Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27.07.2012, Rakvere kohtumajas Kohtuistungi aeg – 25.07.2012
Kohtuasja number
1-11-1029
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Tea Toming
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Kaido Kooga
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid S.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
S.H, isikukood: xxx, Eesti kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 04.01.2011 ja lõpp 04.01.2014
Jätta S.H vangistusest tingimisi enne tähtaega tema allutamisega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Välja mõista S.H-lt menetluskuluna riigituludesse 38.40 eurot kaitsetasu adv. Kaido Kooga poolt õigusabi osutamise eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest K.Kooga Advokaadibüroo kasuks 96.48 eurot (sh käibemaks 20 %) adv. Kaido Kooga poolt süüdimõistetu S.H kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
Asjaolud Viru Vangla esitas 02.07.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks tema allutamisega elektroonilise valve alla. S.H on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 15.03.2011 kohtuotsusega Karistusseadustiku § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 ja § 118 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest ning teda on karistatud 3 aasta pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise alguseks loeti 04.01.2011. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kuritegude dünaamika on läinud raskemaks. Varavastastelt kuritegudelt on läinud üle isikuvastastele kuritegudele. Isikut on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, reaalset vanglakaristust kannab isik esimest korda. Kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 2 distsiplinaarkaristust, s.o tööst keeldumise eest ning ametniku solvamise ja ähvardamise eest. Maakohtu istung Kinnipeetav S.H taotles 25.07.2012 toimunud maakohtu istungil enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitas, et pärast vabanemist hakkaks ta õppima või otsiks tööd. Hetkel on tal põhiharidus ning omandatud puidupingitöölise eriala. Kinnipeetav asuks elama ema juurde. Isik on varem tarvitanud alkoholi ning ka narkootikume ühel korral. S.H sõnul ei ole keegi ohustatud tema vabastamise korral. Katseajal pani kinnipeetav toime uue kuriteo, sest ta sattus valesse seltskonda ning ta oli enda sõnul valel ajal vales kohas. Kinnipeetav tunnistas, et varem oli ta teiste poolt mõjutatav, kuid enam ta seda ei ole. Eelmised kuriteod olid seotud vargustega ning üks oli seotud ka vägivallaga. S.H usub, et vabanedes on tal võimalik omandatud erialal tööd leida, sest Paides on kolm kuni neli kohta, mis tegelevad antud erialaga. Kinnipeetav usub, et edaspidi suudab ta kontrollnõudeid täita. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud, sest tegemist on noore mehega, keda on juba kolmel korral karistatud ning viimane tegu on toime pandud katseajal. See näitab, et ta ilmselt ei ole aru saanud, mida tähendab tingimuslik karistus. Ka vanglas oleku ajal on ta korduvalt rikkunud vangla korda. Teda on kahel korral distsiplinaarkorras karistatud. Tema karistusregistri väljavõtet vaadates on näha, et kuritegude dünaamika muutub raskemaks. Lisaks sellele puudub tal vabanedes kindel töökoht. Olemas on küll elukoht, kuid töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumisel võib ta uuesti pöörduda kuritegelikult teele ning võib asuda uuesti vargusi toime panema. Vangla iseloomustuse järgi on uue kuriteo toimepanemise risk üle 50 %-i. Sellest lähtuvalt palub prokurör jätta S.H ennetähtaegselt vabastamata. Kinnipeetava kaitsja leidis, et kinnipeetav tuleks vabastada elektroonilise järelevalve alla, sest tema iseloomustuses märgitakse ära huvi enesetäiendamise vastu ning puuduvad kuritegelikud hoiakud. Kinnipeetav on omandanud põhihariduse ja kaks eriala – puidupingitöölise eriala ja teinud sõidueksamid. Vanglas on tema käitumine olnud positiivne. Vabanedes on tal sotsiaalne võrgustik ema näol. Tal on lootust tööle saada, sest tal on eriala omandatud. Vangistuses on kinnipeetav esimest korda ning seetõttu arvab kaitsja, et tal on juba küllaldane kogemus ning edaspidi on ta suuteline hoiduma kuritegudest. Tema puhul oleks positiivne elektroonilise järelevalve kohaldamine, sest siis oleks kinnipeetavat võimalik kontrollida ning see annab lootust, et ta ei pane toime uusi kuritegusid. Sellest lähtuvalt palub kaitsja taotlus rahuldada.
Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja S.H tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega, allutamisega elektroonilise valve alla, vabastamata. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik leiab, et S.H ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik arvestades tema isikut ja toimepandud kuriteo iseloomu. Käesolevas asjas nähtub materjalidest, et isikut on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Samuti puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ning ta on kergesti mõjutatav. Kohtul puudub kindlus, et isik ei pane vabanedes toime uusi kuritegusid ning isiku lubadusi hakata elama õiguskuulekat elu peab kohus paljasõnalisteks. Kohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et ta on vangistuses omandanud puidupingitöölise eriala ning sooritanud sõidueksamid. Kuigi vabaduses on isikul olemas elukoht, viitab korduv kuritegude toimepanemine kohtu arvates siiski sellele, et ka perekonna olemasolu ei takista isikut kuritegusid toime panemast. Vangistuses viibimise ajal tööst keeldumise ja ametniku solvamise ning ähvardamise eest määratud distsiplinaarkaristused viitavad sellele, et isik ei suuda ka range järelevalve tingimustes alluda kehtestatud käitumisnõuetele. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks S.H enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kinnipeetav suudab vabanedes elada õiguskuulekat elu. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkiri)
Anu Ammer
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Herne
Kohtumäärus jõustus 14. augustil 2012. a. Nooremreferent
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.