lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-1141/16

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 29.08.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
1-12-1141/16
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.08.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1679
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-12-1141

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2012. a Kuressaare kohtumaja

Kriminaalasja number

1-12-1141 (12250100347)

Kohtukoosseis

Kohtunik Kristel Pedassaar

Kohtuistungi sekretär

Janika Sarantšuk

Kriminaalasi

G.K süüdistusasi kuritegudes KarS §-de 120, 274 lg1, 275, 424 järgi avalikul kohtuistungil ( üldmenetlusest üle läinud kokkuleppemenetlusse) 28.08.2012.a. kokkuleppemenetluses

Prokurör

Svetlana Maripuu

Süüdistatav

G.K , ik. XXX,

Kaitsja

Süüdistatav loobus kaitsjast

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada G.K kuriteos KarS § 120 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus (6) kuud. Süüdi tunnistada G.K kuriteos KarS § 274 lg1 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks (1) aasta kuus (6) kuud. Süüdi tunnistada G.K kuriteos KarS § 275 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus (6) kuud. Süüdi tunnistada G.K kuriteos KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus (6) kuud. KarS § -de 63 lg2 ja 64 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista

Kriminaalasi nr 1-12-1141 G.K-le liitkaristus vangistus kaks (2) aastat. KarS § 68 alusel G.K poolt eelvangistuses viibitud aeg alates vahistamisest 27.04.2012.a. kuni kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga 29.08.2012.a., so. neli (4) kuud kaks (2) päeva arvata karistusaja hulka. Lisaks arvata karistusaja hulka G.K poolt kohtueelses menetluses kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.-28.02.2011.a. ja 20.05.2011.a., so. kolm päeva. Kokku arvata KarS § 68 alusel G.K-le mõistetud karistuse kaks (2) aastat vangistust kandmise aja hulka eelvangistuses viibitud aeg neli (4) kuud ja viis (5) päeva. G.K poolt ära kandmata karistuseks on seega üks (1) aasta seitse (7) kuud ja kakskümmend viis (25) päeva vangistust. KarS §-de 74, 75 alusel jätta G.K’ le mõistetud karistuse ära kandmata osa tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui G.K kahe (2) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata G.K katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid:

1.elama kriminaalhooldaja poolt määratud elukohas;
2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 29. augustist 2012. a. Kui G.K katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Lisakaristusena võtta KarS § 50 lg1 alusel G.K’ ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus viieks (5) kuuks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistribüroole. Muuta G.K suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tõkendiks elukohast lahkumise keeld. Selgitada G.K, et tõkend elukohast lahkumise keeld seisneb kohustuses, mille kohaselt G.K ei tohi lahkuda oma elukohast Kuressaare linn Kelluka tn2 ilma menetleja loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Vabastada G.K viivitamatult kohtusaalist vahi alt. Välja mõista G.K’ ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve

nr

Kriminaalasi nr 1-12-1141 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-121141 ning nõude liik – menetluskulu, maksja - G.K ; - sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot; -kaitsjatasu 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot 70 senti.

5.Väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu tuleb G.K tasuda igakuiste osamaksetena 12 (kaheteist) kuu jooksul, igakuise makse suurus sundrahal on 36.25 eurot ja kaitsjatasul 10.98 eurot. Igakuine sundraha ja kaitsjatasu makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30. –ks kuupäevaks. Esimene osamakse teostada hiljemalt 30.10.2012.a.
6.Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Eelnimetatud tähtaegade möödumisel saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul otsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus G.K’ it süüdistatakse selles, 26.02.2011 kella 22:30 ajal XXX asuvas korteris ähvardas oma X Y- ITtervisekahjustuse tekitamisega, võttis kätte noa ja lubas X Yil ja XXX sellega kõrid läbi lõigata. X Y tundis G.K tegevuse tõttu hirmu ja pidas usutavaks, et G.K viib ähvarduse täide, kuna G.K oli alkoholijoobes ja on varem toime pannud kuritegusid. Oma sellise tegevusega, mis seisnes tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani G.K toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo; 26.02.2011.a kella 22:35 ajal tungis G.K XXX asuvas korteris kallale väljakutsele saabunud ja oma töökohustust täitvale politseiametnikule, Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare konstaablijaoskonna patrullpolitseiniku ülesandeid täitvale konstaabel Toomas Vinnile. G.K haaras kätega politseiametniku helkurvestist ning tõmbas selle puruks. Seejärel lõi G.K rusikas käega Toomas Vinnile näo piirkonda, tekitades viimasele tervisekahjustuse: SA Kuressaare Haigla valvetoas fikseeritud parema ülalau piirkonnas ca 3 mm suurune marrastus. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemises seoses tema ametikohustuse täitmisega, pani G.K toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo;

Kriminaalasi nr 1-12-1141

26.02.2011.a kella 22:35 ajal XXX korteris kasutas G.K halvustavaid ja solvavaid väljendeid väljakutsele saabunud ja ametikohustusi täitvate politseiametnike Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare konstaablijaoskonna patrullpolitseinike Toomas Vinni ja Kalmet Valge suhtes. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võimuesindaja solvamises seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani G.K toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo; 20.05.2011 a, kella 01:16 ajal XXX juures juhtis mootorsõidukit MBVito, reg. märgiga XXXXX, olles alkoholijoobeseisundis, tõendusliku alkomeetriga Dräger Alkotest 7110 seeria nr ARAF-oo36 möödetuna, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,89 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,80 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani G.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus G.K-le nõutud karistus: KarS § 120 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus 6 kuud KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistus üks (1) aasta 6 kuud KarS § 275 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistus 6 kuud KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistus kuus (6) kuud KarS § 63 lg 2, 64 sätete kohaselt üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristus vangistus kaks (2) aastat. KarS § 68 alusel eelvangistus alates kahtlustatavana kinnipidamisest 27.04.2012 kuni 27.08.2012, so neli (4) kuud , arvata karistusaja hulka. Ärakandmisele kuuluv karistus üks (1) aasta kaheksa (8) kuud vangistust KarS § 74 alusel jätta kohaldamata tingimisi katseajaga kaks (2) aastat ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus viieks (5) kuuks. Süüdistatav G.K andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega, on nõus kuritegude kvalifikatsiooniga. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. G.K soovib, et temalt riigituludesse väljamõistmisele kuuluv menetluskulu tasumine määrataks ositi. Prokurör jäid kohtus kokkuleppe juurde. Prokurör palus arvestada G.K poolt kantud karistusaja hulka ka G.K kohtueelses menetluses kahtlustatavana kinnipidamise aeg, kokku kolm päeva. Tõendid on toimikus.

Kriminaalasi nr 1-12-1141

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepitud karistus vastab KarS § 56 sätestatule. KarS § 120 alusel on kohtul võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta; KarS § 274 lg1 järgi on võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat; KarS § 275 järgi on võimalik mõista karistuseks rahalist karistust või vangistust kuni 2 aastat ja KarS § 424 järgi rahalist karistust või vangistust kuni 3 aastat. Kokkulepitud karistus jääb seega seadusega lubatud sanktsiooni piiresse. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on andnud oma nõusolekud ka kannatanud (tl.77-79 I kd). G.K on viibinud kohtueelses menetluses vahi alla juba ligi viis kuud. Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Tsiviilhagi : puudub Tõkend – G.K suhtes on kohtueelses menetluses olnud kahtlustatavana kinnipeetud 27.02.-28.02.2011.a. (tl.23-24) ja 20.05.2011.a. (tl.39,66). Pärnu Maakohtu 03.02.2012.a. määruse alusel on G.K suhtes kohaldatud tõkendiks vahistamine, määruse alusel on G.K vahistatud 27.04.2012.a. (tl.92-99,111). Kohus arvestades kokkuleppe sisu peab põhjendatuks muuta tõkend vahistamine tõkendiks elukohast lahkumise keeld. Kohtuotsuse jõustumisel kuulub tõkend tühistamisele. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 290.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x290 eurot = 435 EUR-i. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. Kohtueelses menetluses on riigiõigusabi korras osalenud kaitsjale määratud tasu 131.71 eurot (sisaldab käibemaksu, tl.120). KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi. Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.