senti /tl 68/. Ekspertiisitasu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Käeolevas kriminaalasjas on infotehnoloogia ekspertiisi (akt nr 11EIA0018 1.02.2012) tasu 1608 eurot /tl 29/. Kaitsja taotles kohtuistungil, et ekspertiisitasu jääks riigi kanda, kuna ei ole õiendist näha, millest ekspertiisitasu koosneb, nii suure summa puhul peab olema võimalus veenduda, et tasu on põhjendatud, õiendist ei ole võimalik välja lugeda, millest selline tasu tekib. Prokurör leidis, et ekspertiisitasud on kinnitatud ja eks IT-ekspertiis on ajamahukas. Kuid lähtudes KrMS § 180 lg 3 võib osa tasust jätta riigi kanda, arvestades M.Targamaa majanduslikku olukorda ja seda, et tal on ülalpeetavad ja seoses sellega ka resotsialiseerumisväljavaateid. Kohtu seisukoht. Tl 24-25 on ekspertiisimäärus, mille kohaselt on ekspertiis vaja teostada selleks, et teha kindlaks, kas ekspertiisiks esitatud arvutitega on ajavahemikul veebruarist-juunini 2011 käidud interneti keskkonnas armastusesaal.org asuvas jututoas ja suhtlusprogrammis MSN Messenger. Kohus leiab, et eksperdile esitatud küsimused 2-3 seostuvad eelpoolkirjeldatud ekspertiisi eesmärgiga ja on seotud ka süüdistusega, mis M.Targamaa`le esitatud on. Kohus leiab, et eksperdile esitatud küsimus nr 1 ei seostu ekspertiisimääruses püstitatud ekspertiisi eesmärgiga ega pole M.Targamaa`le ka selles kriminaalasjas esitatud ei kahtlustust ega süüdistust selles, et tema valduses olnud arvutites võiks esineda pildi või videomaterjali kohta noorematest kui 18.a isikutest pornograafilises või erootilistes situatsioonides.
Ärakiri 1-12-8137 EKEI õiendis on infotehnoloogia hinna aluseks märgitud Kohtuekspertiisi seaduse § 27-7 lg 5 alusel 1608 eurot. Tõepoolest sätestab Kohtuekspertiisiseaduse § 27-7 p 5, et infotehnoloogiaekspertiisi hind on 1608 eurot. Kohus leiab, et kuna käeoleval juhul on tegemist olukorraga, kus infotehnoloogia ekspertiisis on uuritud nii käeoleva kriminaalasja tõendamisesemesse kuuluvaid asjaolusid, kui ka asjaolusid, millistega käeoleval kriminaalasjas puutumust ei ole, tuleks ekspertiisikuludest välja mõista see osa, mis puudutab käeolevat kriminaalasja ja riigi kanda jätta osa, mis käeolevat kriminaalasja ei puuduta. Seda aga ei ole võimalik kriminaalasja juures oleva õiendi alusel kindlaks teha. Samas arvestab kohus, et ekspertiisiaktis eksperdile esitatud küsimustest 2 puudutasid käeoleva kriminaalasja asjaolusid ja üks küsimus ei ole käesoleva kriminaalasjaga puutumuses. Samas arvestab kohus ekspertiisikulu väljamõistmisel ka KrMS § 180 lg 3 sätestatut – M.Targamaa`l on kaks ülalpeetavat ja tema sissetulek on miinimumpalga lähedane. Seega tema varalist seisundit arvestades käib isegi 2/3 ekspertiisitasu hüvitamine koos teiste menetluskuludega talle ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eeltoodud asjaoludest, mõistab kohus M.Targamaa`lt ekspertiisitasuna välja 50 eurot ja jätab ekspertiisitasu 1558 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et arvestades M.Targamaa sissetulekut ja kahe ülalpeetava olemasolu, siis menetluskulude korraga tasumine ilmselgelt seaks M.Targamaa ja tema ülalpeetavad raskesse majanduslikku olukorda. Seetõttu määrab kohus, et väljamõistetavad kriminaalmenetluse kulud tuleb M.Targamaa`l riigile tasuda ositi igakuiste maksetena ühe aasta jooksul.
/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.