lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-6824/3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 12.07.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
1-12-6824/3
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus kokkuleppemenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
12.07.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
886
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-6824/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja21.01.20131-12-6824/27Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja08.03.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-12-6824

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

12.juulil 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Regina Laiapea sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Sirle Melk kaitsja advokaat Aivar Kello osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav P.S, IK XXX, elukoht: XXX, kriminaalkorras varem karistatud 7 korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus P.S-ile on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, tungis ajavahemikul 15.märts 2012.a kell 20.00 kuni 16.märts 2012.a kell 08.00 ukseluku avamise teel Tartus Tiigi 15 asuva maja juurde pargitud V.I. kuuluvasse ja G.I. kasutuses olnud sõiduautosse Nissan Primera r/m XXX ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil automaki JVC MP3-CD mängijaga maksumusega 65 eurot. Auto ukseluku lõhkumisega tekitati kahju summas 50 eurot, seega tekitas P.S V.I. kokku varalist kahju 115 eurot. Seega P.S, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, pani sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus P.S-ile karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada P.S-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.detsembri 2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 5 kuu ja 13 päeva vangistuse võrra, seega ärakandmisele kuulub karistus 10 kuud ja 13 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada P.S-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ning karistusaja alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg s.o 10.juuli 2012.a. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. P.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga tekitati varalist kahju ning kannatanu V.I. on esitanud tsiviilhagi summas 115 eurot. Asitõenditeks on käesolevas kriminaalasjas papist karp, millel P.S-i sõrmejäljed ning kriminaalasja materjalide juures asuvad G.I. ja V.I. sõrmejälgede võrdlusjälgede kaardid. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Menetluskuludena kuulub P.S-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu ja sõrmejäljeekspertiisi tegemise kulud. Kohtunik leiab, et põhjendatud on kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. P.S ei tööta ja asub koheselt kinnipidamiskohas kandma rohkem kui pooleaastast vangistust, mille kestel tal sissetulekud ilmselt samuti puuduvad. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine käiks talle üle jõu. Samuti on eeltoodu alusel põhjendatud määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada P.S KarS § 199 lg 2 p 4,8 jär gi ja mõista karistuseks viis (5) kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada P.S-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.detsembri 2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o viis (5) kuud kolmteist (13) päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista kümme (10) kuud kolmteist (13) päeva vangistust.

P.S-ile mõistetud karistuse kandmise aja algust lugeda alates tema kinnipidamisest, s.o 10.juulist 2012.a. P.S-i suhtes kohaldada kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni karistuse tähtaja lõppemiseni. KrMS § 310 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 alusel välja mõista P.S-ilt tsiviilhagi ükssada viisteist (115) eurot kannatanu V.I. (IK XXX, a/a XXX Swedbank) kasuks. KrMS § 126 alusel asitõenditeks olevad: papist karp, millel P.S-i sõrmejäljed ning G.I. ja V.I. sõrmejälgede võrdlusjälgede kaardid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 alusel välja mõista P.S-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha ükssada viiskümmend (150) eurot, kaitsja tasu kolmkümmend (30) eurot ja ekspertiisi tasu nelisada (400) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Määrata, et P.S on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.