Kohtulahend

menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse nr 1-12-165 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 17.08.2012 a.

Asjaolud ja kohtu seisukoht M.I tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 24.01.2012. a otsusega KarS §-de 199 lg 2-de 7, 8, 9 järgi ja KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 1 aasta ja 1 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka M.I eelvangistuses viibitud aeg (23. kuni 25.03.2011 so 3 päeva;

haridustaset ja alkoholi kuritarvitamist. Isik on regulaarselt alkoholi tarbinud alates peale põhikooli, kuriteod on valdavalt toime pandud joobes. Isik tunnistab, et harjumuste muutmiseks puudub tahtejõud. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 56%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 43%. Lähtudes riskivalemi tulemist, toetab Tartu Vangla vabastamist enne tähtaega ja allutamist käitumiskontrollile. M.I seletas kohtuistungil ta tahab enda käitumist muuta ja lõpetada kuriteod. Ta läheb elama ema juurde ning loodab tööd leida. Esialgu aitab ema teda. Kriminaalkorras karistatutega suhtlemist väldib. Tal on jäänud vabadusse mõned sõbrannad. Suhtleb pereringis, ema, venna ja vanaemaga. Nõus osalema vabaduses sotsiaalprogrammis. Prokurör andis kirjaliku arvamuse, milles toetab M.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist, põhjusel, et karistus on käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud ja M.I suhtes on otstarbekas rakendada meetmeid, mis kaasnevad katseajaga. Tema suhtes koostatud iseloomustavatest materjalidest nähtub, et ta on oma hoiakuid ja suhtumist muutnud ning käitunud vangistuse jooksul õiguskuulekalt, mistõttu on põhjendatud talle võimaluse andmine õiguskuulekaks käitumiseks ka väljapool vangistust. Samuti on tal vabanemise korral head elutingimused ja toetav sotsiaalvõrgustik, mis loob samuti paremad võimalused edukaks resotsialiseerumiseks. Kaitsja leidis, et M.I vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas formaalne alus ja küllaldaselt materiaalset alust. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri seisukohaga, leiab, et M.I tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus. M.I on ära kandnud teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest 1⁄2 karistusajast. Formaalne alus on olemas KarS § 76 lg 1 p 2 alusel. Kohus leiab ka, et M.I esinevad küllaldased materiaalsed alused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kuritegu, mille eest isik karitust kannab, on toime pandud grupis, seega võib järeldada, et isik on kaaslaste poolt kergesti mõjutatav. M.I on sellest teadlik ja lubab hoiduda kriminaalkorras karistatud isikute suhtlemisest. Tal on lähedastest isikutest toetav sotsiaalne võrgustik, kellelt saab abi ja tuge. Ka on ta valmis osalema sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldusametnik soovitab. M.I kuritegude puhul on tegemist järjestuselt mitmenda varasvastase kuriteoga. Isik on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Isik on varasemalt katseajal toime pannud kuritegusid ning tegemist on teise reaalse vangistusega. Samas on M.I vangistuse ajal osalenud sotsiaalprogrammis, kus omandanud teadmisi ja oskusi seaduskuuleka eluviisi kujundamiseks. Karituse kandmise ajal M.I distsiplinaarkaristused puuduvad. Ta on karistuse kandmise ajal käitunud positiivselt. Enne vangistusest vabanemist elas koos ema ning vennaga Võrumaal. Peale vabanemist on võimalus asuda elama samasse elukohta. Uue kuriteo toimepanemine sõltub M.I-st endast. Kriminaalhooldus toetab tema püüdlusi eluviiside muutmiseks ja toetab resotsialiseerumist. Menetlusega kaasnes KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest 57,60 eurot. Menetluskulud jäävad kinnipeetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi. M.I puudub vabanemisel sissetulek, mis sõltub töö leidmisest. Seetõttu ei ole menetluskulude tasumine

võimalik KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. Menetluskulude ositi tasumisega on võimalik vältida täitemenetlusega kaasnevaid lisakulusid.

Ene Muts täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.