Kohtulahend

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 02.07.2012 määrusega jäeti G.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Käesoleval ajal kannab G.V karistust Viru Maakohtu 05.10.2011 kohtumääruse alusel, millega rahuldati Kohtute Raamatupidamiskeskuse avaldus ja asendati Viru Maakohtu 12.01.2009 kohtuotsusega G.V-le KarS § 424 järgi ja KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osa 156 päevamäära, s.o 520.10 eurot vangistusega 52 päeva, s.o üks kuu ja 22 päeva. Vastavalt KarS § 65 lg-le 1 ja § 64 lg-le 1 mõisteti G.V-le liitkaristus, lugedes Viru Maakohtu 12.01.2009 kohtuotsusega mõistetud karistus (mis on asendatud 1 kuu 22 päevase vangistusega) kaetuks hilisema Viru Maakohtu 29.01.2010 kohtuotsusega mõistetud karistusega 3 aastat 4 kuud 22 päeva vangistust. Asenduskaristuse kandmise algust loeti alates 29.01.2010 ja see loeti kantuks. Viru Maakohtu 29.01.2010 otsusega tunnistati G.V süüdi KarS § 200 lg 2 p 6, 7, 8, 10 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti kandmata karistused Viru Maakohtu 09.01.2008 ja 02.04.2008 otsuste järgi, kokku 11 kuud vangistust, ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud vangistust. G.V tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaselt mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud vangistust. Vastavalt KarS §-le 68 arvestati kohtueelses menetluses vahi all oldud aeg karistusaja hulka. Karistuse kandmise aja algus on 29.01.2010 ja lõpp 20.06.2013. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 03.05.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leidis, et süüdimõistetu G.V ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiendat korda, vangla iseloomustusest nähtuvalt kannab ta reaalset vanglakaristust esimest korda. Käesoleval ajal kannab G.V karistust muuhulgas KarS § 200 lg 2 p 6, 7, 8, 10 järgi, mis on esimese raskusastme kuritegu. Selle kuriteo pani G.V toime temale kahe varasema kohtuotsusega määratud katseajal. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest viimasele kuriteole oli omane organiseeritus ja ettekavatsetus. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Maakohtul puudus veendumus selles, et vabastades kinnipeetava G.V vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudaks ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja -kohustusi. Maakohtu arvates eksisteerib arvestades G.V kergesti mõjutatavust, väga suuri võlanõudeid, alkoholisõltuvust ja tutvusringkonda muuhulgas kriminaalkorras karistatud isikute näol reaalne oht, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. G.V oli ka varem olemas lähedaste materiaalne ja moraalne toetus, kuid vaatamata sellele jätkas ta kuritegude toimepanemist. Ühtlasi pidas maakohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda kogu talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuid G.V puhul selliseid asjaolusid ei esine. Samas tunnustas maakohus G.V selle

eest, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta õpib ning on ennast mitmekülgselt arendanud. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu G.V, kes taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. G.V märgib, et tähtaegse vabanemise peamine puudus on see, et kinnipeetavale on üleminek vangistusest vabadusse järsk ning ta kaob õiguskaitseorganite vaateväljast. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnemisel on lootust õigel ajal reageerida. Seega on kriminaalhooldusel viibiv endine vang ühiskonnale ohutum kui ilma igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Vastupidiselt maakohtule leiab G.V, et tema käitumine kolm aastat tagasi ei saa olla tema ennetähtaegsest vabastamisest keeldumise aluseks. Vangistuses on ta käitunud korralikult, on korduvalt viibinud lühiajalistel väljasõitudel ja distsiplinaarkaristused puuduvad, mis on tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks. G.V leiab, et maakohus on küll teda positiivselt iseloomustavad asjaolud välja toonud, kuid jätnud need otsuse tegemisel sisuliselt arvestamata. Ta on seisukohal, et tema isikuomadused, suhted lähedastega, käitumine vanglas, võimalused vabaduses ja ärakantud karistusaeg kaaluvad üles tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Seoses alkoholi kuritarvitamise riskiga märgib G.V, et seda on võimalik maandada käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kontrollnõuete – alkoholi tarvitamise keelu ja sotsiaalprogrammide läbimise kohustuse – kohaldamisega. Ta lisab, et vangla on lubanud ta väljapoole vanglat kooli ja seni ei ole ta vangla usaldust kuritarvitanud. G.V on seisukohal, et maakohtu määrus on vastuoluline, motiveerimata ja subjektiivne. Maakohus ei ole arvestanud KarS § 76 lg-s 3 loetletud asjaolusid nende kogumis. Maakohus ei ole arvesse võtnud asjaolu, et G.V on vanglas viibides muutnud nii oma suhtumist õiguskorda kui ka oma elustiili. Ta on aru saanud oma väärast käitumisest ja kahetseb tehtut. Edaspidi lubab ta elada seaduskuulekalt. Määruskaebuse esitas ka G.V kaitsja, kes palub määruskaebuses toodud asjaoludel ringkonnakohtul veel kord kaaluda G.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtule esitatud materjalist nähtub, et alates 19.09.2011 omandab G.V Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi 8. klassis üldharidust. 12.09.2011 läbis ta sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vangla on toetanud perekonnaga ja lähedastega suhtlust. 16.05.2011 läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening. Ajavahemikul 03.06.2011 kuni 26.09.2011 oli G.V hõivatud majandustöödega. Vangla iseloomustusest nähtub, et käesoleval ajal tal distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama tädi V.G. juurde 3-toalisse korterisse aadressil XXXX Jõhvi. Käesoleval ajal elab korteris tädi üksi. Kommunaalteenuste eest korteril võlgnevusi ei ole. Tädi on töövõimetuspensionil, kuid on nõus kinnipeetavat vabanemisel toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Kinnipeetav G.V omab vabanedes garanteeritud töökohta Viru Bildex OÜ-s elektrijuhtmete ja -seadmete paigaldusega tegelevas firmas. Tööandjaks on F.K., kes on kinnipeetava sugulane. G.V sotsiaalsesse lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde ja ema abikaasa, kellega omavahel suheldakse telefonitsi igapäevaselt ja kes on valmis teda vabaduses toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Kriminaalhooldusametnik märgib oma arvamuses, et G.V suhted lähedastega on head ning lähedased toetavad teda tema püüdlustes paranemise poole igati. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga isikutega. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku panna vabanemisel riskide maandamiseks G.V-le KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7 sätestatud kohustused.

Kohtuistungil kinnitas G.V, et vanglas viibitud aja jooksul on ta oma varasemast käitumisest teinud põhjalikud järeldused ning seadust enam ei riku. Vabanemisel asub ta koheselt tööle ning samuti asub ta koheselt hüvitama kuriteoga tekitatud materiaalset kahju. Kaitsja leiab, et vaatamata G.V poolt toime pandud raskele kuriteole on tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks nõutavad tingimused täidetud. Vangla kinnitab, et G.V on oma varasemast kuritegelikust käitumisest vajalikud järeldused teinud, ta õpib, käitub korralikult. Vastupidises olukorras poleks vangla kohtule materjali G.V vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ilmselt esitanudki. G.V-le on garanteeritud töökoht, sotsiaalne lähivõrgustik on olemas ning toetab teda igati. Kriminaalhooldusametnik toetab vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vabanemine ja tööle asumine annaks G.V-le reaalse võimaluse kuriteoga tekitatud materiaalse kahju hüvitamiseks ning vabastaks maksumaksjad tema ülalpidamisest vanglas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.