Kohtulahend

Määrata M. M. katseajaks Tartu kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vangla

kriminaalhooldusosakonna

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

M. M. ́t s ü ü d i s t a t a k s e selles, et tema lapsevanemana hoidus kuritahtlikult (viimane laekumine mai 2011.a.) kõrvale temalt 12.aprilli 2011.a. Tartu Maakohtu kohtu-otsusega nr 2-11-8309 väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest Pille Valjala kasuks alates 10.märtsist 2011.a. igakuiselt summas 139,01 eurot poja Marten Mehise (sündinud 21.01.2009.a.) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatisraha võlgnevus perioodi 10.märts kuni 01.november 2011.a. eest on 971.63 eurot. Seega kirjeldatud käitumisega pani M. M. toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo - so vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatavale karistuseks KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tema suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda M. M. katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: elada kohtu poolt määratud elukohas so. xxxx xx x-x xxxx xxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks

2 (3)

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba eluvõi töökoha muutmiseks. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai M. M. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil selgitas M. M. kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, märkis, et kokkulepe oli tema vaba tahe. M. M. nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus selle otsusena kinnitada. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuriteos ja karistus tuleb mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluvad Maarek Mehiselt sissenõudmisele kriminaalmenetluse kulud – määratud kaitsja tasu, mis nähtuvalt kaitsja vandeadvokaat Valli Kallaste taotlusest (tl 44) on tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi eest 32 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 435 eurot, sest M. M. pani toime teise astme kuriteo. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid määrab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulud tuleb Maarek Mehisel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.