Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 14.06.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 1-11-8655/46
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Lühimenetlus
Kuulutamise aeg: 14.06.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 33 445

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-11-8655/54Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium05.09.2012 1-11-8655/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja14.11.2013 1-11-8655/168Viru Maakohus Rakvere kohtumaja24.01.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Ärakiri

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2012, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-11-8655

Kohtunik

Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär

Enjar Malm

Prokurör

Aita Ploom

Kriminaalasi

M.L-i süüdistustes KarS § 199 lg 2 p 7,8,9; 213 lg 1, 209 lg 2 p 1 järgi, Rainis Tammiksaare süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi, D.J-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 – 22 lg 3 järgi, Taavi Kiho süüdistustes KarS § 199 lg 2 p 7,8,9; 266 lg 1 järgi, I.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi, I Li süüdistustes KarS § 202 lg 1, 199 lg 2 p 7,8,9 järgi, V M süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi, Ülari Kuivjõgi ja A.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 – 22 lg 3 järgi ning Dimitri Tarassovi süüdistustes KarS § 199 lg 2 p 7, 121 järgi lühimenetluses

Süüdistatav

M.L , isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, elukoht xxxx, enne kinnipidamist töötas xxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 17.10.2008 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,5,7; 209 lg 2 p 1,3; 424 järgi 1 a 7 k 26 p vangistusega tingimisi 18 k katseajaga ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 k, 2) 30.06.2009 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8; 329 järgi 4 k vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel 1 a 11 k 26 p vangistusega, KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi 2 k vangistusega, KarS § 65 lg 1 alusel 1 a 11 k 26 p vangistusega, millest eelvangistusaja mahaarvamisega kuulus ärakandmisele 1 a 4 k 24 p vangistust, KarS § 69 alusel asendati vangistus 1018 tunni üldkasuliku

tööga tähtajaga 2 a, üldkasulik töö sooritatud ajavahemikul 10.11.2009 – 11.02.2011, 3) 26.05.2011 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 1 a 3 k vangistusega, KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti 10 k vangistust, karistuse algus 26.05.2011, väärtegude toimepanemise eest karistatud 32-l korral, 1 rahatrahv tasutud, kahtlustatavana kinni peetud 26.01.2011 – 28.01.2011, 22.02.2011, tõkend vahistamine kohaldatud 23.02.2011 Kaitsja

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning D.J-i karistuseks mõista rahaline karistus 30 (kolmkümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni ehk 95,87 (üheksakümmend viis eurot ja 87 senti) eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul selliselt, et alates juulist 2012.a. tuleb tasuda igakuuliselt vähemalt 9,59 eurot, lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 30.04.2013.a. Tõke nd elukohast lahkumise keeld D.J-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Süüdi tunnistada TAAVI KIHO KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada TAAVI KIHO KarS § 266 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista TAAVI KIHO liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning TAAVI KIHO liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 22.02.2011 - 28.02.2011, s.o. 6 päeva ja eelvangistus 28.06.2011 – 23.03.2012, s.o. 8 (kuud) kuud 25 päeva, kokku 9 (üheksa) kuud 1 päev vangistust karistusaja hulka. TAAVI KIHO’l kuulub ärakandmisele 2 (kaks) kuud 29 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada Taavi Kihole mõistetud vangistus 178 (ühesaja seitsmekümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada Taavi Kiho Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid : 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Tõkend elukohast lahkumise keeld Taavi Kiho suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada I.E KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 6 päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning I.E karistuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 14 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 01.02.2011 - 03.02.2011, s.o. 3 päeva, eelvangistus 22.02.2011 – 17.03.2011, s.o. 23 päeva, eelvangistus 27.03.2011 – 14.06.2012, s.o. 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 19 päeva, kokku 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 15 päeva vangistust karistusaja hulka, lugedes I.E-lemõistetud karistuse kantuks. Tõkend vahistamine I.E suhtes tühistada ning ta vabastada istungisaalis vahi alt. Süüdi tunnistada I L KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi peale eelmist kohtuotsust toimepandud kuritegude eest ning karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning I L’i karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 25.01.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 (kolm) kuud vangistust võrra ning I L’i liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada I L KarS § 202 lg 1 järgi enne 25.01.2011 kohtuotsust toimepandud kuriteo eest ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada I L KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi enne 25.01.2011 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista I L’i liitkaristuseks enne 25.01.2011 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning I L ’i liitkaristuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda enne 25.01.2011 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest mõistetud kergem karistus 4 (neli) kuud vangistust kaetuks käesoleva kohtuotsusega KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud raskema karistusega, mõistes I L’i liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 05.04.2011 - 07.04.2011, s.o. 3 päeva, eelvangistus 18.04.2011 – 22.08.2011, s.o. 4 (neli) kuud 5 päeva ja eelvangistus 06.01.2012 – 23.01.2012, s.o. 18 päeva, kokku 4 (neli) kuud 26 päeva vangistust karistusaja hulka. I L’il kuulub ärakandmisele 4 (neli) kuud 4 päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendada I Lile mõistetud vangistus 248 (kahesaja neljakümne kaheksa ) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 12 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada I L Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend elukohast lahkumise keeld I Li suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada V M KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning V M karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui V M ei pane kaheksateist kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §- s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Määrata V M katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida KarS § -s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. V M le määratud katseaja alguseks lugeda 14.06.2012. Tõkend elukohast lahkumise keeld V M suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada ÜLARI KUIVJÕGI KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 – 22 lg 3 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 120 (ükssada kakskümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot.

Dimitri Tarassovile määratud katseaja alguseks lugeda 14.06.2012. Tõkend - elukohast lahkumise keeld Dimitri Tarassovi suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 310 lg 1, 271 lg 2 alusel jätta AS EVR Infra tsiviilhagi summas 4796,57 (neli tuhat seitsesada üheksakümmend kuus eurot ja 57 senti) eurot läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 3, 271 lg 2 kohaselt on kannatanul kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. KrMS § 310 lg 1, 271 lg 2 alusel jätta PT Mikro AS tsiviilhagi summas 2160,17 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend eurot ja 17 senti) eurot läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 3, 271 lg 2 kohaselt on kannatanul kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Välja mõista I.E-lt 386,66 (kolmsada kaheksakümmend kuus eurot ja 66 senti) eurot E Ki (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista M.L-ilt , Taavi Kiholt, I.E-lt, I Lilt ja V Mlt solidaarselt 963,99 (üheksasada kuuskümmend kolm eurot ja 99 senti) eurot, alaealisel I Lil vahendite puudumisel osavastutuse korras tema emalt M Lilt (elukoht xxxx) 192,80 (ükssada üheksakümmend kaks eurot ja 80 senti) eurot ja alaealisel V Ml vahendite puudumisel osavastutuse korras tema emalt E Mlt (elukoht xxxx) 192,80 (ükssada üheksakümmend kaks eurot ja 80 senti) eurot E Ki (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista M.L-ilt , Taavi Kiholt, I.E-lt ja I Lilt solidaarselt 405,35 (nelisada viis eurot ja 35 senti) eurot, alaealisel I Lil vahendite puudumisel osavastutuse korras tema emalt M Lilt 101,34 (ükssada üks eurot ja 34 senti) eurot M G (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista M.L-ilt , Taavi Kiholt ja I.E-lt solidaarselt 1801,25 (üks tuhat kaheksasada üks eurot ja 25 senti) eurot RR Lektus AS (arvelduskonto nr 10502002531007 SEB Pangas) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista M.L-ilt, Taavi Kiholt, I.E-lt ja I Lilt solidaarselt 1702,03 (üks tuhat seitsesada kaks eurot ja 03 senti) eurot, alaealisel I Lil vahendite puudumisel osavastutuse korras tema emalt M Lilt 425,51 (nelisada kakskümmend viis eurot ja 51 senti) eurot RR Lektus AS (arvelduskonto nr 10502002531007 SEB Pangas) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista M.L-ilt 1304,63 (üks tuhat kolmsada neli eurot ja 63 senti) eurot R Te (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista M.L-ilt 8883,72 (kaheksa tuhat kaheksasada kaheksakümmend kolm eurot ja 72 senti) eurot O Pi (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista M.L-ilt 191,73 (ükssada üheksakümmend üks eurot ja 73 senti) eurot A L (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

Välja mõista Taavi Kiholt 130 (ükssada kolmkümmend) eurot T A (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista I Lilt ja Dimitri Tarassovilt solidaarselt 57,52 (viiskümmend seitse eurot ja 52 senti) eurot, alaealisel I Lil vahendite puudumisel osavastutuse korras tema emalt M Lilt 28,76 (kakskümmend kaheksa eurot ja 76 senti) eurot M Ku (arvelduskonto nr xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. Jätta M.L-ilt sundraha summas 435 eurot välja mõistmata. Välja mõista Rainis Tammiksaarelt, D.J-ilt, Taavi Kiholt, I.E-lt, Ülari Kuivjõgilt, A.K-lt ja Dimitri Tarassovilt igalt ühelt menetluskuluna sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigituludesse. Välja mõista I Lilt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt M Lilt menetluskuluna sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigituludesse. Välja mõista V Mlt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt E Mlt menetluskuluna sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista M.L-ilt , Rainis Tammiksaarelt, D.J-ilt , Taavi Kiholt, I.E-lt , Ülari Kuivjõgilt ja A.K-lt igalt ühelt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopia tegemise kulud 51,88 (viiskümmend üks eurot ja 88 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista I Lilt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt M Lilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopia tegemise kulud 51,88 (viiskümmend üks eurot ja 88 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista V Mlt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt E Mlt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopia tegemise kulud 51,88 (viiskümmend üks eurot ja 88 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista Dimitri Tarassovilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopia tegemise kulud 52,33 (viiskümmend kaks eurot ja 33 senti) eurot riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo (asukoht Rakvere Turuplats 3) kasuks 207,60 (kakssada seitse eurot ja 60 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 34,60 eurot) eurot v.-adv. Anti Aasmaa poolt määratud korras süüdistatava M.L-i kaitsjana osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo OÜ (asukoht Jõhvi Rakvere 5a) kasuks 268,20 (kakssada kuuskümmend kaheksa eurot ja 20 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 44,70 eurot) eurot v.-adv. Arvo Suubani poolt määratud korras süüdistatava Rainis Tammiksaare kaitsjana osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 153,60 (ükssada viiskümmend kolm eurot ja 60 senti, s.h. on

käibemaks 20%, s.o. 25,60 eurot) eurot v. -adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdistatava D.J-i kaitsjana osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Eva Rivis (asukoht Tallinn Liivalaia 5-66) kasuks 434,70 (nelisada kolmkümmend neli eurot ja 70 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 72,45 eurot) eurot v. -adv. vanemabi Owe Ladva poolt määratud korras süüdistatava Taavi Kiho kaitsjana osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo OÜ (asukoht Jõhvi Rakvere 5a) kasuks 138,12 (ükssada kolmkümmend kaheksa eurot ja 12 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 23,02 eurot) eurot v.-adv. Arvo Suubani poolt määratud korras süüdistatava Taavi Kiho kaitsjana osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Arri Tooming OÜ (asukoht Rakvere Tallinna 21) kasuks 345,60 (kolmsada nelikümmend viis eurot ja 60 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 57,60 eurot) eurot v.-adv. Arri Toominga poolt määratud korras süüdistatava I.E kaitsjana osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Bulattšik (asukoht Kohtla-Järve Põhja allee 12-16) kasuks 484,73 (nelisada kaheksakümmend neli eurot ja 73 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 80,79 eurot) eurot v. -adv. Eduard Bulattšiku poolt määratud korras süüdistatava I Li kaitsjana osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 192 (ükssada üheksakümmend kaks eurot, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 32 eurot) eurot v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdistatava V M kaitsjana osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valdma & Partnerid (asukoht Tallinn Majaka 26) kasuks 609,89 (kuussada üheksa eurot ja 89 senti, s.h. on käibemaks 20 %, s.o. 101,65 eurot) eurot v.-adv. Toomas Liiva poolt määratud korras süüdistatava Ülari Kuivjõgi kaitsjana osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Nurmi ja Partner Advokaadibüroo (asukoht Tallinn Suur-Karja 11) kasuks 569,09 (viissada kuuskümmend üheksa eurot ja 09 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 94,84 eurot) eurot v. -adv. vanemabi Argo Küünemäe poolt määratud korras süüdistatava A.K kaitsjana osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo (asukoht Rakvere Turuplats 3) kasuks 201,60 (kakssada üks eurot ja 60 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 33,60 eurot) eurot v.-adv. Anti Aasmaa poolt määratud korras süüdistatava Dimitri Tarassovi kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta M.L-ilt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 367,13 eurot, Rainis Tammiksaarelt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 488,26 eurot, D.J-ilt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 364,54 eurot, Taavi Kiholt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 700,79 eurot, I.E-lt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 513,16 eurot, I Lilt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt M L ilt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 1445,51 eurot, V Mlt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt E Mlt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu

summas 364,58 eurot, Ülari Kuivjõgilt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 742,35 eurot, A.K-lt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 699,97 eurot ja Dimitri Tarassovilt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 354,99 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada Rainis Tammiksaarel tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 486,88 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,57 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a. KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada D.J tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 486,88 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,57 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a. KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada Taavi Kihol tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 486,88 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,57 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a. KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada I.E tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 486,88 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,57 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a. KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada I Lil või tema emal M Lil tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 486,88 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,57 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a. KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada V Ml või tema emal E Ml tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 486,88 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,57 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a. KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada Ülari Kuivjõgil tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 486,88 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,57 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a. KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada A.K tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 486,88 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,57 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a. KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada Dimitri Tarassovil tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 487,33 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates juulist 2012.a. igakuuliselt vähemalt 40,61 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.06.2013.a. M.L tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

- selles, et tema ajavahemikul 16. jaanuar 2011 kuni 21. jaanuar 2011, täpselt tuvastamata kuupäeva ööl valvas koos Taavi Kiho ja I Liga sel ajal, kui I.E tungis akna kaudu M G majja Xxxx, kust varastas televiisori Thompson väärtusega 300 eurot, mikrolaineahju väärtusega 40 eurot, digiboksi väärtusega 51 eurot, nahkkarbi koos ehete, pärlite ja nööpidega koguväärtusega 7 eurot, kohvimasina väärtusega 16 eurot, 2 kaasaskantavat raadiot koguväärtusega 38,35 eurot, 0,5- liitrise valgesõstra veini väärtusega 3 eurot, reis ikohvri väärtusega 20 eurot ja tupperware avaja väärtusega 20 eurot – kokku vara 495,35 euro väärtuses ning võttis vastu I.E poolt väljatoimetatavaid esemeid. - selles, et tema 01. veebruaril 2011.a. organiseeris auto varastatava kauba äravedamiseks ning 01. veebruari 2011.a. ööl kella 03.22 ajal valvas Viru-Nigula alevikus Kunda tee 4 asuva RR Lektus AS-le kuuluva Õ kaupluse juures sel ajal kui I.E ja Taavi Kiho tungisid aknaklaasi lõhkumise teel kauplusse, kust varastasid erinevat marki alkoholi, sigarette ning muid kaupu koguväärtusega 1449,68 eurot ja 108 eurot sularaha. - selles, et tema 07. veebruaril 2011.a. kella 02.36 ajal valvas koo s I Liga Viru-Nigula alevikus Kunda tee 4 asuva RR Lektus AS-le kuuluva Õ kaupluse juures sel ajal kui I.E ja Taavi Kiho tungisid aknaklaasi lõhkumise teel kauplusse, kust varastasid erinevat marki alkoholi, sigarette ning muid kaupu koguväärtusega 1397,34 eurot. - selles, et tema 20. veebruaril 2011.a. kella 03.08 paiku, sel ajal kui I.E ja Taavi Kiho tungisid aknaklaas i lõhkumise teel sisse Rakvere linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning varastasid sealt notebook FS Amilio PRO väärtusega 791,86 eurot ning monitori 19 Philips väärtusega 114,40 eurot, valvas tema Tuleviku ja Rägavere tee ristmikul ning edastas konverentskõnele seadistatud mobiiltelefoniga teateid I.E-le ja Taavi Kihole tänaval liikumiste kohta. - selles, et tema 22. veebruaril 2011 kella 04.16 paiku, sel ajal kui I.E ja Taavi Kiho tungisid aknaklaasi lõhkumise teel sisse Rakvere linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning varastasid sealt arvuti ITshop väärtusega 367,49 eurot, arvuti HP SG2 väärtusega 382,88 eurot, lauaarvuti IT shop väärtusega 312,53 eurot, kõlarid Edif ier väärtusega 47,29 eurot ja monitori 22 ViewSonic väärtusega 139,97 eurot, valvas tema kaupluse juures ning võttis vastu talle läbi lõhutud akna ulatatud monitori. Seega M.L, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes isikute grupis ning sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning osutades süstema atiliselt tahtlikku füüsilist abi isikute grupi tahtlikele õigusvastastele tegudele – võõraste vallasasjade sissetungimistega äravõtmisele nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M.L on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, kasutades R T e xxxx internetipanga paroole ja paroolikaarti, kandis Kundas R T e xxxx pangakontolt nr xxxx omaniku teadmata ajavahemikus 05. juuli 2010 kuni 06. september 2010 üle raha ja sõlmis püsiko rraldusi raha ülekandmiseks OÜ Consolidated Auctions kontole nr 22101483522 kogusummas 1304,63 eurot (20 413 krooni). - selles, et tema ajavahemikul 15. oktoober 2010 kuni 22. oktoober 2010 koos Kert Helmega tegi Lääne-Virumaal Vinni alevikus ning Tallinnas ettepaneku xxxx kasvandikule O Pile Läti Vabariiki Jurmalasse sõitmiseks ning sõidu ettekäändel pettis O Pilt Tallinnas välja ID -kaardi ja xxxx dokumendid ning kasutades Rakveres eelnevalt väljapetetud dokumente, kandis 21.

oktoobril 2010 O Pi pangakontolt 3000 krooni, s.o 191,73 eurot A K e xxxx pangakontole ja võttis 3000 krooni välja Rakveres asuvast xxxx pangaautomaadist. - selles, et tema ajavahemikul 15. oktoober 2010 kuni 22. oktoober 2010 koos Kert Helmega tegi Lääne-Virumaal Vinni alevikus ning Tallinnas ettepaneku xxxx kasvandikule O Pile Läti Vabariiki Jurmalasse sõitmiseks ning sõidu ettekäändel pettis O Pilt Tallinnas välja ID -kaardi ja Xxxx dokumendid ning kasutades Rakveres eelnevalt väljapetetud dokumente, kandis 22. oktoobril 2010 O Pi pangakontolt 136000 krooni, s.o 8691,98 eurot E L xxxx pangakontole, lastes selle L välja võtta ning endale üle anda. Seega M.L, varalise kasu saamiseks üksinda ja koos Kert Helmega, sisestas korduvalt ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi võõraid isikuandmeid ja sekkus muul viisil ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, pannes toime KarS 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M.L on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, KarS § 209 lg 2 p 1 tähendatud isikuna 2010.a. septembrikuus oma elukohas xxxx, soovides kelmuse teel varalist kasu saada, avaldas internetiportaalis www.osta.ee müügikuulutuse, pakkudes müügiks 4000 krooni, s.o 255,65 euro eest enda poolt varastatud ning juba eelnevalt müüdud motorollerit Kymco Agiliti 50CC. Kui motorollerit osta sooviv A L kandis 19. septembril 2010 motorolleri hinnast 3000 krooni, s.o 191,73 eurot M.L-i poolt märgitud A Ke kontole, lubas ta „müüdava“ motorolleri toimetada eelnevalt kokkulepitud kohtumispaika ning hiljem on keeldunud kannatanule raha tagastamast. Seega M.L, KarS § 209 lg 2 p 1 tähendatud isikuna, luues varalise kasu saamise eest kannatanule tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Rainis Tammiksaar on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, sisenedes 26. mai 2010.a. õhtul koos M.L-iga varguse eesmärgil Tartus Jaama tn 203 asuva tasulise parkla territooriumile parkla valvuri D.J-i teadmisel ning nõusolekul, tungis ööl vastu 27. maid uste lahtikangutamise teel AS-le Eesti Raudtee kuuluvasse autosse Ford 250 pikap reg nr 13 ZGB ning varastas EVR Infrale kuuluva bensiinimootoriga rööpalõikaja Husqvarna koos tarvikute ja kastiga koguväärtusega 31 600 krooni, bensiinimootoriga mutrikeeraja MASTER 35 väärtusega 39 000 krooni, hüdronurklihvija MATWELD väärtusega 25 000 krooni, hüdrootsakäia väärtusega 28 000 krooni, 5 liitrit tööriistade küttesegu väärtusega 83.35 krooni, 10 liitrit emulsiooni rööpa puurimiseks väärtusega 166.70 krooni, tekitades vargusega kahju kokku summas 123850.05 krooni, s.o 7915,46 eurot. Seega Rainis Tammiksaar , KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes isikute grupis ning sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. D.J (sündinud xxx) on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles 26. mai 2010.a. õhtul valvurina tööl Tartus Jaama tn 203 asuvas tasulises parklas, lubas korduvalt varavastaseid kuritegusid toime pannud M.L ning varavastase kuriteo toime pannud Rainis Tammiksaarel siseneda varguse eesmärgil parklasse, kus M.L ja Tammiksaar tungisid ööl vastu 27. maid uste lahtikangutamise teel AS-le Eesti Raudtee kuuluvasse autosse Ford 250 pikap reg nr 13 ZGB ning varastasid EVR Infrale kuuluva

bensiinimootoriga rööpalõikaja Husqvarna koos tarvikute ja kastiga koguväärtusega 31 600 krooni, bensiinimootoriga mutrikeeraja MASTER 35 väärtusega 39 000 krooni, hüdronurklihvija MATWELD väärtusega 25000 krooni, hüdrootsakäia väärtusega 28 000 krooni, 5 liitrit tööriistade küttesegu väärtusega 83. 35 krooni ja 10 liitrit emulsiooni rööpa puurimiseks väärtusega 166.70 krooni, tekitades vargusega kahju kokku summas 123850.05 krooni, s.o 7915,46 eurot. Seega D.J , osutades tahtlikult teiste isikute tahtlikule õigusvastasele teole kaasabi – lubades neil varguse eesmärgil valvatava parkla territooriumile tungida, pani to ime KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 - 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Taavi Kiho on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, KarS § 199 lg 2 p 9 tähendatud isikuna, ajavahemikul 18. jaanuar 2011 kuni 19. jaanuar 2011, sel ajal kui M.L valvas, tungis tema koos I.E, V M ja I Liga ukse lahtimurdmise teel Xxxx asuvasse E ja A K i majja ning garaaži, varastades sealt paadimootori Yamaha väärtusega 447,38 eurot, lumelabida väärtusega 10,23 eurot, muruniiduki Partner väärtusega 223,69 eurot, mootorsae Einhell väärtusega 140,61 eurot, elektritrelli väärtusega 38,35 eurot, nurgalõikaja väärtusega 9,59 eurot, soojapuhuri väärtu sega 31,97 eurot, 1,8-liitrise veekeetja väärtusega 25,56 eurot, taskulambi väärtusega 3,83 eurot, väikese televiisori väärtusega 159,78 eurot, nahkdiivani koos kahe tugitooliga koguväärtusega 255,65 eurot ja mate riaalse väärtuseta garaaživõtmed kokku vara 1346,64 euro väärtuses. - selles, et tema ajavahemikul 16. jaanuar 2011 kuni 21. jaanuar 2011, täpselt tuvastamata kuupäeva ööl, valvas koos M.L-i ja I Liga sel ajal, kui I.E tungis akna kaudu M G majja Xxxx, kust varastas televiisori Thompson väärtusega 300 eurot, mikrolaineahju väärtusega 40 eurot, digiboksi väärtusega 51 eurot, nahkkarbi koos ehete, pärlite ja nööpidega koguväärtusega 7 eurot, kohvimasina väärtusega 16 eurot, 2 kaasaskantavat raadiot koguväärtusega 38,35 eurot, 0,5- liitrise valgesõstra veini väärtusega 3 eurot, reis ikohvri väärtusega 20 eurot ja tupperware avaja väärtusega 20 eurot – kokku vara 495,35 euro väärtuses. - selles, et tema 01. veebruaril 2011.a. kui M.L organiseeris auto varastatava kauba äravedamiseks ning 01. veebruari 2011.a. ööl kella 03.22 ajal valvas Viru-Nigula alevikus Kunda tee 4 asuva RR Lektus AS-le kuuluva Õ kaupluse juures, tungis tema koos I.E-ga aknaklaasi lõhkumise teel kauplusse, kust varastas erinevat marki alkoholi, sigarette ning muid kaupu koguväärtusega 1449,68 eurot ja 108 eurot sularaha. - selles, et tema 07. veebruaril 2011.a. kella 02.36 ajal kui M.L valvas koos I Liga Viru-Nigula alevikus Kunda tee 4 asuva RR Lektus AS-le kuuluva Õ kaupluse juures, tungis tema koos I.E-ga aknaklaasi lõhkumise teel kauplusse, kust varastas erinevat marki alkoholi, sigarette ning muid kaupu koguväärtusega 1397,34 eurot. - selles, et tema 20. veebruaril 2011.a. kella 03.08 paiku, sel ajal kui M.L,V M ja Ülari Kuivjõgi valvasid, tungis tema koos I.E-ga aknaklaasi lõhkumise teel sisse Rakvere linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning varastas sealt notebook FS Amilio PRO väärtusega 791,86 eurot ning monitori 19 Philips väärtusega 114,40 eurot. - selles, et tema 22. veebruaril 2011 kella 04.16 paiku, sel ajal kui M.L , V M, Ülari Kuivjõgi ja A.K valvasid, tungis tema koos I.E-ga aknaklaasi

lõhkumise teel sisse Rakvere linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning varastas sealt arvuti ITshop väärtusega 367,49 eurot, arvuti HP SG2 väärtusega 382,88 eurot, lauaarvuti ITshop väärtusega 312,53 eurot, kõlarid Edifier väärtusega 47,29 eurot ja monitori 22 ViewSonic väärtusega 139,97 eurot . Seega Taavi Kiho , Kar S § 19 9 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes isikute grupis, süstemaatiliselt ning sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning osutades füüsilist kaasabi isikute grupile võõraste vallasasjade sissetungimisega äravõtmisele ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Taavi Kiho on kohtu alla ant ud süüdistatuna selles, et tema 08. veebruaril 2011.a. kella 22.15 paiku tungis omavoliliselt, ukse lõhkumise teel sisse T A korterisse xxxx. Seega Taavi Kiho, tungides valdaja tahte vastaselt ning ebaseaduslikult võõrasse ruumi, pani toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I.E on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, ajavahemikul 26. detsember 2010 kuni 27. detsember 2010 tungis aknaklaasi lõhkumise teel A ja E K i Xxxx asuva elamu juurde kuuluvasse garaaži ning varastas sealt trimmeri väärtusega 4500 krooni, s.o 287,60 eurot, auto akulaadija väärtusega 550 krooni, s.o 3 5,15 eurot, tööriistakomplekti väärtusega 300 krooni, s.o 19,17 eurot ja 50 jm pikendusjuhet koguväärtusega 500 krooni, s.o 31,96 eurot. - selles, et tema ajavahemikul 18. jaanuar 2011 kuni 19. jaanuar 2011, sel ajal ku i M.L valvas, tungis tema koos Taavi Kiho, V M ja I Liga ukse lahtimurdmise teel Xxxx asuvasse E ja A K i majja ning garaaži, varastades sealt paadimootori Y amaha väärtusega 447,38 eurot, lumelabida väärtusega 10,23 eurot, muruniiduki Partner väärtusega 223,69 eurot, mootorsae Einhell väärtusega 140,61 eurot, elektritrelli väärtusega 38,35 eurot, nurgalõikaja väärtusega 9,59 eurot, soojapuhuri väärtu sega 31,97 eurot, 1,8-liitrise veekeetja väärtusega 25,56 eurot , taskulambi väärtusega 3,83 eurot, väikese televiisori väärtusega 159,78 eurot, nahkdiivani koos kahe tugitooliga koguväärtusega 255,65 eurot ja materiaalse väärtuseta garaaživõtmed kokku vara 1346,64 euro väärtuses. - selles, et tema ajavahemikul 16. jaanuar 2011 kuni 21. jaanuar 2011, täpselt tuvastamata kuupäeva ööl, sel ajal kui Taavi Kiho valvas koos M.L-i ja I Liga, tungis tema akna kaudu M G majja Xxxx , kust varastas televiisori Thompson väärtusega 300 eurot, mikrolaineahju väärtusega 40 eurot, digiboksi väärtusega 51 eurot, nahkkarbi koos ehete, pärlite ja nööpidega koguväärtusega 7 eurot, kohvimasina väärtusega 16 eurot, 2 kaasaskantavat raadiot koguväärtusega 38,35 eurot, 0,5- liitrise valgesõstra veini väärtusega 3 eurot, rei sikohvri väärtusega 20 eurot ja tupperware avaja väärtusega 20 eurot – kokku vara 495,35 euro väärtuses. - selles, et tema 01. veebruaril 2011.a. kui M.L organiseeris auto varastatava kauba äravedamiseks ning 01. veebruari 2011.a. ööl kella 03.22 ajal valvas Viru-Nigula alevikus Kunda tee 4 asuva RR Lektus AS-le kuuluva Õ kaupluse juures, tungis tema koos Taavi Kihoga aknaklaasi lõhkumise teel kauplusse, kust varastas erinevat marki alkoholi, sigarette ning muid kaupu koguväärtusega 1449,68 eurot ja 108 eurot sularaha.

- selles, et tema 07. veebruaril 2011.a. kella 02.36 ajal kui M.L valvas koos I Liga Viru-Nigula alevikus Kunda tee 4 asuva RR Lektus AS-le kuuluva Õ kaupluse juures, tungis tema koos Taavi Kihoga aknaklaasi lõhkumise teel kauplusse, kust varastas erinevat marki alkoholi, sigarette ning muid kaupu koguväärtusega 1397,34 eurot. - selles, et tema 20. veebruaril 2011.a. kella 03.08 paiku, sel ajal kui M.L , V M ja Ülari Kuivjõgi valvasid, tungis tema koos Taavi Kihoga aknaklaasi lõhkumise teel sisse Rakvere linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning varastas sealt notebook FS Amili o PRO väärtusega 791,86 eurot ning monitori 19 Philips väärtusega 114,40 eurot. - selles, et tema 22. veebruaril 2011 kella 04.16 paiku, sel ajal kui M.L , V M ja Ülari Kuivjõ gi valvasid, tungis tema koos Taavi Kihoga aknaklaasi lõhkumise teel sisse Rakvere linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning varastas sealt arvuti IT shop väärtusega 367,49 eurot, arvuti HP SG2 väärtusega 382,88 eurot, lauaarvuti ITshop väärtusega 312,53 eurot, kõlarid Edifi er väärtusega 47,29 eurot ja monitori 22 View Sonic väärtusega 139,97 eurot. Seega I.E, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes isikute grupis, süstemaatiliselt ning sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I L (sündinud xxxx) on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema ajavahemikul 27. detsember 2010 kuni 20. jaanuar 2011 hoidis oma elukohas xxxx I.E poolt ööl vastu 27. detsembrit 2010.a. E ning A Ki elamu juurde kuuluvast garaažist xxxx varastatud trimmerit väärtusega 4500 krooni, s.o 287,60 eurot, auto akulaadijat väärtusega 550 krooni, s.o 35,15 eurot, tööriistakomplekti väärtusega 300 krooni, s.o 19,17 eurot ja 50 jm pikendusjuhet koguväärtusega 500 krooni, s.o 31,96 eurot. Seega I L, hoides süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara, pani toime KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I L on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, ajavahemikul 18. jaanuar 2011 kuni 19. jaanuar 2011, sel ajal kui M.L valvas, tungis tema koos Taavi Kiho, V M ja I.E-ga ukse lahtimurdmise teel Xxxx asuvasse E ja A Ki majja ning garaaži, varastades sealt paadimootori Yamaha väärtusega 447,38 eurot, lumelabida väärtusega 10,23 eurot, muruniiduki Partner väärtusega 223,69 eurot, mootorsae Einhell väärtusega 140,61 eurot, elektritrelli väärtusega 38,35 eurot, nurgalõikaja väärtusega 9,59 eurot, soojapuhuri väärtu sega 31,97 eurot, 1,8-liitrise veekeetja väärtusega 25,56 eurot, taskulambi väärtusega 3,83 eurot, väikese televiisori väärtusega 159,78 eurot, nahkdiivani koos kahe tugitooliga koguväärtusega 255,65 eurot ja materi aalse väärtuseta garaaživõtmed kokku vara 1346,64 euro väärtuses. - selles, et tema ajavahemikul 16. jaanuar 2011 kuni 21. jaanuar 2011, täpselt tuvastamata kuupäeva ööl valvas koos M.L-i ja Taavi Kihoga sel ajal, kui I.E tungis akna kaudu M G majja Xxxx, kust varastas televiisori Thompson väärtusega 300 eurot, mikrolaineahju väärtusega 40 eurot, digiboksi väärtusega 51 eurot, nahkkarbi koos ehete, pärlite ja nööpidega koguväärtusega 7 eurot, kohvimasina väärtusega 16 eurot, 2 kaasaskantavat raadiot koguväärtusega 38,35 eurot, 0,5- liitrise valgesõstra veini väärtusega 3

eurot, reis ikohvri väärtusega 20 eurot ja tupperware avaja väärtusega 20 eurot – kokku vara 495,35 euro väärtuses. - selles, et tema 07. veebruaril 2011.a. kella 02.36 ajal valvas koos M.L-iga ViruNigula alevikus Kunda tee 4 asuva RR Lektus AS-le kuuluva Õ kaupluse juures sel ajal, kui I.E koos Taavi Kihoga tungisid aknaklaasi lõhkumise teel kauplusse, kust varastasid erinevat marki alkoholi, sigarette ning muid kaupu koguväärtusega 1397,34 eurot. - selles, et tema koos Dimitri Tarassoviga varastas ööl vastu 18. aprilli 2011.a. xxxx eest M Kule kuuluva ATV väärtusega 1278,23 eurot. Seega I L, võttes isikute grupis, süstemaatiliselt ja sissetungimi sega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V M (sündinud xxxx) on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema ajavahemikul 18. jaanuar 2011 kuni 19. jaanuar 2011, sel ajal kui M.L valvas, tungis tema koos Taavi Kiho, I Li ja I.E-ga ukse lahtimurdmise teel Xxxx asuvasse E ja A Ki majja ning garaaži, varastades sealt paadimootori Yamaha väärtusega 447,38 eurot, lumelabida väärtusega 10,23 eurot, muruniiduki Partner väärtusega 223,69 eurot, mootorsae Einhell väärtusega 140,61 eurot, elektritrelli väärtusega 38,35 eurot, nurgalõikaja väärtusega 9,59 eurot, soojapuhuri väärtusega 31,97 eurot, 1,8 -liitrise veekeetja väärtusega 25,56 eurot, taskulambi väärtusega 3,83 eurot, väikese televiisori väärtusega 159,78 eurot, nahkdiivani ja kaks tugitooli koguväärtusega 255,65 eurot ja materiaalse väärtuseta garaaživõtmed - kokku vara 1346,64 euro väärtuses. - selles, et tema 20. veebruaril 2011.a. kella 03.08 paiku, sel ajal kui I.E ja Taavi Kiho tungisid aknaklaasi lõhkumise teel sisse Rakvere linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning varastasid sealt notebook FS Amilio PRO väärtusega 791,86 eurot ning monitor i 19 Philips väärtusega 114,40 eurot, valvas tema Vabaduse ja Karja tänava ristmikul ning edastas konverentskõnele seadistatud mobiiltelefoniga teateid I.E-le ja Taavi Kihole tänaval liikumiste kohta. - selles, et tema 22. veebruaril 2011 kella 04.16 paiku, sel ajal kui I.E ja Taavi Kiho tungisid aknaklaasi lõhkumise teel sisse Rakvere linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning varastasid sealt arvuti ITshop väärtusega 367,49 eurot, arvuti HP SG2 väärtusega 382,88 eurot, lauaarvuti ITshop väärtusega 312,53 eurot, kõlarid Edif ier väärtusega 47,29 eurot ja monitori 22 ViewSonic väärtusega 139,97 eurot, valvas tema Vabaduse ja Karja tänava ristmikul ning edastas konverentskõnele seadistatud mobiiltelefoniga teateid I.E-le ja Taavi Kihole tänaval liikumiste kohta. Seega V M , võttes isikute grupis ning sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja osutades korduvalt kaasabi teiste isikute tahtlikele õigusvastastele tegudele – võõraste vallasasjade süstemaatilisele äravõtmisele ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ülari Kuivjõgi on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 20. veebruaril 2011.a. kella 03.08 paiku, sel ajal kui I.E ja Taavi Kiho tungisid aknaklaasi lõhkumise teel sisse Rakvere linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning varastasid sealt notebook FS Amili o PRO väärtusega 791,86 eurot ning monitori 19

Philips väärtusega 114,40 eurot, valvas tema Tuleviku tänava ja Rägavere tee ristmikul ning edastas konverentskõnele seadistatud mobiiltelefoniga teateid I.E-le ja Taavi Kihole tänaval liikumiste kohta. - selles, et tema 22. veebruaril 2011 kella 04.16 paiku, sel ajal kui I.E ja Taavi Kiho tungisid aknaklaasi lõhkumise teel sisse Rakvere linnas Rägavere tee 37 asuva PT Mikro AS-le kuuluvasse kauplusesse ITshop ning varastasid sealt arvuti ITshop väärtusega 367,49 eurot, arvuti HP SG2 väärtusega 382,88 eurot, lauaarvuti ITshop väärtusega 312,53 eurot, kõlarid Edifier väärtusega 47,29 eurot ja monitori 22 ViewSonic väärtusega 139,97 eurot, valvas tema Tuleviku tänava ja Rägavere tee ristmikul ning edastas konverentskõnele seadistatud mobiiltelefoniga teateid I.E-le ja Taavi Kihole tänaval liikumiste kohta. Seega Ülari Kuivjõgi, osutades korduvalt kaasabi teiste isikute tahtlikele õigusvastastele tegudele – võõraste vallasasjade korduvale äravõtmisele ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani to ime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 - 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A.K on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema Taavi Kiho ettepanekul osutada kaasabi Rakveres Rägavere tee 37 asuvast PT Mikro AS-le kuuluvast kauplusest ITshop tehnikavarguse toimepanekul, parkis ööl vastu 20. veebruar i 2011.a. oma sõiduauto Xxxx reg nr xxxx Rakveres Piiri tänavale ning laskis paigutada kella 03.08 paiku I.E ja Taavi Kiho poolt aknaklaas i lõhkumise teel kauplusest ITshop varastatud notebook FS Amili o PRO väärtusega 791,86 eurot ning monitori 19 Philips väärtusega 114,40 eurot oma sõiduauto pagasiruumi, toimetades varastatu samal ööl M.L-i elukohta Xxxx. - selles, et tema, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, Taavi Kiho ettepanekul osutada kaasabi Rakveres Rägavere tee 37 asuvast PT Mikro AS-le kuuluvast kauplusest ITshop tehnikavarguse toimepanekul, parkis ööl vastu 22. veebruari 2011.a. oma sõiduauto Xxxx reg nr xxxx ITshopi kaupluse kõrval asuva kaupluse Joogid juurde, laskis paigutada I.E ja Taavi Kiho poolt kella 04.16 paiku aknaklaasi lõhkumise teel ITshop kauplusesse tungimisel varastatud arvuti ITshop väärtusega 367,49 eurot, arvuti HP SG2 väärtusega 382,83 eurot, lauaarvuti ITshop väärtusega 312,53 eurot, kõlarid Edifier väärtuseg a 47,29 eurot, monitori 22 ViewSonic väärtusega 139, 97 eurot, oma sõiduauto pagasiruumi ja toimetas need Rakvere Ametikooli ühiselamu juurde. Seega A.K , osutades korduvalt kaasabi teiste isikute tahtlikele õigusvastastele tegudele – toimetades ebaseadusliku omastamise eesmärgil äravõetud vallasasjad sündmuskohalt ära, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 - 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Dimitri Tarassov on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema koos alaealise I Liga varastas ööl vastu 18. aprilli 2011.a. xxxx eest M Kule kuuluva ATV väärtusega 1278,23 eurot. Seega Dimitri Tarassov , võttes isikute grupis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Dimitri Tarassov on koh tu alla antud süüdistatuna selles, et tema:

Süüdistatavad M.L , Taavi Kiho, I.E , I L, V M, Ülari Kuivjõgi, Marek A.K ja Dimitri Tarassov tunnistasid ennast neile esitatud süüdistustes süüdi, süüdistatavad Rainis Tammiksaar ja D.J ennast neile esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kuriteoepisoodis, kus on kannatanuks AS EVR Infra, loeb kohus süüdistatavate M.L-i, Rainis Tammiksaare ja D.J-i süü neile esitatud süüdistustes tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - tunnistaja V T i ütlustega (I kd, tl 3-4), et 26.05.2010 parkis ta enda kasutuses oleva EVR Infrale kuuluva sõiduauto Ford 250 pikap reg nr 13 ZGB Tartus Jaama 203 asuvale parkimisplatsile kella 16.40 paiku, lukustades uksed ja lahkudes sõiduki juurest. Tunnistaja V T i väitel on platsil olemas ka valvur. Parklasse suundus ta tagasi 27.05.2010 kella 07.30 paiku ja kui sõiduki juurde läks, siis avastas, et auto taga oleva kuudi uks oli lahti murtud ja kui sõiduauto kauba vedamise osasse sisse vaatas, siis avastas, et kadunud olid EVR Infrale kuulunud tööriistad. - sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega 27.05.2010 (I kd, tl 5-8), millest nähtub, et sündmuskoht asub Tartus, Jaama 203, tasuline parkla. Parklasse sissepääs Jaama tänavalt. Parklaväravate vastas, parkla tagumisel platsil, pargitud kolm autot. Keskmine auto on punast värvi Ford F -250, reg mark 13 ZGB, külgedel kiri Eesti Raudtee. Auto pargitud suunaga Jaama tänava poole. Tagant vaadeldes näha, et furgooni vasakpoolne uks osaliselt avatud asendis, lukustamata, parempoolne uks suletud ja lukustatud asendis. Avades vasakpoolse ukse, on furgoonpõrandal näha padrunvõtme otsikut, plastmasskanistreid (2 tk), plekkpange, metallijuppe. - AS Eesti Raudtee teatisega (EVR juhtum nr 10873) 31.05.2010 (I kd, tl 9), et 27.05.2010 kell 07.42 avastas AS EVR Infra tööjuht V T, et Tartus tasulisest parklast aadressil Jaama 203, on varastatud kella 01.00 ajal AS-le Eesti Raudtee kuuluvast autost Ford 250 (reg nr 13 ZGB) tööriistad. Tööriistade vargusega tekitati AS-le EVR Infra kahju 128 050.05 krooni (ilma km-ta). - V Ti ettekandega 27.05.2010 (I kd, tl 11-12), mille kohaselt 27. mail kell 07.30 tuli ta parkimisplatsile Jaama tänaval autole Ford 250 järgi, reg nr 13 ZGB ning avastas, et auto tagumine uks oli murtud ning varastatud olid järgmised instrumendid ja materjalid: bensiinimootoriga rööpalõikaja Husqvarna (koos kastiga), bensiinimootoriga löökmutrikeeraja Master 35, hüdronurklihvija Matweld, hüdrootsakäi Matweld, bensiinisegu kanistris umbes 5 liitrit, emulsioon puurimiseks kanistris – 10 liitrit. - AS Eesti Raudtee kahjuõiendiga ning sinna juurde kuuluvate fotodega (I kd, tl 13-15) Tartu linnas tasulises parklas Tartu, Jaama 203 27.05.2010.a. teemeistri autost Ford-250 reg nr 13

ZGB varastatud tööriistade ja kulumaterjalide osas (rööpalõikaja Husqvarna bensiinimootoriga koos tarvikute kastiga maksumusega 31 600 krooni, mutrikeeraja Master 35 bensiinimootoriga maksumusega 39 000 krooni, hüdronurklihvija Matweld maksumusega 25 000 krooni, hüdrootsakäi maksumusega 28 000 krooni, tööriistade küttesegu 5 liitrit maksumusega 83.35 krooni, emulsioon rööpa puurimiseks 10 liitrit maksumusega 166.70 krooni; autole tekitatud vigastused – kastikatte tagumised uksed deformeeritud, muljutud, vajalik remont v õi väljavahetamine uute vastu, kogus 2 tk, maksumusega 4200 krooni). - süüdistatava D.J-i kahtlustatavana kaitsja juuresolekul antud ütlustega (I kd, tl 2325), et 2010.a. maikuu lõpus töötas ta nädal aega valvurina Tartus Jaama 203 tasulises parklas, kui tema töö juurde tulid õhtul hiljem sõber Rainis Tammiksaar ja Rainisega oli kaasas tema parim sõber M.L . Mingil hetkel tegi Ats talle ettepaneku, et kas ta ei tahaks raha teenida. Ta küsis, mille eest ta saab raha teenida ja seepeale ütlesid Ats ja Rainis, et nad võtavad tasulises parklas olnud rekkadest kütust ning müüvad selle maha ning saavad raha. Ta oli sellega nõus, et nad võtavad parklas olnud rekkadest kütust. Tema jäi valvuri putkasse ning Rainis ja Ats läksid kahekesi territooriumile rekkade juurde kütust varastama. Neil ei olnud kindlat juttu, kui palju ta raha saab, kuid neil jäi jutt, et kui kütus maha müüakse, siis annavad nad osa raha talle. Ats helistas mingile oma tuttavale, et ta tooks kanistreid. Natukese aja pärast sõitis parkla juurde beeži värvi väiksemat sorti kaubik, vist oli xxxx ja kaubik oli kastiga. Kaubiku kastis oli mitu suurt umbes 50 liitrilist vaati. Ta käis korraks kaubiku juures, kui auto territooriumile sõitis ning siis nägi vaate kaubikus. Ats ja Rainis ütlesid ja näitasid, et nad võtavad kahest rekkast kütust, Scaniast ja Mercedes Benzist. Rainis ja Ats arvasid, et rekkade kütusepaagid on täis ning tahtsid vaatidesse kütust varastada. Kaubiku juht sõitis rekka juurde, parkis auto ära ning läks ise territooriumilt minema. Ats ja Rainis jäid kahekesi rekka juurde toimetama. Seal seisis kaks rekkat ning rekkade vahele oli pargitud punast värvi EVR tähistega sõiduk (autol olid lisarattad rööbastel sõitmiseks). Rainis ja Ats olid autode juures umbes 40 minutit. Tema oli valvuri putkas ning ei näinud, mis rekkade ja autode juures täpselt toimus. Umbes 40 minuti pärast tulid Ats ja Rainis tema juurde valvuri putkasse ning ütlesid, et nad olid kahe rekka kütusepaagist püüdnud kütust varastada, kuid ühe rekka (Scania) kütusepaak oli tühi ja teise väiksema rekka (MercedesBenz) kütusepaagist said nad natuke kütust. Kaubiku juht tuli tagasi ning Rainis ja Ats sõitsid koos temaga minema, varastatud kütuse võtsid nad ka kaasa. Ats ja Rainis ei rääkinud talle, et nad peale kütuse veel midagi varastasid. Ats ja Rainis lahkusid parklast kuskil peale kella

natukese aja pärast heledat värvi kabiiniga väike kastiauto xxxx, mille kastis olid päris suured kanistrid . Juht parkis kastiauto ühe suure rekka juurde ja ise lahkus territooriumilt. Tema oli oma valveruumis. Kuna rekka oli ees, siis ta ei näinud, mida Ats ja Rainis seal teevad ning ta ei läinud ka nende toimetusi vaatama. Mingil ajal tu lid tema juurde Ats ja Rainis ning ütlesid, et nad kütust ei saanud ja lähevad minema. Siis tuli juht ja kaubik lahkus territooriumilt. Ta nägi, kui Ats ja Rainis ka lahkusid parkla territooriumilt värava kaudu. Umbes 20 minuti pärast kuulis ta mingit kolksu ja vaatama minnes nägi ta, et punase kabiiniga raudtee auto tagumised uksed olid lahti tehtud. D.J-i sõnul ei mõelnud ta, et Ats ja Rainis raudtee autost asju varastavad. Kütust lubas ta varastama minna sellepärast, et natuke raha teenida. Rainis oli koos Atsiga parkla territooriumil kütust varastamas, kuid pärast selgus, et nad ei varastanud kütust, vaid hoopis raudtee tööriistu. Tema mingit summat ei ole saanud selle eest, et ta lubas neid vargile. Tema ei ole aidanud Rainisel ja Atsil raudtee asju kaubikusse tõsta. - Kert Helme allkirjaga 26.01.2011 (I kd, tl 66), mille kohaselt viimane andis välja M.L-i poolt tema kuuri toodud esemed: ketaslõikuri ja puurmasina. - asitõendite (Kert Helme poolt oma elukohas xxxx välja antud esemete, millised oli tema juurde toonud M.L , hüdraulilise mutrikeeraja Master 35 ja hüdrootsakäia) vaatlusprotokolliga ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (I kd, tl 67-77). - V P allkirjaga 05.04.2011 (I kd, tl 78) hüdronurklihvija ja hüdrootsakäia kättesaamise kohta. - süüdistatava Rainis Tammiksaare xxxx arvelduskonto väljavõttega ajavahemiku kohta 27.05-10.06.2010 (III kd, tl 27-29), millest nähtub, et L J on 28.05.2010 teinud ettemaksu summas 1000 krooni, märkides selgitusse - ettemaks Husqvarna. - tunnistaja L D ütlustega (III kd, tl 76- 77), et Julian rääkis talle, et sellel ajal, kui ta oli tööl, siis poisid käisid tema töö juures vargil. Süüdistatav M.L on algul kahtlustatavana ütlusi andes väitnud (I kd, tl 16-17), et nägi D.J-i ja Rainis Tammiksaare poolt varguse toimepanekut, kuid ise selles ei osalenud, aidates vaid varastatud esemeid realiseerida. Järgmisel ülekuulamisel väitis M.L (II kd, tl 46-47), et pani varguse toime üksinda, kuid D.J-i teadmisel ning et Rainis Tammiksaar aitas tal varastatud esemeid keldrisse panna. Eelmisel ülekuulamisel on ta viha pärast öelnud, et Rainis Tammiksaar oli varguses osaline. Viimasel ülekuulamisel (II I kd, tl 22-23) kinnitas M.L , et vargil käisid nad koos Rainis Tammiksaarega, kuid D.J lubas neid vargile ja oli juures, kui nad raudtee auto ukse lahti murdsid ja asjad autosse panid. Ütluste muutmist Rainis Tammiksaare osas põhjendas M.L sellega, et tahtis viima st säästa pahandustest, sest Rainis Tammiksaarel on tingimised peal. Süüdistatav Rainis Tammiksaar on oma osalust varguse toimepanekus ning varastatu realiseerimises algusest peale eitanud. Kohus jätab tõendite kogumist välja süüdistatavate M.L-i ja Rainis Tammiksaare kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused, sest need on vastuolulised ja seetõttu ebausaldusväärsed ning leiab, et nimetatud kuriteoepisoodi tõendamisel saab aluseks võtta süüdistatava D.J-i kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused kogumis teiste tõenditega. Kuriteoepisoodis, kus on kannatanuks R T, loeb kohus süüdistatava M.L-i süü talle esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - kannatanu R T e ütlustega (II kd, tl 199-201), et tal on xxxx arvelduskonto ning oli ka internetipanga võimalus. Internetipanga paroole teadis ainult tema naine ja tema. 2010.a. augustikuu alguses tahtis ta sularaha Kundas automaadist välja võtta, kuid kaart automaadis ei töötanud. Siis läks ta Kundas xxxx kontorisse, kus selgus, et tal ei Oi raha arvel, et tema konto on miinustes mingi üle 2000 krooni. Pangast öeldi, et selle sama augustikuu alguses oli tema

kontolt juba kahel korral maha läinud 3000 krooni. Panga väljavõttest selgus, et ka juulikuus oli läinud kahel korral 30 00 krooni tema pangakontolt raha maha. R Te ütlustest nähtub, et käies uuesti 09.09.2010 pangas, selgus, et tema arvelt on läinud maha veel kolmel korral 3000 krooni ehk siis kokku 9000 krooni. Raha oli läinud maha otsekorraldusena OÜ Consolidated Auctions 221014832522, seletusega „Pangalingi sissemakse Osta.ee e -kontole 2166243“ ja nii koguaeg. Otsekorralduse lõpetas ta koheselt ära. Tema sellest ettevõttest ei tea midagi ja oksjonil ta internetis osalenud ei ole. Kuskil Osta.ee keskkonnas ta kasutaja ei ole. Kokku oli tema arvelt läinud tema teadmata antud ettevõttele maha 20 413 krooni, mis jääb ka temale tekitatud kahjuks. Tema naisel A T olid need internetipanga paroolid rahakotti üles kirjutatud ja ühel korral juulikuus, kui ta ise ära oli, olid nende juures xxxx tema poja sõbrad ja tuttavad, aga see oli siis, kui ta oli suvepäevadel, s.o 07.07-08.07.2010.a. - kannatanu R T e poolt ülekuulamise protokolli juurde lisatud konto väljavõttega (II kd, tl 202), millest nähtub, et tema xxxx arvelduskontolt on OÜ -le Consolidated Auctions 221014832522, seletusega „Pangalingi sissemakse Osta.ee e -kontole 2166243“ raha maha läinud alljärgnevalt: 05.07.2010 summas 3000 krooni, 06.07.2010 summas 2413 krooni, 05.08.2010 summas 3000 krooni, 06.08.2010 summas 3000 krooni, 04.09.2010 summas 3000 krooni, 05.09.2010 summas 3000 krooni, 06.09.2010 summas 3000 krooni. - xxxx vastusega menetleja päringule kriminaalasjas (II kd, tl 205-206), mille kohaselt ülekannete tegemisel ja püsikorralduslepingute sõlmimisel/annulleerimisel kasutati autentimiseks R Te paroolikaarti. - Consolidated Auctions OÜ vastusega menetleja päringule kriminaalasjas Osta.ee kasutaja „RahaÄrikas“ kohta , kasutaja e-konto väljavõttega ning sisselogimiste ajalooga (II kd, tl 208223), millest nähtub, et viitenumbriga 2166243 on seotus Osta.ee’s kasutajakonto kasutajanimega „RahaÄrikas“, mis kuulub isikule A K. Registreerumise kuupäev: 2010 -0705. Kasutaja „RahaÄrikas“ e -konto väljavõttest koos selgitustega nähtub, et R Te arveldusarvelt on kantud sisse erinevate maksetena kokku summas 20 413 krooni. Kõik suuremad laekunud summad on lühikesel ajaperioodil koheselt välja kantud A Ke nimel olevale arveldusarvele. - tunnistaja A Te ütlustega (II kd, tl 228-230), et ta elab koos oma abikaasa R Tega ja poja Rainis Tammiksaarega. Tema abikaasal on xxxx pangakonto ning algusest peale on tema käes olnud abikaasa pangadokumendid – s.h pangakaart, internetipanga paroolikaart. Ainult tema teadis nii oma abikaasa interneti panga paroole kui pangakaardi parooli. Neid paroole ta ise kunagi endaga kaasas ei kandnud. Need olid tal ümbriku sisse panduna kodus riidekapis, mis asub nende magamistoas. Poeg tuli koju alles selle aasta juuni lõpus – enne seda oli ta olnud aasta otsa Tartus koos M.L-iga. Kui poeg koju tuli, siis jäi ka Ats nende juurde peatuma. Sellel ajal elasid nemad mehega maal nagu tavaliselt suviti. Läks kuskil kaks nädalat mööda ning siis tuli tal meelde, et tal on ju need paroolid ja kaardid seal kapis ning Ats on neil ju kodus. Ta teadis, et Ats on võtnud internetipanga kaudu võõraste inimeste raha välja. Ta läks koju vaatama ja võttis need parooli kaardid sealt kapist ära ja viis maale. Kapis oli aga midagi nagu teistmoodi, nagu oleks midagi otsitud. Tema mees läks 7-ndal juulil suvepäevadele, sellel ümbrikul järgi võis ta käia mingi nädal aega varem. Ats elas nende juures kuskil kuu aega. - tunnistaja A K e xxxx pangakonto väljavõttega ajavahemiku kohta 01.07.2010 -01.10.2010 (II kd, tl 236- 243), millest nähtuvad tema kontole OÜ Consolidated Auctions e-kontolt tehtud väljamaksed. - kahtlustatava Rainis Tammiksaare ütlustega (II kd, tl 249-251), et tagasi xxxx tuli ta koos M.L-iga 2010.a. juunikuu alguses. Tartus olles tekkis tal plaan kanda oma isa pangakontolt raha oma Osta.ee e-kontole mingi 3000 krooni. Sellest plaanist teadis ka Ats. Kui nad xxxx juuni alguses tagasi tulid, jäi Ats nende juurde elama. Pärast seda, kui vanemad maale olid juba elama suveks asunud, siis ta otsis korterist ema ja isa magamistoa riidekapist

neid pangaparoole, kuid ei leidnud neid sealt. Ats oli temaga koos samas toas. Ats magaski magamistoas, kus oli neil ka arvuti. Kui Ats nende juures elas, siis jäi viimane teinekord korterisse ka üksi. Atsile oli ema andnud korteri tagavaravõtme kasutada. Peale 7. juulil toimunud Atsi sünnipäeva oli ta mingid päevad maal . Ta aimas, et paroolid võivad olla riidekapis, sest ema neid seal kunagi hoidis. Ta läks linna tagasi, Ats oli nende korteris ja istus arvuti taga magamistoas. Ta läks kohe riidekapi juurde, tegi selle lahti ja vaatas riietevahed kõik järgi, aga kuskil paroole ei olnud. Ta läks suitsule kööki ja Ats läks pesema ning kui ta tagasi magamistuppa läks, siis istus Ats juba arvuti taga. Ta tegi uuesti kapi ukse lahti, et vaadata, kas ta on jõudnud need paroolid tagasi panna ja siis olid need ema riiete vahel olemas. Ta küsis Atsi käest, kuid viimane vastas, et ta midagi ei tea. Isa internetipanga parooliga proovis ta panka sisse saada, kuid see ei sobinud, ta proovis mitu korda, kuni konto oli blokeeritud. Ta pani paroolid sinna kappi. Rainis Tammiksaare ütlustest nähtub, et juuli keskpaigas viskas ema Atsi korterist välja. - süüdistatava M.L-i kahtlustatavana antud üksikasjalike süüdomaksvõtvate ütlustega (II kd, lk 252- 255). Nendest ütlustest nähtub muuhulgas see, et tema lõi Osta.ee e-konto nimega „RahaÄrikas“ oma õe A Ke nimel. Ta küsis A käest selleks tema xxxx paroole, sest Osta.ee e-konto sai autenditud läbi internetipanga. A ütles ta, et hakkab oksjonitel asju müüma. Konto lõi ta selleks, et hakata Rainis Tammiksaare isa tagant raha varastama. Otsekorralduse Rainise isa pangakontolt raha kandmiseks Osta.ee e-kontole tegi ta põhjusel, et aimas, et see asi tuleb niikuinii välja ja Rainise isa pangakonto pannakse lukku. Raha, mis tuli Rainise isa pangakontolt tema Osta.ee e-ko ntole, kandis ta üle oma õe A pangakontole ja võttis ise välja. Kuriteoepisoodis, kus on kannatanuks A L, loeb kohus süüdistatava M.L-i süü talle esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - kannatanu A L ütlustega (I kd, tl 27-29), et 2010.a. septembrikuu alguses leidis ta internetiportaalist www.osta.ee motorolleri Kymco Agiliti 50CC müügipakkumise ja otsustas oksjonil osaleda. Alghinnaks oli 1 kroon ja lõpphinnaks jäi 4200 krooni. Ta ei mäleta enam, missuguse nime all müüja internetiportaalis esines. See isik, kes oksjoni võitis, kas loobus ostust või ei tulnud kaubale järele ning müüja telefonis pakkus talle motorollerit müüa. Müüja jutu järgi pidi motoroller asuma xxxx. Kokkulepe müüjaga jäi selline, et ta maksab viimasele ülekandega kohe 3000 krooni ning ülejäänud 1000 krooni ja transpordikulu 300 krooni tasub siis, kui kaup on temale kohale toodud. Müüja andis talle ülekande tegemiseks A Ke arvelduskonto numbri ning tema tegigi oma pangakontolt A Ke arvelduskontole ülekande summas 3000 krooni, kuid 20.09.2010 kella 12.00 paiku lubatud kaupa temale üle ei antud. Ta palus müüjal 3000 krooni talle tagasi kanda, kuid selle peale vastas müüja, et tal ei ole enam seda raha. - kannatanu A L poolt ülekuulamise protokolli juurde lisatud konto väljavõttega (I kd, tl 3031), millest nähtub, et A L on oma xxxx kontolt 19.09.2010 teinud A Ke kontole ülekande summas 3000 krooni (selgitus – rolleri makse, A L poolt). - süüdistatava M.L-i kahtlustatavana antud üksikasjalike süüdomaksvõtvate ütlustega (I kd, tl 33-34 ja II kd, tl 54-55). Nendest ütlustest nähtub muuhulgas see, et motorolleri Kymco Agiliti 50CC oli ta varastanud xxxx garaažist xxxx tänavalt 2010.a. augusti lõpu poole, müües selle ära Tartus. Müügisoov oli pandud Osta.ee ning selle kaudu leidis ta ka rolleri tegeliku ostja. Kuna sama rollerit tahtis osta ka A, siis otsustas ta selle mehe arvelt raha teenida. Ta kasutas oma õe A Ke pangaarvet ja koode. A kandis tema õe arvele 3000 krooni. Raha võttis ta välja Kundas automaadist ja kasutas oma tarbeks.

Kuriteoepisoodides, kus on kannatanuks O P, loeb kohus süüdistatava M.L-i süü talle esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - tunnistaja U S e ütlustega (I kd, tl 37- 38), millest nähtub, et O P oli talle avaldanud, et tegi uue ID-kaardi Tallinnas. Tegelikult on kõik ID kaardid xxxx juhat aja kabinetis šeifis ja neid ilma tema nõusolekuta kätte ei saa. Kui on vaja, siis ta toob ise kaardiga raha välja ja annab hoolealusele. Ise nad pangast raha kätte ei saa, samuti on šeifis pangakaardid. Kaks võõrast õpetasid Oile, et tehku ta endale uus ID kaart, et sellega saab ise pangas tehinguid teha ning O uskus neid ja nii ta tegigi. Nüüd on kogu raha summas 139 000 krooni kadunud. O P on xxxx, kuid temalt ei ole ära võetud teovõimet, sest keegi ei taha tema hooldajaks hakata. Praegu on hooldaja vald, kuid tegelikult tema xxxx juhatajana on kõikide xxxx hooldaja. U S e väitel tuli ühel hommikul O xxxx ühe punase xxxx oma tossusid otsima ning kui teda nägi, siis kadus koos selle punase autoga. O oli koos Kerdi ja Atsiga ning nemad varastasid ka Oi raha ära. - kannatanu O P i ütlustega(I kd, tl 39-40), et elades xxxx, tutvus ta xxxx elava K Aiga ning K kaudu sai ta tuttavaks ja hakkas suhtlema Atsi nimelise poisiga xxxx. O Pi ütlustest nähtub, et 2010.a. oktoobris kohtus ta K, Atsi ja Kerdiga Pajustis, Kert oli autoga, tal oli punane xxxx universaal. Kert ütles, et läheme Lätti Jurmalasse ujuma, kas tal on ID kaart olemas. Ta vastas, et ID kaart on hooldaja käes. Kert ütles, et teeme kiir ID kaardi valmis. Ta oli sellega nõus. Nad sõitsid kohe Tallinnasse, tema, Kert ja Ats. Nad ööbisid Tallinnas hotellis ning järgmisel hommikul viis Kert teda kohta, kus tehakse kiiresti ID kaarte, Ats tuli ka kaasa. Kert õpetas teda, et ta peab rääkima, et tema ID kaart on kadunud, mingit dokumenti ei ole ja ta soovib kiiresti uut ID kaarti. Talle tehti uus kaart valmis 4 päeva jooksul, raha 500 krooni maksis kaardi tegemise eest Kert. Vahepeal olid nad 3- 4 päeva xxxx Kerdi isa juures, siis läksid uuesti Tallinnasse ja samast kohast tõid tema ID kaardi ära. Tallinnas ühes pangas Ülemiste Keskuses tehti talle Xxxx kaart. Nii Kert kui Ats selgitasid talle, kuidas Xxxx kaarti teha. Ta sai kätte Xxxx kaardi koos koodidega. Teel Pajustisse hakkas Kert rääkima, et tema on selle auto juba müünud, millega nad sõitsid ja tema annab selle auto siis ära, kui raha on ostjal ära makstud, kuid kuna tema pangaarved on arestitud, siis ta ei saa lasta auto raha oma arvele kanda, sest täitur võtab ära. Kert palus, kas ta tohib kanda autoraha tema arvele, seda pidi olema 160 000 krooni. Tema oli sellega nõus. Ats ütles, et anna oma Xxxx kaart tema kätte selleks, et Kert saaks oma tehingud ära teha. Tema andiski oma kaardi Atsi kätte. O Pi ütlustest nähtub, et 22.10.2010 ta Kerdi ja Atsiga Lätti ei sõitnud. xxxx sai ta teada, et tema arvelt on raha ära varastatud 136 000 krooni ja veel 3000 krooni. - kannatanu O Pi ütlustega (I kd, tl 88-90), millest nähtub lisaks eelöeldule, et tema nägi Kert Helmet esimest korda 15.10.2010, kui viimane tuli Pajustisse punase xxxx. Ats tutvustas talle Kerti. O Pi ütlustest nähtub, et migratsiooniametis oli Ats temaga kogu aeg kaasas ja ütles, et mida teha. Eelnevalt oli Atsile tema jaoks 500 krooni andnud Kert. Kui nad hiljem Tallinnasse ID kaardile järele sõitsid, oli Kert autos ja Ats ootas teda väljas maja ees. Selle autoraha kohta, mille ta lubas Kerdil oma arvele kanda, oli Kert veel rääkinud, et selle raha eest saaksid nad Jurmalasse sõita ja pidutseda. Kuna ta väga tahtis Jurmalasse minna, siis oli ta nõus Kerti aitama. Ülemistes viis Ats teda xxxx, kus saab avada pangaarve. Pangas avastati, et tal on juba pangakaart olemas. Ta k asutas Atsi öeldud valet, et kaotas vana kaardi ära, mistõttu vana kaart pandi lukku ja talle anti uus kaart. Seal ta xxxx ei avanud, kuid Kerdile see ei meeldinud ning ta viis nad teise panka ja käskis Xxxx avada. Koos Atsiga läksid nad panka ja viimane rääkis, et xxxx on ka vaja teha ikkagi. Ats küsis tema käest panga dokumendid oma kätte, et ta saaks edasi saata raha, mille Kert oli eelnevalt tema arvele saatnud, pidi olema autoraha 160 000 krooni. Tallinnas helistas Kert peale Xxxx tegemist kellelegi ja ütles, et saada raha edasi ja lisas tema kontonumbrid. Järgmisel õhtul tahtis Ats raha ära saata, kuid kelle arvele, seda ta ei tea. Kogu raha ei saanud ära saata, sest limiit oli liiga väike. Seda, et Ats saatis 3000 krooni oma õe arvele, sai ta hiljem teada. Ats ütles, et

limiiti tuleb suurendada, et saaks tema arvele laekunud raha ära saata. Ats viis teda panga juurde ja tema tegi limiidi suuremaks. Ats rääkis, et L võiks endale konto avada ja kaardi teha, L oli nõus ja koos sõitsid nad Rakveresse ja xxxx tegid talle arve ära. Tema isiklikult andis oma dokumendid M.L-i kätte. O P on veendunud, et M.L ja Helme petsid temalt koos raha välja. - kannatanu O P i ütlustega (III kd, tl 7-8), et alguses tegi Kert talle ettepaneku Jurmalasse sõita, Ats oli ka sellega nõus. Kert küsis, kas tal on ID kaart olemas, mille peale ta vastas eitavalt. Autos õpetas teda Kert, mida rääkida ID kaardi taotlemisel, Ats kordas seda sama, kui nad ID kaarti koos taotlema läksid. Tallinnasse sõitsid nad Kerdi autoga, kord oli Kert roolis, kord Ats. Raha ID kaardi jaoks andis Kert. Pangas oli vaja käia dokumente tegemas, sest Kert ütles, et tal on pangaarve arestitud, ta müüb auto maha ja raha on vaja kuhugi arve peale üle kanda. Nad käisid koos Atsiga Tallinnas kahes panga filiaalis. Nad käisid pangas Atsiga, sest Kert ütles Atsile, et mine panka kaasa, aita teda. Peale pangadokumentide vormistamist autos Kert helistas kellelegi, et auto raha võib üle kanda. Kas Kert ka tegelikult kellegagi rääkis või tegi ainult nii, seda ta ei tea. Alguses olid pangadokumendid tema käes, kuid kui nad Rakveresse jõudsid ja Kert ütles, et raha on üle kantud, siis sai Ats need enda kät te. Taavi ja Ats leidsid Viru-Jaagupist ühe poisi, kes nendega koos Rakveresse sõitis. Seda poissi oli vaja selleks, et Kerdi auto raha tema pangaarvele kanda. Rakveres sõitsid nad xxxx juurde ning seal see võõras poiss läks panka. Enne seda Ats seletas, mida see võõras poiss pangas peab tegema. Jurmala sõidu kohta ütles Ats, et auto läks katki, sellepärast jääb sõit ära. Limiidi suurendamise kohta ütles Ats, et tema kontole tuleb kusagil 160 000 krooni ning seda ei saa muidu kätte, kui tuleb limiiti suurendada. Limiidi suurendamine oli nii Atsi kui ka Kerdi mõte. Xxxx kaarti oli vaja raha üle kandmiseks. Kert palus, et kas ta tohib auto raha tema arvele kanda ja tema oli sellega nõus. Kert ja Ats ütlesid, et nad võtavad välja raha, mis saadetakse tema arvele. Ta ei tulnud selle peale, et Kert ja Ats tema pangaarve tühjaks teevad. - kannatanu O P i pangakonto väljavõttega (I kd, tl 41), millest nähtub, et O P i xxxx kontolt on 21.10.2010 tehtud A K e kontole ülekanne summas 3000 krooni ja 22.10.2010 on tehtud E L kontole ülekanne summas 136 000 krooni. - tunnistaja E L ütlustega (II kd, tl 173-174), et 2010.a. sügisel, võis olla oktoobris, helistas talle Taavi Kiho ja rääkis, et tema sõbral Atsil on vaja Soomest tööraha kätte saada. Atsil ja Taavil pidid olema arved lukus. Taavi ja Ats sõitsid tema juurde tumepunast värvi sõiduautoga xxxx (pikap tüüpi), roolis oli Ats. Sama auto peal olid veel K A ja O. Tema, Taavi ja Ats sõitsid linna xxxx juurde. Ta läks üksinda panka ja avas seal konto. Ta andis pangadokumendid Taavi kätte, kes omakorda viis need Atsi kätte autosse. Ats sõitis autoga minema, tulles umbes poole tunni pärast tagasi ja andes pangadokumendid talle tagasi. Peale seda käskis Ats tal kogu summa pangast välja võtta. Ta läks panka ja võttis arvelt raha välja. Raha oli kusagil üle 100 000 krooni ja selle ta andis kõik Atsi kätte. Ats rääkis, et keegi pidi autole järgi tulema ja auto jäigi sinna. Tunnistaja E L põhjendas oma varem Kert Helme vastu antud ütluste muutmist sellega, et tegi seda Taavi Kiho käsul, kes eelnevalt M.L-ile helistades rääkis talle, mida ta peab politseis rääkima ja näidates talle kodus arvutist Kerdi pilti. - kahtlustatava Kert Helme poolt ülekuulamise protokolli juurde lisatud O P i xxxx dokumentidega (I kd, tl 56-65), millisteks on Tallinnas, Tornimäe harukontoris 21.10.2010 vormistatud internetipanga Xxxx leping, internetipanga kasutamistingimused, rahvusvaheline deebetkaardi leping, rahvusvahelise deebetkaardi lepingu tingimused, pangakaardi blokeerimise ja avamise lepingud (blokeerimise põhjus-kaotatud), xxxx paketi avaldus, xxxx Rakvere kontoris 22.10.2010 vormistatud internetipanga Xxxx leping (seniselt 25 000 kroonilt on päevalimiiti suurendatud 200 000 kroonini ja seniselt 50 000 kroonilt on kuulimiiti suurendatud 300 000 kroonini), xxxx maksekorraldus 22.10.2010 E Lle sularaha väljamakse kohta summas 135 456 krooni (teenustasu 544 krooni).

- E L xxxx konto väljavõttega (II kd, tl 88), millest nähtub, et O Pi kontolt on 22.10.2010 tehtud E L k ontole ülekanne summas 136 000 krooni (sh on teenustasu summas 544 krooni). - A K e xxxx konto väljavõttega (II kd, tl 90), millest nähtub, et O Pi kontolt on 21.10.2010 tehtud A Ke kontole ülekanne summas 3000 krooni (selgitus – võla tagasi makse). - tunnistaja A Ke ütlustega (II kd, tl 184- 185), et Atsi käes oli tema pangakaart 2010.a. suvest. Atsi käes olid nii tema pangakaart kui ka internetikaart, Ats teadis kaardi PIN koodi ja sai ka ülekandeid teha. - tunnistaja K Ai ütlustega (III kd, tl 32 -33), et Kert Helme palvel helistas ta Oile ja kutsus ta alkoholi tarvitama, et siis O Kerdiga tuttavaks teha. Mingil ajal sõitsid nad Kerdi autoga Tallinna ning olid ühes hostelis, kui Kert tegi ettepaneku Lätti sõita. Ta ei tea, kuidas Kert Oi nõusse sai, kuid O nõustus minema ID kaarti tegema. Kert andis Oile raha ID kaardi tegemiseks. Ta ei tea, mitu päeva täpselt möödus, kui Kert tuli Atsile järgi ja nad sõitsid koos minema. Paar päeva hiljem sõitis ta koos Atsi ja Kerdiga xxxx poe juurde, kus Ats võttis tema pangakaardiga välja 3000 krooni, andes välja võetud raha kõik Kerdile. - tunnistaja Ž V ütlustega (III kd, tl 59- 60), et 2010.a. oktoobris või novembris sõitis ta Tallinna Kert Helme autoga. Auto peal olid peale tema veel K A, M.L ning O, kelle perekonnanime ta ei tea. Nad olid ühe päeva mingis hotellis ja teisel päeval sõitsid sinna, kus tehakse ID kaarte. Ats saatis Oi ID kaarti tegema, raha 500 krooni ID kaardi tegemiseks andis Kert. O teadis, et ID kaarti on vaja Lätti sõiduks. Ats, Kert ja O plaanisid minna Lätti veeparki. Autos rääkis Kert midagi auto müümisest. Kui O käis ID kaarti tegemas, siis Ats ja Kert rääkisid autos, et Oi raha kantakse Atsi kontole ja siis nad pidid Kerdiga selle pooleks tegema. Nad sõitsid Tallinnast Viru -Nigulasse, kus ta rääkis Oile, mis plaanid on poistel tema rahaga, kuid purjus O ei saanud sellest aru. Hiljem Oiga kokku saades viimane rääkis, et Ats ja Kert olid Läti kohta valetanud ja temalt kõik raha ära võtnud. Süüdistatav M.L on kohtueelses menetluses kuriteo toimepanemist O Pi suhtes eitanud ja öelnud (I kd, tl 44-46), et tunneb O Pi kusagil aasta, teades, et viimane on xxxx. Nad pidasid 18.06.2010 xxxx, kus ta elas, Oi sünnipäeva ning et tema juurest tuli juhuslikult läbi ka tema tuttav Kert Helme. See oli 15.10.2010 paiku, kui Helme kutsus teda Tallinnasse jooma. Ta oli nõus minema. Nad olid Helme autoga, punane xxxx. Kaasas olid veel Helme pruut Ž ja O P. Alkoholi, hotelli ja bensiini eest maksis Helme. Järgmise päeva hommikul käisid Helme j a O kella 11.00 ajal autoga kusagil ära 40 minutit. Kus nad käisid, seda tema ei tea. ID kaardi tegemisest O ile tema midagi ei tea. Tallinnast välja sõites käisid O ja Helme koos nii Sikupilli kui ka Ülemiste keskuses. Ülemistes tuli Helme algul üksinda autosse, 15 minutit hiljem tuli O. M.L-i ütlustest nähtub, et mõni päev hiljem sõitsid Helme, O ja Ž uuesti Tallinnasse. Ülejärgmisel päeval palus Helme kontot, et talle pidi keegi raha üle kandma ja ta andis oma õe arveldusarve. Kert kandis tema õe arvele 3000 krooni. Rakveres xxxx poe juures võttis ta välja 3000 krooni ja andis Helmele. M.L-i väitel viis Helme teda järgmisel päeval Rakvere raamatukogu internetipunkti, kus ta näitas oma ID kaarti ja Helme läks tema nimel arvutisse. Mida Helme tegi, ta ei rääkinud. Helme küsis, et kas ta ei tea, kelle arvele raha kanda, sest ta pidi Soomest palka saama. Temal sellist võimalust ei olnud, kuid ta andis Helmele Taavi Kiho numbri. Tema 136 000 kroonist ei tea midagi. Hiljem O rääkis talle, et Helme pani temalt tuuri sellise summa. Ta ostis endale auto xxxx , auto maksis 40 000 krooni ja poole sellest rahast andis naise isa K A. Järgmisel kahtlustatavana ülekuulamisel (I kd, tl 81-82) on süüdistatav M.L öelnud, et O Piga käis ta Kert Helme juures xxxx pidutsemas augustis ja septembri alguses. Tema ei ole Kert Helmelt laenanud 18 000 krooni. Rah a O P ilt pettis välja Kert Helme. Kert seletas midagi O ile Jurmalast, tema Jurmala jutust osa ei võtnud. M.L on kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd, tl 51 -53) öelnud, et Kert Helme küsis O Pi käest Tallinnas ühes hotellis, et kas Oil on ID kaart, e t välisriiki minna st Lätti. O ütles, et tal on ID kaart xxxx, kuid seda ei

saa sealt kätte. Järgmisel päeval mingil ajal Kert ja O läksid minema ja kui nad kusagil tunni aja pärast tagasi tulid, siis nad rääkisid, et viie päeva jooksul saab ID kaardi kätte. Kert rääkis, et oli ID kaardi jaoks Oile raha andnud. M.L-i ütlustest nähtub, et koos Kerdi ja Oiga sõitis ka tema Tallinnasse Oi ID kaardile järele ning et Kert aitas Oil Tallinnas xxxx konto avada. Kerdil oli vaja pangakontot, kuhu lasta oma aut o müügist saadud raha kanda. O andis pangadokumendid Kerdi kätte. Kert ütles, et nüüd saab raha üle kanda, kuid on veel vaja Xxxx kaarti. Kert juhendas Oi selles, mida Xxxx saamiseks peab pangas rääkima. Pangast tagasi tulles oli O il käes mingi xxxx koos dokumentidega, millise ta andis Kerdile. M.L on kahtlustatavana ülekuulamisel (III kd, tl 14 -15) öelnud, et tema mingit raha ei ole Oilt välja petnud ega saanud. 2010.a. kevadel laenas ta Kert Helme käest 8000 krooni, et Tartust Rakveresse kolida. Aasta lõpus pidi ta tagasi maksma protsendiga, kuid raha on Kerdile tagasi maksmata. Õe pangakaarti kasutas ta ülekannete teg emiseks sellepärast, et tema oma pangakonto oli suletud kohtutäiturite poolt. Õe pangakaarti ei ole peale tema keegi kasutanud. Tema ei ole Viru-Jaagupis Kerdi autoga käinud, ei ole käinud sealt kedagi otsimas, kelle pangakontole raha üle kanda. Kahtlustatav Kert Helme on andnud ütlusi (I kd, tl 49-53, tl 54-55), et tunneb O Pi 2010.a. oktoobrist M.L-i kaudu ning et viimasel oli plaan, et petab Oilt raha välja. Ats tahtis temalt laenu 18 000 krooni äri jaoks, et Oilt raha saada. Peale Atsi õnnestunud äri pidi tema kuu lõpuks tagasi saama 25 000 krooni. Ats käis Oiga tema juures xxxx umbes 3 korda. Ats tahtis Oile kiiret ID t eha, et saaks raha kätte. Tema viis Atsi ja O i Tallinnasse. Ats rääkis Oile, kuidas ta peab rääkima, et uut ID saada. Ats ja O käisid ID vormistamas, tema oli autos. Paari päeva pärast viis ta Atsi ja Oi uuesti Tallinnasse, et ID ära tuua. Nendega oli kaas as Atsi naine K, Ž ta ei mäleta. Xxxx vormistasid Ats ja O vist Ülemiste keskuses. Oi ID ja xxxx jäid Atsi kätte. Mõni päev hiljem laenas Ats temalt autot, et ta võtab Oi peale, käivad pangas ja saavad raha, siis saab tema oma võla tagasi 25 000 krooni. Kogu varastatud summa suurusest sai ta teada tšekilt, mis oli jäetud muude dokumentidega tema autosse xxxx ette. Auto uksed olid lukustamata, süütevõti ees. Veel oli Ats jätnud talle autosse 1000 krooni. Tema ei tunne E Ld ega ei ole koos Taavi Kihoga viimase juures käinud. Kert Helme väitel oli Ats varastatud raha eest endale auto ostnud. O P ile tema Jurmalast ei rääkinud, seda tegi Ats. Kahtlustatav Kert Helme on andnud ütlusi (II kd, tl 119 -120), et Oi ID kaardi tegemine läks maksma arvatavasti 500 krooni ringis ning selle raha võttis Ats sellest rahast, mis tema talle eelnevalt oli laenanud. O ja Ats käisid xxxx . Kert Helme leidis, et tema süü on vaid selles, et ta aitas Atsi plaani teostada, Atsi ja O i Tallinna sõidutades, sest ta teadis, et Ats tahtis Oi pangakonto tühjaks teha. Tema ei ole Oiga ID kaarti tegemas käinud, ei ole selle tegemiseks raha andnud ega ole O iga pangas käinud dokumente tegemas. Ka xxxx poe juures ei ole ta käinud raha välja võtmas. Tema ei ole Oile pakkunud võimalust Jurmalasse sõi ta. Kahtlustatav Kert Helme on andnud ütlusi (III kd, tl 30-31), et ta tahtis saada Atsile laenatud raha tagasi ning seepärast viis teda oma autoga Tallinnas asuvasse kodakondsusbüroosse, et O saaks teha endale kiiresti ID kaardi ning panka, et ta seal arve avaks ja saaks Xxxx kaardi. ID kaardi taotlemiseks sai O raha sellest rahast, mis ta Atsile oli laenanud. Nii ID kaarti taotlemas kui ka pangas käis O koos Atsiga. Ta laenas Atsile kolmes jaos kokku 18 000 krooni ja tema meelest samal päeval, kui Tallinnasse sai sõidetud ID kaarti tegema, andis ta Atsile kolmanda osa sellest 18 000 kroonisest laenust. Atsil oli vaja seda viimast osa raha selleks, et Oi käest tema raha kätte saada. Tema ei ole teinud mingit ettepanekut Lätti sõiduks. Ats ei ole talle kunag i andnud oma õe pangadokumente ja xxxx poe juures ei ole ta Atsiga pangaautomaadist raha välja käinud võtmas. Ats küsis tema käest autot, öeldes, et ta läheb raha välja võtma, lubades tunni kahe pärast auto tagasi tuua ning siis ta pidi oma võla tagasi saama. Ta sai aru, et Ats läheb Oi raha pangast välja võtma. Tema ei ole Viru-Jaagupis käinud. Ats oli tema

autosse jätnud Oi pangadokumendid ja 1000 krooni, kuid kelle raha see oli, tema ei tea. Rakvere raamatukogu internetipunktis tema ei ole käinud. Kohus jätab tõendite kogumist välja süüdistatava M.L-i kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused, samuti Kert Helme kahtlustatavana antud ütlused, sest need on vastuolulised ja seetõttu ebausaldusväärsed ning leiab, et nimetatud kuriteoepisoodide tõendamisel saab aluseks võtta kannatanu O Pi ütlused kogumis muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kannatanu O Pil ei ole mingit põhjust anda kedagi alusetult süüstavaid ütlusi. Vaatamata sellele, et O Pi näol on tegemist isikuga, kes on oma vaimse seisundi tõttu raske puudega, on tema ütlused järjekindlad ja üksikasjalikud. Kohus jätab tõendite kogumist välja ka tunnistaja Taavi Kiho ütlused (I kd, tl 47-48), et 2010.a. oktoobris tutvus ta M.L-i kaudu Kert Helmega. Kerdil oli vaja Soomest raha üle kanda kellegi arvele, sest oma arvetele ta ei saanud kanda, kuna need olid kinni. Kuna tema arved oli ka kinni, siis rääkis ta Lle, et kas tema arvele ei saaks raha üle kanda. L oli nõus arve avama. Kert tõi teda ja Ld oma punase xxxx Rakveresse, kus xxxx avas L arve, andes arve avamise dokumendid ja koodid Kert Helme kätte. L oli avanud ka Xxxx. Kerdil oli läpakas autos. Ta ei mäleta, kas Kert käis ära või mitte. Mingil hetkel ütles Kert Lle, et mine võta raha pangast välja. Kogu saadud raha andis L Kert Helme kätte. Tunnistaja Taavi Kiho ütlused jätab kohus tõendite kogumist välja põhjusel, et need on vastuolus kannatanu O Pi ütlustega ja tunnistaja E L ütlustega. Taavi Kiho oli selleks isikuks, kes käskis, eelnevalt oma sõbra M.L-iga nõu pidades, E Ll politseis Kert Helme peale valetada. Kuriteoepisoodides, kus on kannatanu teks A ja E K, loeb kohus süüdistatava I.E süü talle üksinda esitatud süüdistuses ning süüdistatavate M.L-i , Taavi Kiho, I.E, I Li ja V M süü neile esitatud süüdistustes tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - kannatanu A K i ütlustega (III kd, tl 35-36), et tema omab maja xxxx, kus ise pidevalt ei ela. A Ki ütlustest nähtub, et 27.12.2010 hakkasid talle õues lumes silma jalatsijäljed ning ta nägi, et lõhutud on garaažiaken. Garaažist oli varastatud 50 meetrine pikendusjuhe väärtusega 500 krooni. Hiljem avastas ta, et veel on varastatud akulaadija väärtusega 500 krooni ja pihutäis väikseid mutrivõtmeid väärtusega kuskil 200 krooni. Klaasi lõhkumisega on tekitatud kahju 300 krooni. Hoovil ja garaaži taga olid näha lumes ainult ühed jäljed. - kannatanu A Ki ütlustega (III kd, tl 37- 38), et 29.12.2010 hommikul avastas ta, et garaažist on veel varastatud murutrimmer väärtusega 4500 krooni. - süüdistatava I.E kahtlustatavana antud ütlustega (III kd, tl 43-44), et 2010.a. detsembrikuus peale jõule öösel ronis ta üksinda üle Xxxx tänava maja aia ning suundus garaaži taha, eemaldades kaasas olnud kruvikeerajaga aknaliistud, tõstes klaasi eest ära ja pannes selle seina äärde. Ta ei tea, kas klaas jäi terveks või läks katki. Ta ronis garaaži. I.E eitab üksnes tööriistade varastamist, sest tema arust varastati need teisel korral, siis kui n ad majas sees käisid. Seejärel jooksis ta Xxxx tänavale I Li maja juurde, pannes seal asjad maha. Ta kutsus I välja, öeldes, et tahab asju ära peita. Ta ei mäleta, kuhu I täpselt varastatud asjad viis, kas sauna või lakka. Ta ütles, et hoidku mõnda aega neid enda juures, seni kuni otsivad ostja. I.E väitel pakkus Ats pandimaja töötajale trimmerit ning I pidi otsima ülejäänud asjadele ostja. - kannatanu E K i ütlustega (I kd, tl 93-95), et ajavahemikus 18.01.2011 kella 18.00-st kuni 19.01.2011 kella 06.30 on sisse tungitud tema abikaasa majja xxxx. Maja ukselukk on lõhutud. Majahoovis olid maas kitsa kummiga kärujäljed ja jalajäljed. Kärujäljed võivad olla ka muruniiduki jäljed. Majast suurest toast on varastatud 3 -osaline nahkdiivan musta värvi ja 2 tk nahast tugitooli. Komplekti väärtus on 255,65 eurot (4000 krooni). Suures toas peeglilaual savist kannus oli umbes 7 tk üksikut võtit, nende seas ka garaaživõti. Kõik võtmed

on varastatud. Suurest toast on varastatud muruniiduk musta värvi väärtusega 351,51 eurot (5500 krooni). Suures toas olnud nahkdiivani pealt on varastatud elektriline akutrell, kollast värvi korpusega , väärtusega 127,82 eurot (2000 krooni). Varastatud võtmete seas oli ka üksik suur hallikat värvi garaaživõti. Garaažiuks oli võtmega lahti keeratud. Ukseluku lõhkumisega tekitati kahju 31,96 eurot (500 krooni). Samuti tuleb vahetada garaažilukk väärtusega 95,87 eurot (1500 krooni). Vargusega tekitati kahju 830,85 eurot. Kahjud on täpsustamisel. Detsembris 2010.a. lõpus käidi neil garaažis akna kaudu. - sündmuskoha vaatlusprotokolliga 19.01.2011 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (I kd, tl 96- 108), millest nähtub, et sündmuskoht asub xxxx. Antud aadressil asub puidust, kollast värvi, kahekordne eramu ja värava poolt vaadatuna on eramu taga garaaž. Garaaži uksed on pruuni värvi puidust, mis on võtmega avatavad. Murdmisjälgi uksel ei ole. Garaaži ust avades on näha garaaži põrandal maas, lume sees jalatsijälje fragmendid. Elumaja välisukse ees maas lume peal on diivanijala kate, mis pakendati paberümbrikusse. Maja uks on pruuni värvi puidust, uksepiidal ja uksel on näha murdmisriista jälgi. - kannatanu E K i ütlustega (I kd, tl 109-110), mille kohaselt lisaks eelnevale, on xxxx majast varastatud järgmised esemed: paadimootor Yamaha väärtusega 7000 krooni, mootorsaag väärtusega 2500 krooni, väike teler väärtusega 2000 krooni, 7 uksevõtit väärtuseta, lumelabidas väärtusega 170 krooni, taskulamp väärtusega 70 krooni, kokku esemeid 11 740 krooni s.o 750,32 euro väärtuses. Lõhkumisega on tekitatud kahju 31,96 eurot. Ta on tagasi saanud diivani ja tugitoolid väärtusega 4000 krooni, s.o 255,65 eurot. Heastamata kahju on varastatud esemete osas 1325,52 eurot, lisaks lõhkumisega tekitatud kahju 31,96 eurot ja lukkude vahetus 191,73 eurot. Tema tsiviilhagi on kokku 1549,21 eurot. - kannatanu E Ki ütlustega (II kd, tl 114-115), et ajavahemikul 26.12.2010 kuni 27.12.2010 oli käidud sees tema abikaasale kuuluva maja garaažis xxxx. Garaaži aken (110x130 cm) oli ära lõhutud ning garaažist oli ära varastatud trimmer väärtusega 4500 krooni, s.o 287,60 eurot, auto akulaadija väärtusega 550 krooni, s.o 35,15 eurot, tööriistakomplekt (Hiina lehtvõtmed), olid garaažis seina peal kilepakendis väärtusega 300 krooni, s.o 19,17 eurot, musta värvi pikendusjuhe 50 jm koguväärtusega 500 krooni, s.o 31,96 eurot. Ajavahemikul 18.01.2011 kuni 19.11.2011 oli sees käidud xxxx majas ning garaažis. Maja hoovipoolne välisuks oli lahti murtud. Uksepiit oli katki tehtud murdmise tagajärjel. Maja sahvrist on ära varastatud paadimootor Yamaha väärtusega 7000 krooni, s.o 447,38 eurot, esikust plastikust lumelabidas väärtusega 160 krooni, s.o 10,23 eurot, maja esimeselt korruselt musta värvi muruniiduk väärtusega 3500 krooni, s.o 223,69 eurot, mootorsaag Einhel l väärtusega 2200 krooni, s.o 140,61 eurot, elektritrell väärtusega 600 krooni, s.o 38,35 eurot, nurgalõikaja väärtusega 150 krooni, s.o 9,59 eurot, tumedat värvi soojapuhur väärtusega 500 krooni, s.o 31,97 eurot, valget värvi veekeetja 1,8 liitrine väärtusega 400 krooni, s.o 25,56 eurot, tumedat värvi nahkdiivan ja kaks tugitooli koguväärtusega 4000 krooni, s.o 255,65 eurot, taskulamp väärtusega 60 krooni, s.o 3,83 eurot ning maja II korruselt väike televiisor väärtusega 2500 krooni, s.o 159,78 eurot. Suures toas tualettpeegli peal olid maja, sauna, kuuri, keldri, garaaži võtmed, mis ei oma väärtust. Need on ära viidud. Garaažil oli suur vanaaegne lukk, millist kusagilt osta ei saa, see tuleb lasta uus teha. Uue luku tegemiseks läheb 1500 krooni, s.o 95,87 eurot. Veel on vaja vahetada neli lukku koguväärtusega 200 krooni, s.o 12,78 eurot. Seekord ei olnud garaažist midagi varastatud. Välisuks on kõveraks piidaga läinud, uks vajub ära ning selle parandamiseks läheb vaja 2000 krooni, s.o 127,82 eurot, aknaklaasi parandamiseks läheb vaja 200 krooni, s.o 12,78 eurot. Diivani ja tugitoolid väärtusega 255,65 eurot on kätte saadud, kuid kojuvedu maksis 10 eurot. Vargusega tsiviilhagi on 1464,85 eurot ja lõhkumisega 259,26 eurot. - süüdistatava I.E kahtlustatavana antud ütlustega (II kd, tl 101-103), et olles eelnevalt kaasas olnud heebliga murdnud lahti xxxx maja hoovipoolse ukse piida ja sisenedes majja, läks ta peale seda Atsi juurde, tehes ettepaneku, et on hea võimalus majas sees käia ja

asju saada. Atsi juures olid ka Taavi ja I. Nad otsustasid koos majja vargile minna. Taavi, tema ja I pidid majja minema ning Ats pidi väljas Xxxx ja Xxxx tänava ristmikule I maja juurde valvama jääma. Umbes tund aega hiljem, kusagil kella 01.00 -02.00 paiku, suundusid nad Xxxx tänavale. Tema, I ja Taavi sisenesid majja ning Ats jäi I maja juurde valvama. Ats pidi helistama, kui kedagi on liikumas. Majast sai kaasa võetud akutrell, väike televiisor, mootorsaag, taskulamp, muruniiduk, paadimootor ning need viisid nad kolmekesi Xxxx garaaži. Samuti ka lumelabida, mis nad võtsid maja juurest kaasa. Taavi leidis võtmed ja läks garaaži. Pärast ta nägi Atsi juures mingeid mutrivõtmeid, mis olid pakendis. Kui asjad olid Xxxx garaaži ära viidud, siis läksid nad diivanile ja tugitoolidele järgi. Majast viisid nad kolmekesi välja nahast diivani ja 2 tugitooli. Need viisid nad I maja juurde, kus valvas Ats. Sealt edasi Ats ja Taavi tassisid diivanit, tema ja I tassisid tugitoole ning viisid need Atsi korterisse. Kunda pandimajja viis tema muruniiduki, mootorsae ja akutrelli, kuid need vormistati Atsi nimele. Keegi poistest leidis paadimootorile ostja. Kuna tegemist oli viletsa televiisoriga, siis seda ta maha müüa ei saanud. Kus labidas ja taskulamp on, seda ta ei tea. - süüdistatava I Li kahtlustatavana kaitsja juuresolekul antud ütlustega (II kd, tl 79-81), et 2011.a. jaanuarikuus Taavi Kiho elas xxxx M.L-i üürikorteris koos Atsi ja Silveriga. Teda kutsuti sinna külla ning seal Taavi tegi ettepaneku, et võiks kuhugi sisse murda, et raha saada koju sõiduks. Kõik nad teadsid, et Xxxx maja on tühi ning sinna nad neljakesi suundusidki. Kell võis siis olla 22.00 -23.00 paiku. Silveril oli kaasas väike kruvikeeraja ja ta läks maja hoovi, kuid tema, Ats ja Taavi läksid tema maja juurde, mis asub kohe Xxxx läheduses. Siis Silver helistas Atsile ja teatas, et oli saanud maja ukse lahti. Majas oli mingi koer ja alguses Silver ei julgenud uksest sisse minna ja tuli nende juurde korraks. Taavi ütles, et see on vana koer ja e i hammusta. Siis tema, Silver ja Taavi läksid Xxxx maja juurde ning Ats jäi tema maja juurde valvama. Ats pidi helistama Silverile, kui on väljas liikumist. Kõik esemed, mis on kahtlustuses, võtsid nad kaasa, väljaarvatud akutrelli ja vist taskulampi ka ei olnud. Kusagilt peegli pealt Taavi leidis võtmed ning nendega ta avas garaaži ukse. Tema teada Taavi võttis sealt mingi mutrivõtmete komplekti (seina peal oli kilepakendis). Kõik sellest majast varastatud esemed viisid nad ühte tühja garaaži, välja arvatud diivani ja tugitoolid, mis viisid Atsi juurde. Ats asju ei tassinud. Paar päeva hiljem tema, Silver ja Taavi viisid varastatud esemed Kunda pandimajja – tema lükkas muruniidukit, Silver tassis tema mäletamist mööda saagi ja Taavi televiisorit. Tookord paadimootor jäi veel garaaži. Sellest majast varastatud asjad sai pandimajja ära antud Taavi nimel. - tunnistaja A P ütlustega (II kd, tl 117-118), et 2010.a. detsembrikuus ja 2011.a. jaanuarikuus käidi vargil tema tädi ja onu majas xxxx. Ta läks 2011.a. jaanuaris peale vargust Kundas asuvasse Lombardisse ja sai teada, et Ats oli käinud pandimajja pakkumas trimmerit ja muruniidukit. Kui ta pandimaja töötajaga vestles, siis oli muruniiduk seal veel alles. - tunnistaja Ü K ütlustega (II kd, tl 161-162), et 2011.a. jaanuaris tuli M.L koos oma sõpradega Kundas Kasemäe 10 asunud Mp Credit OÜ-le kuuluvasse pandimajja, pakkudes pandimajja kollast värvi trimmerit Partner. Mingil õhtul enne pandimaja sulgemist tuli Ats jällegi oma sõpradega, pakkudes pandimajja musta värvi muruniidukit Partner. Need pidid olema vanemate omad. Ats on veel panti toonud mootorsae Einhell, elektritrelli ja rellaka – need kõik olid Hiina tooted. Iga kord kui midagi panti toodi , olid Atsiga kaasas tema sõbrad, nad olid kolme-neljakesi koos. - tunnistaja J L u ütlustega (II kd, tl 163-164), et 2011.a. jaanuaris M.L-i poolt Kundas Kasemäe 10 asunud Mp Credit OÜ-le kuulunud pandimajja toodud esemetest on alles muruniiduk Partner, mille eest M.L sai 32 eurot. - tunnistaja J Lu poolt ülekuulamise protokolli juurde lisatud Mp Credit OÜ pandilepinguga nr 20 (II kd, tl 166), millest nähtub, et 20.01.2011 tõi M.L panti väidetavalt temale omandiõiguse alusel kuuluva muruniitja Partner, saades 32 eurot.

- tunnistaja J Lu poolt ülekuulamise protokolli juurde lisatud Mp Credit OÜ pandilepinguga nr 16 (II kd, tl 168), millest nähtub, et 19.01.2011 tõi M.L panti väidetavalt temale omandiõiguse alusel kuuluvad: saag Einhell, trell Power Super, rellakas ProLine (nurgalõikaja), saades 25 eurot. - tunnistaja J Lu allkirjaga 27.04.2011 (II kd, tl 175) pandimajja panti toodud muruniiduki Partner välja andmise kohta politseile. - M.L-i poolt 20.01.2011 pandimajja viidud muruniiduki Partner vaatlusprotokolliga (II kd, tl 176-180). - kannatanu E Ki allkirjaga 23.05.2011 muruniiduki Partner kätte saamise kohta politseist (III kd, tl 6). - süüdistatava V M kahtlustatavana kaitsja juuresolekul antud ütlustega (III kd, tl 48-49), et 2011.a. jaanuarikuus õhtul hilja läks ta M.L-i elukohta, kus olid Taavi Kiho ja I L. Ta ei mäleta, kas tema vend I.E oli seal juba või tuli ta peale teda sinna. Poisid plaanisid minna vargile ühte majja ning kutsusid teda kaasa. Kõik nad viiekesi suundusid öösel I elukohta Xxxx tänavale ja sealt edasi suundusid nad kohe üle tee asuva maja juurde, mis asub juba Xxxx tänaval. Ats jäi aia taha valvama. Maja hoovi läksid nad neljakesi – tema, Taavi, Silver ja I. Nad läksid maja taga asuva ukse juurde, mis oli Silveri poolt päeval lahti murtud. Majast sai varastatud kõik kahtlustuses olevad esemed, ainult elektritrellist ei tea ta midagi. Taavi või I leidsid toast mingid võtmed ja nad käisid nende võtmetega garaažis sees, kuid sealt ei võetud midagi kaasa. Teel Xxxx garaažide juurde ütles keegi, et majas on nahast diivan ja tugitoolid ning Ats tahtis neid endale saada. Tagasi minnes Silver ja Taavi tassisid d iivani majast välja, ühe tugitooli tõi majast välja I ja tema aitas I l ka teise tugitooli välja tuua. Ta teab, et rellakas viidi pandimajja. V M andis Kunda politseitöötaja kätte nende keldris olnud väikse televiisori. - süüdistatava I.E kahtlustatavana antud süüdomaksvõtvate ütlustega (III kd, tl 50-51), et 2011.a. jaanuarikuus kella 21.00 paiku lõhkus ta heebliga K maja hoovipoolse ukse piida ära. Ta läks Atsi elukohta, kus olid juba Taavi Kiho, I L ja tema vend V M. Öösel läksid nad kõik koos I maja juurde Xxxx tänaval. Ta küsis Atsi käest, et kas viimane tuleb nendega koos majja, kuid Ats ütles, et ei tule, et ta jääb valvama. Neljakesi sisenesid nad majja, kust varastasid kõik kahtlustuses olevad esemed. Alguses viisid nad väiksemad asjad Xxxx tänava garaa ži ning siis läksid diivanile ja tugitoolidele järgi. Muruniiduki, sae, trelli ja rellaka andis Ats panti, kuid kuhu said soojapuhur, taskulamp ja lumelabidas, seda ta ei tea. Mingil ajal viis ta väikese televiisori oma keldrisse. Paadimootor oli garaažis, kuid kui ta ühel päeval sinna läks, siis ei olnud enam paadimootorit. Garaaživõtmed jäid Taavi kätte. - süüdistatava V M allkirjaga 02.06.2011 televiisori Funai väljaandmise kohta (III kd, tl 54). - televiisori Funai vaatlusprotokolliga 02.06.2011 (III kd, tl 55-57). - kannatanu E Ki allkirjaga 02.06.2011 televiisori Funai (puldita) kättesaamise kohta (III kd, tl 58). - süüdistatava I L i kahtlustatavana kaitsja juuresolekul antud süüdomaksvõtvate ütlustega (III kd, tl 61-63), et 2010.a. detsembrikuus I.E käis Xxxx maja garaažis vargil, tuues öösel varastatud asjad tema elukohta. Kõik kahtlustuses olevad esemed pani ta oma maja lakka ning hoidis neid seal kuni Silver need ära viis. 2011.a. jaanuarikuus M.L valvas ja teised st tema, V, Silver ja Taavi käisid Xxxx majas sees. Majast varastatud kraam sai viidud ühte tühja xxxx garaaži. Paadimootor müüdi maha. Muruniiduk, mootorsaag, elektritrell ja rellakas läksid pandimajja, nahkdiivan ja tugitoolid sai viidud Atsi juurde. Taskulamp kadus kuhugi ära, kuid veekeetja ja soojapuhuri sai Ats endale ning labidas jäi garaaži. Garaaživõtmed olid Atsi juures laua peal, kuid keegi kaotas need vist ära. - erimenetleja Karin Voogi õiendiga (III kd, tl 81), et E K on kätte saanud televiisori, millel puudus pult. E K teat as, et uus televiisori pult läheb maksma 10 eurot.

Süüdistatav Taavi Kiho on kahtlustatavana ülekuulamisel (I kd, tl 138 -139) öelnud, et tema ei tea vargusest midagi, kuid nägi ka ise neid nahktugitoole ja diivanit M.L-i juures, need olid pruun i värvi. M.L rääkis, et I.E tõi oma diivanid tema juurde, nendega on mingi jama. Süüdistatav Taavi Kiho on kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd, tl 77 -78) öelnud, et 2011.a. jaanuaris ta oli V juures, kui Silver sinna tuli ja tahtis, et ta aitaks tal diivanit ja tugitoole tassida. Nad läksid ühe maja juurde, kus olid väravad lahti ning väravate juures oli diivan koos tugitoolidega. Peale Silveri oli seal veel I, Atsi ta seal ei näinud. Peale nahast tugitoolide ja diivani ei olnud seal midagi. Tema võttis ühe tugitooli enda kätte ning Silver ja I tassisid diivanit koos tugitooliga. Miks need oli vaja Atsi juurde viia, tema ei tea. Tükk aega peale diivani ja tugitoolide tassimist läks ta I ja Silveriga ühte garaaži, kus ta nägi televiisoreid, paadimootorit ja muud pudi-padi. Süüdistatav Taavi Kiho on kahtlustatavana ülekuulamisel (III kd, tl 73-74) eitanud E ja A Ki majas sees käimist, kinnitades, et 2011.a. jaanuarikuus tuli Silver tema juurde ja kutsus teda appi nahkdiivanit ja tugitoole tassima. Ta läks Silveriga ühe maja juurde, kus maja ees tänaval olid tugitoolid ja diivan. I tuli ka sinna ning kolmekesi tassisid nad need Atsi elukohta. Ta ei tea, kuhu majast varastatud esemed said, ta teab ainult nahkdiivanit ja tugitoole. Süüdistatav M.L on kahtlustatavana ülekuulamisel (I kd, tl 16-17) öelnud, et xxxx tänavalt ühest majast varastas diivani, toolid, paadimootori ja teleri ära I.E, kes rääkis seda talle ise. Süüdistatav M.L on kahtlustatavana ülekuulamisel (III kd, tl 1921) eitanud oma süüd temale esitatud kahtlustuses, kinnitades, et 2011.a. jaanuarikuus Taavi Kiho, I.E, V M ja I L otsustasid minna I maja lähedal asuvasse majja vargile, kuid tema ei olnud nõus nendega kaasa minema. Samal ajal, kui nemad vargile läksid, siis oli tema oma maja juures xxxx ja rääkis ühe oma tuttavaga, kelle nime ta mainida ei taha, juttu. See oli kusagil südaööl. Möödus üle poole tunni, kui Taavi helistas talle ja rääkis, et nad olid majast saanud muruniiduki, paadimootori, mootorsae, televiisori, nahkdiivani ja elektrisae. Talle pakkus huvi diivan, mille eest Taavi sõnul taheti saada 32 eurot. Ta ütles, et tooge ära ja peagi poisid tõidki talle koju diivani koos tugitoolidega. Diivanit tassisid Silver ja Taavi ning tugitoole I ja V . Poisid rääkisid talle, et Silver oli ukse ära lõhkunud ning Taavi, Silver, I ja V olid majas sees käinud. Kuna Silveril ja Taavil ei olnud kummalgi dokumente, siis tahtsid nad, et tema viiks pandimajja mootorsae, trelli ja nurgalõikaja. Tema teada varastatud esemeid hoidsid nad Silveri juures keldris. Peale seda kui poisid teises majas veel olid vargil ära käinud, viis tema Xxxx tänava majast varastatud muruniiduki pandimajja, saades 32 eurot, mille andis Taavi kätte. Teab, et paadimootor müüdi Rakverre, ostja organiseeris I. Samuti peaks trimmer sama ostja käes olema. Kohus jätab tõendite kogumist välja süüdistatavate M.L-i ja Taavi Kiho kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused, sest need on vastuolulised ja seetõttu ebausaldusväärsed ning leiab, et nimetatud kuriteoepisoodid on tõendatud muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Süüdistatav I.E eitas üksinda toimepandud varguses tööriistakomplekti varastamist, kuid kohus loeb tema süü ka selles tõendatuks süüdistatava I Li ütlustega, kelle sõnul I.E tõi tema elukohta hoiule kõik kahtlustuses olevad varastatud esemed. Kohtul ei ole põhjust kahelda süüdistatavate I.E , I Li ja V M ütluste õigsuses, sest neist ütlustest nähtub muuhulgas üheselt see, et vargil käis ka süüdistatav Taavi Kiho ning sel ajal, kui nemad vargil käisid, M.L valvas. See, et süüdistatavad I.E ja I L oma esmastes ütlustes ei nimetanud V M nime, on kohtu arvates seletatav sellega, et V M on I.E vend, keda taheti säästa.

Kuriteoepisoodides, kus on kannatanuks M G, loeb kohus süüdistatavate M.L-i, Taavi Kiho, I.E ja I Li süü neile esitatud süüdistustes tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - kannatanu M G ütlustega (I kd, tl 118 -120), et talle kuulub maja xxxx. Talvel on maja tühi. Talle öeldi, et II korruse aken on katki. Maja välisuks oli lukustatud, kuid kõik sisemised uksed, mis olid lukustatud, olid lõhutud. Varastatud oli suur televiisor väärtusega 300 eurot, digiboks väärtusega 51 eurot, 4 pudelit viina Ekstra, mikrolaineahi väärtusega 40 eurot. Sahvrist oli varastatud erinevaid hoidiseid. Kapist oli varastatud nahkkarp ehetega. - sündmuskoha vaatlusprotokolliga 21.01.2011 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (I kd, tl 121- 135), millistest nähtub, et sündmuskoht asub xxxx. Tegemist on kahekorruselise eramuga, mille krunti piirab võrkaed. Jalatsijälje fragmendid on nähtavad maja välisukse juures betoonist trepimademel lumisel pinnal ja maja välisuksest paremal, maja otsas paikneva puittrepi all asuval verandal lumisel pinnal. Teisele korrusele viiv puutrepp on kaetud lumega. Ukseklaas on purustatud, klaasikillud paiknevad osaliselt toas. Maja välisuks on suletud asendis, kuid ukse lukustus on rikutud. Esikust paremal paikneb sahver, mille uks on avatud asendis, sahvri aknad on avatud asendis. Esikust magamistuppa viiv uks on avatud asendis, ukse lukustus on lõhutud. Põrandal ukse juures on nähtav tumeda plastikpeaga kruvikeeraja. - süüdistatava I.E kahtlustatavana antud ütlustega (I kd, tl 136-137), et temal oli mõte sisse murda Xxxx majja. Temaga olid kaasas Taavi Kiho ja xxxx aastane I L. Tema kangutas maja akna lahti, läks majja ja murdis ukse seest poolt lahti. Samal ajal Kiho ja L valvasid väljas. Ta võttis kaasa teleri Thompson koos digiboksiga, 4 pudelit Ekstra viina, mikrolaineahju ja nahast karbi nööpidega. Hoidiseid ta ei võtnud. - süüdistatava I.E kahtlustatavana antud ütlustega (II kd, tl 101-103), et tema tegi poistele ettepaneku sees käia xxxx asuvas majas, kuna ta teadis, et see maja seisab tühjana. Ats, I ja Taavi ütlesid, et nemad jäävad valvama ning tema murrab majja sisse. Atsi garaažist sai kaasa võetud kang. Poisid pidid talle helistama, kui on liikumist ning nad jäid sama maja ette valvama, kuhu tema sisse murdis. Hoovi pool oli üks väike aken, mis oli irvakil. Ta tõmbas ennast katuse äärtpidi ülesse ja ronis sealt aknast sisse, sattudes ühte väiksesse ruumi, kus olid purgid. Enne seda oli ta aknast kangi sisse visanud. Sellest ruumist välja pääsemiseks murdis ta kangiga ukse lahti. Sealt edasi mingil uksel lõi ta plaadi eest ära ja sattus suurde tuppa. Sealt leidis ta punase ruudulise reisikohvri, mille sisse pani digiboksi, viinapudelid, kohvimasina, kaks kaasaskantavat raadiot, nahkkarbi koos pärlitega. Ta viis reisikohvri koos asjadega poiste kätte ning siis tõi majast välja mikrolaineahju. Tal oli plaan ka suur televiisor sealt majast välja tuua. Majast välja toodud kott koos asjadega ning mikrolaineahi sai viidud Atsi elukohta. Atsi garaažist vaatas ta mingit väiksemat eset, millega maja taga asuv rõduuks lahti teha. Mingi metallist esemega lõi ta tagasi minnes rõduakna katki. Ta hakkas sealt sisse ronima, kuid jalad ei ulatunud põrandale, mistõttu ta sisenes majja uuesti külje peal oleva akna kaudu, kust enne majast väljus. Maja esikus olid mingid võtmed ning neist ühe võtmega õnnestus tal hoovipoolne uks lahti teha. Ta tassis suure televiisori majast välja Atsi garaaži. Televiisori ja digiboksi viisid nad pandimajja, tehing vormistati Taavi nimel. Talle tuli meelde, et kotti pani ta ka mingid suured kööginoad. - tunnistaja Ü K ütlustega (II kd, tl 161- 162), et televiisori ja digiboksi tõi Kundas Kasemäe 10 asunud Mp Credit OÜ-le kuuluvasse pandimajja Taavi Kiho. - tunnistaja J L u ütlustega (II kd, tl 163-164), et 2011.a. jaanuaris Taavi Kiho pool t Kundas Kasemäe 10 asunud Mp Credit OÜ-le kuulunud pandimajja toodud esemetest on alles televiisor Thompson, mille eest Taavi Kiho sai 20 eurot. - tunnistaja J Lu poolt ülekuulamise protokolli juurde lisatud Mp Credit OÜ pandilepinguga nr 35 (II kd, tl 165), millest nähtub, et 27.01.2011 tõi Taavi Kiho panti väidetavalt temale omandiõiguse alusel kuuluva televiisori Thompson, saades 20 eurot.

- tunnistaja J Lu poolt ülekuulamise protokolli juurde lisatud Mp Credit OÜ pandilepinguga nr 22 (II kd, tl 167), millest nähtub, et 21.01.2011 tõi Taavi Kiho panti väidetavalt temale omandiõiguse alusel kuuluva digiboksi Artec, saades 10 eurot. - tunnistaja J Lu allkirjaga 27.04.2011 (II kd, tl 175) pandimajja panti toodud televiisori Thompson välja andmise kohta politseile. - Taavi Kiho poolt 27.01.2011 pandimajja viidud televiisori Thompson vaatlusprotokolliga (II kd, tl 176-180). - kannatanu M G ütlustega (II kd, tl 181-182), et ajavahemikul 16.01.2011 kuni 21.01.2011 on tema majja xxxx sisse murtud. Majja on sisenetud sahvri akna kaudu, mis oli tal jäänud võibolla irvakile, sest aken oli terve. Akna all oleva külmkapi peal olid lumised jäljed. II korruse rõduukse klaas oli lõhutud, kuid sisse ei ole mindud. Maja välisuks kui ka ukselukk olid korras, kuid sahvri ja magamistoa uksed olid lahti murtud. Sahvri uksepiit vajab remonti. Magamistoa ukse üks plaatidest on eest ära löödud, käepideme ja luku kohta pole ollagi. Magamistoa aken oli eest ära tõstetud ja sealt kaudu oli asjad majast välja viidud. Baarikapp oli tal lukustatud ning see oli lahti murtud. Lõhkumisega on tekitatud kahju 200 eurot. Ära oli varastatud suur televiisor (Thompson) väärtusega 300 eurot, mikrolaineahi väärtusega 40 eurot, digiboks väärtusega 51 eurot, nahkkarp ehete, pärlite ja nööpidega koguväärtusega 7 eurot, kohvimasin väärtusega 16 eurot, 2 kaasaskantavat raadiot koguväärtusega 38,35 eurot, 0,5 liitrine valge sõstra vein väärtusega 3 eurot, reisikohver väärtusega 20 eurot ja tupperware avaja väärtusega 20 eurot. Vargusega tekitati talle kahju 495,35 eurot. Eelmisel ülekuulamisel on ta öelnud, et varastati ka 4 0,5 liitrist pudelit viina Ekstra, kuid tegelikult viina ei varastatud, ta leidis pudelid üles sahvrist alumise riiuli alt kardina tagant. Hoidiseid viidi ka minema, kuid nende eest ei soovi ta midagi. - süüdistatava I.E kahtlustatavana antud ütlustega (III kd, tl 50-51), et 2011.a. jaanuarikuus peale eelmist maja, läksid nad neljakesi öösel jälle I maja juurde. M.L, I L ja Taavi Kiho jäid sinna valvama, kuid tema läks ja ronis sahvri aknast ühte Xxxx tänaval asuvasse majja. Kui öösel keegi oleks liikunud ringi Xxxx tänaval, siis poisid oleks sellest talle koheselt teatanud. Majas lõhkus ta ära kaks ust, kuna need olid lukus ja ta ei pääsenud sahvrist esikusse ja sealt edasi tubadesse. Majast leidis ta mikrolaineahju, kuhu sisse pani digiboksi ja ühe raadio ning viis majast välja akna kaudu. Mikrolaineahju viis ta I maja juurde. Koheselt läks ta majja tagasi ja sealt leitud reisikohvrisse pani ta kohvimasina, nahkkarbi ja veinipudeli. Avajast ei tea ta midagi. Asjad viis ta jällegi poiste juurde ning siis läks suurele televiisorile järgi. Televiisori tõi ta kas akna või ukse kaudu välja ning peale seda tassisid nad kõik majast varastatud asjad garaaži. Nii digiboksi kui ka televiisori pani panti Taavi. Vein sai ära joodud. Mikrolaineahju ja kohvimasina sai Ats endale ning ülejäänud asjad läksid suvalise kokkuostja kätte. - M M allkirjaga 09.06.2011 M Gle kuuluva televiisori Thompson kättesaamise kohta (III kd, tl 72). - erimenetleja Karin Voogi õiendiga (III kd, tl 81), et M G on kätte saanud televiisori, millel puudus pult. M G teatas, et uus televiisori pult läheb maksma 10 eurot. Süüdistatav Taavi Kiho on kahtlustatavana ülekuulamisel (I kd, tl 138-139, II kd, tl 77-78) kuriteo toimepanemist eitanud. Ta on kahtlustatavana ülekuulamisel (III kd, tl 73- 74) öelnud, et Silver tahtis, et ta annaks pant i halli värvi televiisori ja digiboksi. Süüdistatav M.L on kahtlustatavana ülekuulamisel (III kd, tl 19-21) kuriteo toimepanemist eitanud, kinnitades, et 2011.a. jaanuarikuus, päev või paar hiljem eelmisest vargusest, öösel, helistas talle I ja rääkis, et nad olid käinud veel ühes Xxxx tänava majas sees. Silver oli majja läinud sahvri akna kaudu, seal kusagil 10 -15 minutit lõhkunud ning lõpuks majja pääsenud. Seejärel oli Silver mingi ukse veel ära lõhkunud, et tubadesse

pääseda, kuna kõik tubadevahelised uksed olid lukus olnud. Peale seda oli Silver maja nurga peal asuva akna lahti teinud ja sealt kaudu oli tema koos Taaviga majja roninud. Majast nad olid saanud alkoholi, digiboksi ja televiisori. Väiksemad asjad olid nad pannud mingisse kohvrisse. Televiisor oli olnud raske ja seda olid Silver ja Taavi kahekesi tassinud. Ta teab, et televiisori ja digiboksi viis Taavi pandimajja, kuna oli ise Taaviga kaasas. Süüdistatav I L on kahtlustatavana kaitsja juuresolekul andnud ütlusi (II kd, tl 79 -81), et Taavi tegi ettepaneku, et võiks veel ühes majas sees käia. Õues oli pime, kell võis olla 24.00 paiku kui nad neljakesi – tema, Taavi, Silver ja Ats suundusid tema maja juurde. Silver läks Xxxx maja juurde, kuid tema, Ats ja Taavi pidid valvama tema maja ees ning Silverile helistama. Ta läks oma maja katusele ja sealt oli hästi näha Xxxx maja. Silver väljus akna kaudu majast ning tuli tema maja juurde mikrolaineahjuga, mille sees olid digiboks ja kaks raadiot. Ta pani need tema aia taha maha ning läks majja tagasi vargile. Tagasi tulles oli tal kaasas kohvimasin ning üks oli nagu kirves ja teine nagu lihahaamer. Kõik, väljaarvatud Ats, tassisid varastatud esemed Atsi juurde. Nad istusid kusagil pool tundi ning Taavi käskis Silveril maja teisel korrusel ka ära käia. Tagasi tulles olid Silveril kaasas mingid viinapudelid. Süüdistatav I L on kahtlustatavana kaitsja juuresolekul andnud ütlusi (III kd, tl 61 -63), et 2011.a. jaanuarikuus Taavi ja Ats valvasid samal ajal kui I.E ja tema käisid Xxxx majas sees. Ta ei mäleta täpselt, kuid sealt majast varastatud asjad said kõik vist viidud Atsi juurde. Ta ei tea, milline näeb välja tupperware avaja ning mingit avajat ta üldse ei näinud varastatud esemete hulgas, samuti ei olnud veini. Ülejäänud kahtlustuses olevad esemed olid küll. Tema mäletamist mööda sai sealt majast varastatud üks raadio, mis oli ka Atsi juures. Süüdistatav I L on kahtlustatavana kaitsja juuresolekul andnud ütlusi (III kd, tl 68-69), et 2011.a. jaanuarikuus Silver või Taavi tegid talle ettepaneku minna ühte Xxxx tänava majja. Tema mäletamist mööda kusagil kella 22.00-24.00 ajal läksid nad neljakesi, st tema, Taavi, Silver ja M.L tänavale. Enne seda võttis I.E garaažist kaasa kangi. Kõigepealt läksid nad tema maja juurde Xxxx tänaval ning siis Silver läks Xxxx maja juurde. Ats vist helistas talle ning siis ta läks Silverile järgi. Kui ta sinna jõudis, siis Silver oli juba sahvris. Ta ronis ka sahvri akna kaudu sahvrisse. Kuna sahvri uks oli lukus, siis Silver lõi kõigepealt kangiga ust ja siis jalaga ning uks läks katki. Koridorist edasi viiv uks oli jälle lukus ning kõigepealt Silver lõhkus kangiga, siis jalaga ust ning uks läks keskelt pooleks. Sealt sattusid nad elutuppa, kus oli suur aken. Selle toa aknast nad läksid pärast välja. Samal ajal Ats ja Taavi olid väljas ning kui keegi oleks tulnud, siis oleksid nad ka sellest neile teatanud telefoni teel. Telefon oli tal koguaeg sees ja ta suhtles Atsiga, rääkides viimasele, mis on majas. Järgmises toas oli suur halli värvi televiisor, mille peal või all oli digiboks. Nad tegid elutoa välimise akna lahti ja viisid televiisori, mikrolaineahju, digiboksi, kohvimasina ja kellraadio majast välja. Enne seda panid digiboksi ja raadio mikrolaineahju. Ta ei mäleta, et nahkkarpi ja avajat üldse oleks olnud. Kõik varastatud asjad viisid nad Atsi üürikorterisse. Mingil ajal helistas talle Silver ja kutsus teda veelkord sinna majja kaasa, kuid ta ei läinud. Järgmisel päeval läks ta Atsi juurde ja nägi seal reisikohvrit. Silver rääkis, et oli käinud veelkord seal majas sees koos Taaviga, kuid maja teisel korrusel. Kohus jätab tõendite kogumist välja süüdistatavate M.L-i ja Taavi Kiho kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused, sest need on vastuolus muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohus leiab, et käesoleval juhul saab aluseks võtta süüdistatava I.E järjekindlad ütlused kogumis teiste tõenditega. Süüdistatava I L i ütlused tuleb samuti tõendite kogumist kõrvale jätta, sest need on vastuolulised ega haaku I.E üt lustega, sest I L on oma hilisemates ülekuulamistes väitnud seda, et tema oli koos I.E-ga kuriteo täideviija, mitte ei olnud kuriteost osavõtja (kaasaaitaja). Süüdistatav I.E on algusest peale väitnud seda, et tema tungis M G majja sisse

sellel ajal kui teised valvasid, alguses ei ole ta üksnes ühe valvajana nimetanud M.L-i nime. Kannatanu M G ütluste õigsuses temalt varastatud esemete osas, ei ole põhjust kahelda, sest ta on peale esimest ülekuulamist temalt varastatud esemete nimekirja korrigeerinud, ta ei ole sinna lisanud esemeid, mille varguses ta kindel ei ole olnud. Kuriteoepisoodides, kus on kannatanuks RR Lektus AS, loeb kohus süüdistatavate M.L-i , Taavi Kiho, I.E ja I Li süü neile esitatud süüdistustes tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - kannatanu RR Lektus AS esindaja A V ütlustega (I kd, tl 144-146), et 01.02.2011 kell 03.26 helistati talle G4S turvafirmast ja teatati, et Viru-Nigulas Kunda tee 4 RR Lektus AS-le kuuluvast kauplusest tuli häire. Kaupluse juurde jõudes nägi ta, et kaupluse tänavapoolne aknaklaas oli katki. Kauplusesse sisse minnes avastas ta, et kauplusest on varastatud erinevaid alkohoolseid jooke, telefoni kõnekaarte. Täpsem varastatu kogus ning väärtus selgub hiljem. Häire oli kauplusest tulnud kell 03.22. - sündmuskoha vaatlusprotokolliga 01.02.2011 ning sinna juurde kuuluvate fotodega (I kd, tl 147- 150), millest nähtub, et sündmuskoht asub Viru-Nigulas Kunda tee 4 bussijaama vastas . Kauplusel on lõhutud uksest parempoolne aknaklaas. Akna ees lumekuhjal liikumise jäljed. Lumekuhjas metallist U-kujuline latt. Kaupluses sees akna kõrval taaravastuvõtu automaadi ees maas on lehtvõti nr 30-32. Alkoholi riiulil on kahes kohas näha tühjad kohad. Sündmuskohalt võeti kaasa lehtvõti nr 30-32 ja U-kujuline metallist latt. - RR Lektus AS inventuuri saatelehtedega (I kd, tl 151-155). - sündmuskoha vaatlusprotokolliga 07.02.2011 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (I kd, tl 157- 163), millest nähtub, et sündmuskoht asub Viru-Nigula vallas Viru- Nigula külas asuvas kaupluses Meie. Poe juures lume peal on näha jalatsijäljed. Välisukse juures parempoolne aknaklaas on katki. Akna juures on näha viinakast ja puidust lauajupp. Poes sees akna juures all on kummuli lükatud ostukorv koos kaubaga. Alkoholiriiulitel on näha tühjad kohad. Alkoholiriiuli ja leti vahel on näha katkised ja terved pudelid. - kannatanu RR Lektus AS esindaja A V ütlustega (I kd, tl 164-166), et 07.02.2011 kella 2.36 paiku akna lõhkumise teel murti sisse Viru -Nigulas kauplusesse Õ, kust varastati alkohoolseid jooke ja suitsu. Kahju on selgitamisel. - RR Lektus AS avaldusega ning selle lisadega vargustega tekitatud kahjude kohta (I kd, tl 167-172), millistest nähtub, et 01.02.2011 ja 07.02.2011 murti kaupluse akna kaudu sisse Viru-Nigula alevikus, Kunda tee 4 asuvasse RR Lektus AS-le kuuluvasse Õ- poodi. Mõlema sissemurdmise käigus lõhuti ära kaupluse aken. 01.02.2011 on varastatud kaupa summas 1449,68 eurot ning aknaklaaside lõhkumisega on tekitatud kahju 243,57 eurot, kokku 1693,25 eurot. 07.02.2011 on varastatud kaupa summas 1406,85 eurot ning aknaklaaside lõhkumisega on tekitatud kahju 295,18 eurot, kokku 1702,03 eurot. Sularaha inventuuriga 01.02.2011 tuvastati 108 euro puudujääk. - kannatanu RR Lektus AS esindaja A V ütlustega (II kd, tl 29-30), et 01.02.2011 kell 03.26 helistati talle turvafirmast G4S ja teatati, et Viru-Nigulas Kunda tee 4 RR Lektusele kuuluvast kauplusest Õ tuli häire. Kaupluse juurde jõudes nägi ta, et kaupluse tänavapoolne uksest paremal asuva pakettakna klaas oli ära lõhutud, klaasikillud vedelesid nii väljas kui ka kaupluses sees. Alkoholi riiulitelt oli ära varastatud erinevaid alkohole. Alkoholi riiuli vastas asuvalt riiulilt oli varastatud erinevaid sigarette ning kõnekaarte. Eurod on pakitud panga poolt n.ö torudesse ja need olid kassa all riiulist ära varastatud. Sularaha oli 108 eurot. Arvutis on selline programm, mis näitab ära, kui palju kaupa on vastu võetud, maha müüdud ja alles. Selle järgi sai kindlaks tehtud, palju on kauplusest kaupa varastatud. Õhtul kassapidaja loeb raha üle, sisestab arvutisse ja see näitab, kui palju peab raha alles olema. Inventeerimine käib eraldi, st sularaha inventuur ja kaupade inventuur. Seega kauplusest varastati erinevaid alkohole, sigarette jt kaupu kokku 1449,68 euro väärtuses ning sularaha 108 eurot,

lõhkumisega oli kahju 243,57 eurot. 07.02.2011 kell 02.36 helistati talle turvafirmast, et kauplusest Õ tuli häire. Kohale minnes nägi ta, et kaupluse uksest paremal asuv pakettaken oli jälle katki löödud. Väljas kaupluse akna ees vedeles mingi ümmargune puust kaigas-kepp. Kepi juures vedeles liitrise Viru Valge blokk (8 pudelit) ning üksik, tema mäletamist mööda, Gabrieli pudel. Kauplusesse sisenedes nägi ta, et akna all seisnud tühjade pappkastidega ostukäru oli ümber lükatud. Alkoholi riiuli juures oli ära lõhutud kolm pudelit veini Monte Cristo Red, Põltsamaa Tõmmu, EL Tiempo ning kassa juures asuv vaip oli kõik veiniga koos. Seekord oli varastatud erinevaid alkohole ja sigarette ning tulemasin koguväärtuses 1397,34 eurot, lõhkumisega kahju (aken + veinipudelid) oli 304,69 eurot. - RR Lektus AS lisakahju õiendiga (II kd, tl 50), millest nähtub, et 01.02.2011 murti kaupluse akna kaudu sisse Viru-Nigula alevikus, Kunda tee 4 asuvasse RR Lektus AS-le kuuluvasse Õpoodi. Sissemurdmisega tekitati varaline kahju kauba vargusega ja aknaklaaside lõhkumisega. Lisaks varastati kauplusest ka sularaha väärtuses 108 eurot. Seega 01.02.2011 sissemurdmise käigus tekitatud kahju oli 1801,25 eurot. - tunnistaja V S ütlustega (II kd, tl 73-74), et sellest ajast, kui ta xxxx elas, tunneb ta Atsi nimelist noormeest. 06.02.2011 helistas talle Ats, öeldes, et tuleb talle koos sõpradega külla. Viru-Nigula bensiinijaama juures sai ta kokku Atsi ja tema sõpradega. Autot, mis neid ViruNigulasse tõi, ta ei näinud. Atsil ei olnud midagi käes, kuid teistel poistel oli kaasas kaks suuremat spordikotti ja veel kaks väiksemat, kuid suurema mahutavusega mingit kotti ja kurikas. Nad rääkisid täpselt, kuidas nad kavatsevad poodi minna. Viru-Nigulasse oli neid toonud Atsi võõrasisa. Kurika peitsid nad natuke bensiinijaamast väikese ristmiku juurde lume alla. Ats ei pidanud poodi sisse minema, kuid ülejäänud kolm pidid kaupluses sees käima. Poistel mingit alkoholi kaasas ei olnud, kuid nad jõid tema juures viina. Poistel olid kottides kaasas vahetusriided ning enne vargile minekut nad vahetasid tema juures riid ed ära. Kella 02.00 või 02.30 paiku Ats koos kolme sõbraga lahkus tema juurest ning spordikotid võeti kaasa. Natukese aja pärast oli kuulda, kuidas taoti Õ kaupluse akent ning kaupluse signaal hakkas kõvasti üürgama. Peale akna lõhkumist läks Atsil kusagil 15 minutit aega, kui ta joostes tema juurde tuli. Oma kolmanda korruse aknast nägi ta, kui kolm noormeest läksid suurte kottidega surnuaia poole ja keerasid kusagil alevi märgi juurest paremat kätt. Ats ütles, et ega tema poes sees ei käinud. Mingil hetkel tulid tema juurde Atsi kolm sõpra ning neil ei olnud midagi kaasas. Seejärel andis ta poistele mõista, et kas mingit jooki ei saagi ja üks noormees käis ära, tuues neli pudelit Mõrnaja viina, kaks blokki sigarette, sinine LM ja pruunikat värvi sigareti bloki. Nad jõid hommikuni. Hommikul bussijaama poole suundudes ja Õ kauplusest möödudes nägi ta, et uksest parem aken oli puruks löödud ja tema meelest katkise akna ees vedeles viina kast. Atsile ja ta sõpradele pidi auto järele tulema. Poiste jutust sai ta aru, et nad olid seotud ka eelmise Viru-Nigula kaupluse vargusega, st sama seltskond oli Õ kaupluses vargil käinud. V S ütlustest nähtub, et enne politseisse ülekuulamisele tulekut 04.04.2011 kell 16.13 tehti talle numbrilt xxxx vastamata kõne ja sellele numbrile oma elukaaslase telefonilt tagasi helistades räägiti, et Atsilt tuli teade, et tuleb rääkida, et Ats oli tema juures kogu aeg, kui toimus kaupluse operatsioon. - süüdistatava I L i kahtlustatavana kaitsja juuresolekul antud süüdomaksvõtvate ütlustega (II kd, tl 79-81), et 06.02.2011 õhtul sõitis ta koos Taavi Kiho, I.E ja M.L-iga kuldset värvi universaalkerega sõiduautoga, mille roolis oli Atsi kasuisa T J, Viru- Nigulasse. Ats ostis kaasa liitrise viina. Tema kuurist võtsid nad kaasa kaika ning Atsi juurest spordikoti, mille sees oli veel kaks kartulikotti, teised joped ning kindad. Bensiinijaama ristis sai nad kokku V. Selleks ajaks oli T juba ära sõitnud. V teadis, et neil oli plaan poodi vargile minna. Kaika peitsid nad lumehange ära ning seejärel läksid nad V juurde, kus jõid, minnes kusagil kella 21.00 paiku viiekesi välja vaatama, kuhu varastatud kraam pärast ära peita. Enne seda Silver ja Taavi vahetasid jalanõud ja joped ära. Teist korda lahkusid nad V juurest viiekes i 07.02.2011 kella 02.00 paiku, suundudes maantee äärde. V oli

neid kauplusest umbes kilomeetri kaugusele alguses ootama jäänud, kuid seejärel koju läinud. Tema, Ats, Taavi ja Silver läksid poe poole. Ats jäi surnuaia poolse kurvi peale neid ootama, kusagil 600-700 meetri kaugusele ja vajadusel pidi ta helistama või karjuma. Tema, Taavi ja Silver läksid kaupluse juurde, loopides kõik kolmekesi kordamööda kaigast uksest paremat kätt asuva akna vastu, mis lõpuks purunes. Siis Taavi ja Silver sisenesid kauplusesse ning tema jäi akna alla valvama ja ootama, et kotte vastu võtta. Väga tugev signalisatsioon hakkas kohe alguses tööle, siis kui esimest korda kaigas sai aknasse visatud. Aknast anti talle välja kartulikott, mis oli täis erinevaid suitsupakke ja blokke. Tema hakkas kotiga minema surnuaia poole ning koheselt järgnes talle Silver spordikotiga ning Taavi kartulikotiga, milles oli veerand kotti alkoholi. Ats karjus, et aeg on läbi ja pani jooksu. Varastatud kauba peitsid nad surnuaia lähedale põõsa taha lumehange sisse. Kaasa võtsid nad bloki suitsu, vist oli LM, kaks šampust ja ühe viina, minnes V juurde jooma. Ats oli juba seal. Kuna V tahtis ka baarikappi midagi saada, siis Silver läks ja tõi Vle 2 Mõrnaja viina, millest ühe pudeli jõid tühjaks, teine jäi Vle. Hommikul kella 06.00 ajal lahkusid nad V juurest. V läks bussi peale ja neile tuli T järgi, kellega nad sõitsid sinna, kuhu oli kaup peidetud. Ats andis Tle 2-3 blokki suitsu. Atsi juures jagasid nad kau ba nelja peale ära. Enne 04.02.2011 või 05.02.011 Atsi juurde minekut oli Silver talle rääkinud, et nad olid Taaviga Viru -Nigula poes sees käinud ja Ats oli valvanud. - tunnistaja T J i ütlustega (II kd, tl 92-93), et 31.01.2011 ega 01.02.2011 tema Atsi koos viimase sõpradega Viru -Nigulasse ei ole viinud ega sealt ka ära toonud. 06.02.2011 kella 17.00 paiku helistas Ats talle ja tahtis, et teda viidaks koos sõpradega Viru-Nigulasse V juurde, lubades kütuse raha talle maksta. Atsi elukohta sõitis ta oma sõiduautoga kuldne xxxx reg nr xxxx (universaalkerega). Ats istus tema kõrvale ning tal oli kaasas Grossi kilekott, milles paistsid olema mingid riided. Taha istusid Li poiss, I.E ning kolmas tema jaoks võõras poiss. Kõigepealt sõitsid nad Grossi poe juurde, kust tagasi tulles oli Atsil käes pudel Viru Valget ja suitsupakk. Viru-Nigulas peale Flexat keerab tankla poole tee ning sinna otsa pani ta Atsi koos kolme sõbraga maha. Poisid pidid teda järgmisel hommikul ootama samas kohas. Jõudes kella 06.30 paiku Viru-Nigulasse, Ats ootas teda juba oma sõpradega bensiinijaama teeotsas. Neil oli kaasas spordikott ja veel midagi, mis nad panid auto pagasiruumi. Kas nad oja juures veel midagi auto pagasiruumi panid, seda ta ei tea. Tema ei ole poiste käest suitsu saanud. - 01.02.2011 Viru-Nigula kaupluse sündmuskohalt kaasa võetud mutrivõtme ja metall-lati vaatlusprotokolliga (II kd, tl 108-109). - süüdistatava I.E kahtlustatavana antud ütlustega (III kd, tl 46-47), et esimesel korral, st 01.02.2011 Viru-Nigula kauplusest varguse toimepanemiseks muretses auto M.L , kes oli ka Viru-Nigulas tema ja Taavi Kihoga kaasas. Tema ja Taavi käisid kaupluses sees ja Ats valvas väljas. Ats pidas nendega ühendust telefoni teel. Ats ütles, et ta hoiaks koguaeg kõne sees, et ta ütleb, kui keegi tuleb. Seekord mingit liikumist ei olnud. Poest varastasid nad erinevat alkoholi, sigarette, raha ja kõnekaarte. Teisel korral, st 06.02.2011 viis T J neid neljakesi – teda, M.L, Taavi Kihot ja I Li Viru-Nigulasse ühe V juurde külla. Siis oli juba temal, I l, Taavil ja Atsil plaan, et nad käivad öösel veelkord ViruNigula kaupluses sees. T nende varguse plaanist ei teadnud midagi. Poes see käis tema koos Taaviga. Ats ja I pidid poe lähedal valvama ja vilistama, kui keegi tuleb. Poest varastasid nad sigarette ja alkoholi. Kui nad kauplusest varastatud kraamiga väljusid, siis I passis mingi kraavi juures. Nad küsisid, et kus Ats on, et viimane pidi aitama asju tassida ning said vastuseks, et pani jooksu. I aitas neil asju tassida ja need peitu panna. V juures Ats rääkis, et oli jooksu pannud, kuna nägi auto tulesid poe poole liikumas. Mingi auto möödus neist, kui nad olid juba tee peal, kuid neile tähelepanu ei pööranud. Tema mäletamist mööda oli veel pimedavõitu, kui T neile hommikul Viru-Nigulasse järgi tuli. Ta ei mäleta, mis Tle öeldi, kui nad soovisid, et ta sõidaks ühe kraavi juurde. Varastatud sigaretid ja alkohol sai nelja peale ära jagatud.

- süüdistatava I Li kahtlustatavana kaitsja juuresolekul antud ütlustega (III kd, tl 61-63), et 2011.a. veebruarikuus kutsus Taavi Kiho teda kaasa Viru-Nigula kauplusesse vargile. Silveril ja Taavil olid kaasas vahetusriided, et neid ära ei tuntaks varguse sooritamisel. Kaasa sai võetud spordikott, kartulikott ja seljakott. Kaasa võetud kaigas oli pärit tema kuurist, samuti sai kaasa võetud ka telliskivid . Viru-Nigulasse V juurde viis õhtul neid Atsi kasuisa T J. Kui nad läksid kõik välja ja poe poole liikusid, siis leppisid nad kokku, mis keegi edasi peab tegema. Silver ja Taavi pidid poes sees käima, tema ja Ats pidid valvama. Tema pidi suhteliselt kaupluse akna juures olema, Ats natuke eemal. Siis käis kaks pauku ja natukese aja pärast tulid Silver ja Taavi kauplusest välja. Nad jooksid kauplusest kaugemale, kui nägid autot tulemas surnuaia poolt. Ats jooksi s üle põllu minema, kuid tema, Taavi ja Silver läksid varastatud kaupa ära peitma. Peale seda läksid nad V juurde, kus ootas neid juba Ats. Varastatud kaubast sai V endale paar pudelit viina, vist Mõrnaja ja kuus pakki vist ka sigarette. T tuli hommikul, kui oli veel hämar, neile järgi ja T ga sõitsid nad peidetud kauba juurde. Varastatud kaup sai kõik viidud Atsi juurde. Süüdistatav M.L on kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd, tl 48-49) kuritegude toimepanemist eitanud. Es imese korra kohta oskab öelda, et I L Viru-Nigula kaupluses vargil küll ei käinud. Nii sai tema aru Taavi Kiho ja I.E jutust, kes vargil käisid. 07.02.2011 tema ema elukaaslane T J võttis Kundas Grossi poe ees tema, Silveri, Taavi ja I auto peale, et viia neid Viru-Nigulasse V S juurde. Tema ostis poest ühe liitrise viina pudeli. Silveril oli kaasas koolikott, milles oli midagi sees. Silver ja Taavi viina ei joonud. Mingil ajal jäi ta magama ning hommikul kusagil kella 07.00 paiku tuli kasuisa talle järgi. Öö jooksul olid Silver ja Taavi kusagil käinud, kuna nüüd oli neil koolikoti asemel hoopis spordikott ja see oli midagi täis. Kusagil enne lõunat tuli Taavi tema juurde ning kilekotis oli tal 5 Vana Tallinnat ja 2-3 blokki halli Kenti. Mitu päeva hiljem kas Silver või Taavi rääkisid, et olid osa kaupa Viru-Nigula kaupluse lähedale ära peitnud ja sellel siis hiljem järgi käinud. Süüdistatav M.L on kahtlustatavana ülekuulamisel (III kd, tl 9-10) kinnitanud, et esimesel korral, st 01.02.2011 ta ei ole organiseerinud Silverile ega ka Taavile autot Viru-Nigula kauplusesse vargile sõitmiseks ega ole ka Viru -Nigula poe juures valvanud, kui nemad vargil käisid. Kauplusest varastatud alkoholi ei ole talle toodud. Ta teab ainult, et Taavi ja Silver muretsesid kusagilt auto ja käisid Viru-Nigula kaupluses vargil. Teisel korral, s.o 07.02.2011, kui ta ViruNigulas koos I, Taavi ja Silveriga V S i juures külas käis, siis tema Viru-Nigula kaupluses vargil ei käinud, samuti ei valvanud ta ka kusagil sel ajal kui Silver, I ja Taavi poes sees käisid. Seda, et I oli kusagil kurvi peal valvanud, sai ta teada vanglas I käest. Tema sai endale viis pudelit vist 0,5 liitrist Vana Tallinnat ja sigarette Kent (hall, hõbedane) kaks blokki. 06.02.2011 õhtul xxxx sõites olid Silveril ja Taavil kaasas ainult spordikott ja koolikott, temal oli kaasas Grossi poest ostetud liitrine Viru Valge. 07.02.2011 varahommikul sõitis tema kasuisa T J neile Viru-Nigulasse järele tankla juurde, kus nad panid auto peale koolikoti ja spordikoti, millised olid juba V juurest kaasa võtnud. Tema mäletamist mööda peale seda nad küll kuhugi enam ei sõitnud, vaid sõitsid otse xxxx. Süüdistatav M.L on kahtlustatavana ülekuulamisel (III kd, tl 11-13) kuritegude toimepanemist tunnistanud, väites, et ainult transporti ei ole ta organiseerinud. See oli 31.01.2011 kui I.E ja Taavi Kiho tulid tema juurde ja Silver rääkis, et Viru -Nigula kaupluses oleks päris hea sees käia, kuna kaupluse akendel ei ole trelle ja turvafirma tuleks kohale Aserist, Rakverest või Kundast ning kaupluses on küll aega sees olla. Ta nõustus Silveri ja Taaviga kaasa minema, et lihtsalt valvata seni, kuni nad on kaupluses sees. 01.02.2011 kusagil kella 02.30 paiku läks ta välja ja nägi, et maja nurga peal seisis tumedat värvi (must või tumehall) sõiduauto xxxx, mille roolis istus üks kiilakas tüüp, keda ta teretas. Noormees oli umbes 22-26 aastane, turske, temast (ta on 180-181 cm pikk) natuke pikem, rääkis eesti keeles. Eloni nimeline noormees see ei olnud. Viru-Nigulas Silveri tuttav parkis auto niimoodi ära, et saaks vajadusel kiiresti Rakvere poole

sõita. Taavi ja Silver võtsid autost kaasa mingi rauast eseme, seljakoti, vist kaks spordikotti ja veel ühe riidest koti. Enne seda kui Silver ja Taavi hakkasid liikuma poe poole, leppisid nad kokku, et kui on liikumist, siis ta helistab neile. Sealt, kuhu tema valvama jäi, oli pood enamvähem näha. Silver ja Taavi olid poes kusagil 2 minutit. Nad nägid autojuhiga, kui Silver ja Taavi tulid joostes auto poole ja tegid pagasiruumi lahti. Silver ja Taavi viskasid kotid sinna. Ilma tuledeta sõitsid nad xxxx poole. Taavi andis tema mäletamist mööda 50 eurose autojuhile, samuti jäeti talle pagasiruumi mingeid alkohoolseid jooke ja sigarette. 06.02.2011 kutsus V S teda en da juurde pidu pidama ja ta ütles V le, et võtab paar sõpra kaasa. Xxxx sõitsid nad tema kasuisa T Ji sõiduautoga, beežikas -kuldset värvi xxxx. T teadis, et tema, I.E, Taavi Kiho ja I L lähevad külla Vle. Enne Viru-Nigulasse sõitmist ostis ta poest kaasa Viru Valge. Autosse istudes oli poistel kaasa võetud spordikott, koolikott. Siis ta teadis juba nende plaanist. Viru-Nigula tankla ristmikul nad väljusid autost, T sõitis Kundasse tagasi ja nemad neljakesi jäid Vt ootama. V juures tarvitasid nad alkoholi. Kusagil kella 02.00 paiku panid Silver ja Taavi endale kaasas olnud teised riided selga ja lahkusid V juurest. Kõik nad suundusid oja äärt mööda ristmiku peale, sinna kus ta eelmine kord valvas. Teel sinna võttis Silver lumehange juurest puukaik a kaasa. Tema ja I otsustasid jääda ristmikule valvama. V hakkas tagasi kodu poole minema, Taavi ja Silver aga poe poole. Tema ja I pidid Silverile ja Taavile vilistades märku andma, kui on liikumist. Ristmikust poeni oli umbes 150 meetrit. Ta pani koheselt jooksu ristmikult, kuna surnuaia juures pandi mingil autol tuled põlema ja auto hakkas liikuma poe poole. Tagasi vaadates nägi ta, et auto ei jäänud poe juurde peatuma, vaid möödus poest. I temaga kaasa ei tulnud. I, Taavi ja Silver tulid kusagil 10 minuti pärast, öeldes, et peitsid kotid koos varastatud kraamiga kuhugi lumehangede taha ära. Ühe Mõrnaja pudeli sai V endale ja ka ühe bloki mingit suitsu. Hommikul ta helistas Tle ja kutsus teda neile järele. Nad said kokku tankla ristmiku juures, kust sõitsid oja äärde, pannes varastatud kauba auto pagasiruumi. T ei küsinud, mida nad sealt auto pagasiruumi panid ning talle nad midagi ei andnud varastatud kraamist. Sularahast ei tea ta midagi. Ta arvab, et mõlemal korral oli varastatud kaupa kusagil 20 000 krooni väärtuses kokku. Süüdistatav Taavi Kiho on kahtlustatavana andnud ütlusi (I kd, tl 179-183), et 01.02.2011 kella 02.00 paiku tegid M.L ja I.E ettepaneku sõita Viru-Nigulasse, eesmärgiga murda sisse kauplusesse. Auto otsisid M.L ja I.E, oli 86 aasta xxxx, kullavärvi. Autojuht jäi ootama. Olid tema, M.L, I.E ja xxxx aastane I L. I.E lõi lehtvõtmega, mis tal oli kaasas, kaupluse akna puruks. Tema koos I.E-ga läks kauplusesse sisse ja nad hakkasid kaasavõetud kottidesse kaupa panema. L ja M.L olid kaupluse ees ja valvasid, ohu korral oleksid pidanud hõiskama. Nad ladusid I.E-ga kottidesse kauba, kõik selle, mis on kahtlustuses kirjas. Sama lõhutud akna kaudu tõstsid kauba välja, vastu võtsid L ja M.L. Neil olid kaasas koolikott, spordikott. Nad jooksid kõik koos autoni ja sõitsid xxxx, kus M.L-i korteris jagasid kauba kõik võrdselt ära neljaks. 07.02.2011 tekkis kas I.E või M.L mõte minna uuesti sisse murdma Viru-Nigula kauplusesse. Keegi nendest muretses Viru-Nigulasse sõiduks auto. ViruNigulasse sõitsid tema, I.E ja M.L. Enne poodi sissemurdmist kaevasid nad poest eemale lumme koopad, kuhu varastatud kaup peita. I.E lõi kaupluse akna puruks. Kaasas olid neil spordikott ja suhkrukotid. Tema ja I.E läksid kauplusesse sisse, M.L jäi akna juurde ootama ja valvama. Kui nad olid kottidesse pannud kõik kaubad, mis on kahtlustuses kirjas, siis nad tõstsid kauba lõhutud akna kaudu välja ja M.L võttis väljastpoolt kotid vastu. Koos viisid nad varastatud kauba koobastesse ära ning katsid lumega. I.E ja M.L kutsusid sama auto neile järgi. Auto viis neid xxxx M.L-i juurde, kus nad jagasid varastatud kauba kolmeks. Süüdistatav Taavi Kiho on kahtlustatavana andnud ütlusi (II kd, tl 75 -76), et ta ei mäleta, kas I ja Ats olid nendega esimest korda kaasas või mitte, kuid teisel korral olid nad kindlasti kaasas. Temal ja Silveril olid kaasas koolikott,

spordikott ja valget värvi asbestkott (suhkrukott). Viru-Nigulasse viis neid Atsi elukohta tulnud universaaltüüpi sõiduauto. Silver lõhkus uksest parempoolse akna ära, seejärel tema ja Silver ronisid kauplusesse. Kottidesse panid nad alkoholipudeleid, sigaretipakke ja blokke, kõnekaarte ning ka eurosente, millised Silver leidis kusagilt laua alt. Auto, mis järgi tuli, viis neid Atsi juurde xxxx, kus nad jagasid varastatud kauba kahe peale ära. Teine kord tema, Ats, I ja Silver sõitsid Viru- Nigulasse samuti universaaltüüpi sõiduautoga. Ta ei mäleta, kas Ats ja I tulid nendega poe juurde või mitte. Seda ta mäletab, et tema ja Silver käisid poes sees ja viisid kotid varastatud alkoholi ja sigarettidega kraavi. Mingi auto tuli nendele järgi. Kõik varastatud kraam sai ühe korraga ära viidud xxxx ja omavahel Silveriga jagatud. Süüdistatav Taavi Kiho on kahtlustatavana andnud ütlusi (III kd, tl 73-74), et ta ei tea, kes muretses 01.02.2011 auto Viru-Nigulasse sõiduks. Sinna sõitis ta koos Silveri ja autojuhiga. Seda ta ei mäleta, kas Ats oli kaasas. Silver lõhkus ära kaupluse aknaklaasi ja seejärel sisenes ta koos Silveriga kauplusesse. Kauplusest varastasid nad alkoholi ja sigarette. Sularaha ja kõnekaarte tema ei võtnud, võib -olla Silver võttis. Varastatud kauba panid nad kaasavõetud kottidesse ja seejärel lahkusid kauplusest. Ta ei mäleta, kas sama autoga sõitsid xxxx või mitte. Kusagil nädal aega hiljem sõitis ta koos Silveriga Viru-Nigulasse. Ta ei tea, kas I ja Ats olid kaasas või mitte. Ta ei tea, kelle autoga sõideti, kes oli autojuht ja kes auto muretses. Silver lõhkus kaupluse akna ära. Kauplusest sai varastatud sigarette ja alkoholi. Kes Viru-Nigulasse neile järgi tuli, ta ei tea. Kohus jätab tõendite kogumist välja süüdistatavate M.L-i ja Taavi Kiho kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused, sest need on ebajärjekindlad, vastuolulised ega haaku muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohus leiab, et käesoleval juhul saab aluseks võtta süüdistatavate I.E ja I Li ütlused kogumis teiste tõenditega. Kohus möönab, et ka süüdista tava I.E ütlused on ajas muutunud, kuid kohtu arvates mitte sellisel määral, et neid ei saaks tõendamisel aluseks võtta. Erinevused nimetatud süüdistatava esialgsetes ütlustes on seotud M.L-i osaga toimepandud kuritegudes, mida on püütud eitada või vähendada. Nii ei ole tahetud nimetada isikut, kes esimesel korral, s.o 01.02.2011 organiseeris auto varastatava kauba äravedamiseks ja valvas kaupluse juures. Süüdistatav I.E nimetas esialgu kellegi Eloni nime (I kd, tl 174-178) ja ei öelnud, et sel korral oleks keegi kaupluse juures valvanud, kui nad Taavi Kihoga vargil käisid, et säästa asjas M.L. Seejärel on süüdistatav I.E oma ütlustes (II kd, tl 98- 100) kinnitanud, et eelmisel korral öeldu, et autojuhiks oli Eloni nimeline noormees, on väljamõeldis ning et auto Viru -Nigulasse sõiduks muretses M.L, kes ise nendega kaasa ei tulnud. Autojuht, kes esimesel korral M.L-i, Taavi Kiho ja I.E ViruNigulasse viis, jäi kriminaalasjas tuvastamata. Kummalgi korral kauplusest varastatud kaupade koguväärtuse osas vaidlust ei ole. Eraldi väärib märkimist, et kahtlustustes olid ära märgitud ka varastatud kauba nimetused, kogus ja maksumus. Kuriteoepisoodis, kus on kannatanuks T A, loeb kohus süüdistatava Taavi Kiho süü talle esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - kannatanu T A ütlustega (II kd, tl 123-126), et 08.02.2011 kella 22.15 paiku oli ta koos oma poegade R ja R A kodus, kui peale R koju tulemist umbes 10 minutit hiljem oli kuulda klaasi klirinat. Tema poeg R oli köögis ja ütles, et Taavi Kiho lõi nende trepikoja akna klaasi katki. Peale seda oli kuulda kohe samme trepikojas. Trepikoja uks käib neil lukus. Koheselt oli kuulda nende korteri uksel ka koputust ning katsuti ukselinki. Taavi Kiho koputas veel mõned korrad ning siis hakkas vastu ust taguma, nõudes kedagi Markot, et ta nende korterist välja tuleks. Ta jõudis politseisse helistada ja politsei välja kutsuda. Umbes peale 5 minutit tagumist kukkus uks korterisse sisse ning Taavi sisenes korteriss e.

- kannatanu T A ütlustega (II kd, tl 127-128), et 08.02.2011 kella 22.15 paiku tungis tema tahte vastaselt tema elukohta xxxx kuuluvasse korterisse aadressil xxxx temale tuttav Taavi Kiho, lõhkudes sissetungimise käigus ära korteri ukse (puidust), lõhkudes seda jalaga nii kaua, et uks läks hingede juurest katki ning tuli eest ära. Kui Taavi Kiho tema ukse taha tuli, siis ühe korra ta koputas, kuid tema ei avanud. Ta ütles ka läbi ukse, et ta ei tee ust lahti. Seejärel hakkas Taavi ust jalaga peksma. Läbi ukse nõudis Taavi Markot, kes saab tema poja R A hästi läbi, kuid keda tollel ajal nende juures ei olnud. Ukse lõhkumisega tekitas Taavi Kiho talle varalise kahju summas 130 eurot. Lõhutud ukse asendasid nad uue uksega, sest vana uks oli nii katki, et seda ei saanud enam tagasi panna. Ukse lõhkus Taavi ära, sest tahtis tema poega kätte saada. - süüdistatava Taavi Kiho kahtlustatavana antud süüdomaksvõtvate ütlustega (II kd, tl 130131), et 08.02.2011 õhtusel ajal, olles alkoholijoobes, tahtis ta minna xxxx korterisse, oma tuttava R A juurde, et temaga rääkida. xxxx maja välisuks oli lukus ja majja sissesaamiseks lõhkus ta ära uksel oleva väikese akna. Kui ta oli ukseakna katki saanud, tegi ta läbi akna välisukse lahti ja läks edasi xxxx korrusele, korteri nr xxxx ukse taha. Ka korteri uks oli lukus ja ta koputas sellele, kuid keegi ust ei avanud ja R ema T A ütles talle läbi ukse, et ta ei ava ust. Ta koputas uksele selle peale veel kõvemini, lõpuks hakkas ust jalaga lööma ning uks tuli eest ära. Tema löökide tulemusel läksid vist nii ukse hinged kui ka lukk katki. Kui uks oli eest ära tulnud, siis ta läks korterisse sisse, kuid siis tulid politseinikud ja ta lahkus. Kuriteoepisoodides, kus on kannatanuks PT Mikro AS, loeb kohus süüdistatavate M.L-i , Taavi Kiho, I.E , V M, Ülari Kuivjõgi ja A.K süü neile esitatud süüdistustes tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - sündmuskoha vaatlusprotokolliga 20.02.2011 ning sinna juurde kuuluvate fotodega (I kd, tl 187-190), mille kohaselt sündmuskoht asub Rakvere linnas Rägavere tee 37 IT Shop AS. Hoone on halli terrasiitplaadiga kaetud kahekorruseline kivist ehitis. Kaupluse uks asub Rägavere tee poolsel küljel, mille vasakul pool olev aken on purustatud. Aknaklaasi sisekülg on kaetud turvakilega. Akna ees lumel on puidust varrega kirves, mille juures lumel jalatsijälje fragment. Kaupluses sees lõhutud akna ees maas klaasikillud ja töötav päevavalgustuslamp. Lõhutud aknast ca 10 m kaugusel vasaku seina poolsel küljel on hall kontorilaud, mille ees põrandal lahtiühendatud juhtmetega arvuti ekraan. Sündmuskohalt võeti kaasa puidust varrega kirves. - kannatanu PT Mikro AS esindaja P Ti ütlustega (I kd, tl 192- 193), et 20.02.2011 öösel kell 03.10 helistas G4S ja teatas, et objektil Rägavere tee 37 PT Mikro AS-le kuuluva kaupluse ITshop aken on katki. Ta läks ise ka kohale, kus selgus, et poe aken oli ki rvega katki löödud ja kirves maha jäetud ning poes sees on vargil käidud. Pärast täpsemat kontrolli selgus, et lisaks tööarvutile oli varastatud kõvaketas ja üks sülearvuti. Kõvaketas oli laua peal ja sülearvuti laua kõrval. Vargusega tekitati kahju kokku 1447,86 eurot. Akna lõhkumisega tekitati kahju 450 eurot ja laua pealt oli maha kukkunud monitor väärtusega 250 eurot, lõhkumisega on tekitatud kahju kokku orienteeruvalt 700 eurot. - kannatanu PT Mikro AS esindaja P Ti poolt ülekuulamise protokollile lisatud kahjuõiendiga 21.02.2011 (I kd, tl 191), milles palutakse algatada kriminaalasi seoses vargusega kauplusest ITshop aadressil Rägavere tee 37, Rakvere. Vargus toimus 20.02.2011 kell 03.08. Lõhuti suur turvakilega varust atud aken, orienteeruv kahju 450 eurot. Viidi ära M T kasutuses olnud notebook FS Amili o PRO V7010+Win XP väärtusega 791,86 eurot ja lõhuti M T kasutuses olnud monitor Hyndai väärtusega 250 eurot. Varastati notebook Dell Inspiron N5030 väärtusega 529 eurot ja väline kõvaketas 3,5“ WD 2TB väärtusega 127 eurot. Lõhkumisega tekitatud kahju on 700 eurot ja vargusega tekitatud kahju on 1447,86 eurot.

- sündmuskoha vaatlusprotokolliga 22.02.2011 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (I kd, tl 195-198), mille kohaselt sündmuskoht asub Rakvere linnas Rägavere teel kauplus ITshop. Kaupluse kaks akent, mis jäävad uksest vasakule poole, on mõlemad katki. Vasakpoolne aken on seestpoolt kinni pandud. Parempoolne aken on värskete lõhkumisjälgedega. Osaliselt on klaasikilde väljas lumel, kuid enamus klaasikilde on kaupluse põrandal. On näha, et aken on erinevatest kohtadest lõhutud mingi esemega. Akna juures seespool laua kõrval toalill, mis on osaliselt ümber aetud. Kaupluse akna all lumel spordijalatsile omane jalatsijälje fragment. Osad kohad riiulil on tühjad, kolm hinnasilti on põrandale kukkunud. - tunnistaja B M (M ) ütlustega (I kd, tl 199-202), et 22.02.2011 kell 04.16 tuli G4S teade temale, et Rakveres Rägavere tee 37 on sissetungihäire. Ta oli sündmuskohal kell 04.20 ja nägi mööda Rägavere teed suunaga Rakvere ringtee poole umbes 300-400 m kaugusel lahkuva sõiduauto tulesid. Sisse tungitud oli ITshopi kauplusesse, peauksest vasakule esimene pakettakna klaas oli lõhutud, katki löödud. - kannatanu PT Mikro AS esindaja P Ti ütlustega (I kd, tl 203- 205), et 22.02.2011 öösel kell 04.20 helistati talle G4S-st ja teatati, et objektil Rakveres , Rägavere tee 37 kaupluses ITshop on lõhutud pakettaken ja sees käidud arvutipoes. Esmapilgul on varastatud 3 arvutit neljandast riiulivahest. Riiulilt on varastatud arvuti IT shop väärtusega 367,49 eurot, lauaarvuti ITshop väärt usega 312,53 eurot ja arvuti HP SG2 väärtusega 382,83 eurot. Sissetungimisega on lõhutud pakettaken väärtusega 450 eurot, vargusega on algne kahju 1062,85 eurot. - PT Mikro AS kahjuõiendiga 22.02.2011 (I kd, tl 206), milles palutakse algatada kriminaalasi seoses vargusega kauplusest ITshop aadressil Rägavere tee 37, Rakvere. Vargus toimus 22.02.2011 kell 04.16. Lõhuti suur turvakilega varustatud aken, orienteeruv kahju 450 eurot. Varastati arvuti ITshop väärtusega 367,49 eurot, arvuti HP SG2 väärtusega 382,83 eurot, lauaarvuti ITshop väärtusega 312,53 eurot, kõlarid Edifier väärtusega 47,29 eurot ja monitor 22 ViewSonic väärtusega 139,97 eurot. Lõhkumisega tekitatud kahju on 450 eurot ja vargusega tekitatud kahju on 1250,11 eurot. - läbiotsimisprotokolliga 22.02.2011 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (I kd, tl 215221), mille kohaselt A.K andis vabat ahtlikult välja temale kuuluva sõiduki xxxx reg nr xxxx pakiruumist temale mittekuuluvad esemed: 1) arvuti ITshop, 2) lauaarvuti ITshop, 3) monitor ViewSonic, pakendatud originaalpakendis, 4) kõlarite komplekti originaalpakendis, millel kirjad Edifier, 5) arvuti HP SG2. A.K tõstis üles sõiduki tagumises pakiruumis oleva varuratta katte ja andis vabatahtlikult ära pakiruumis oleva temale mittekuuluva kirve. - süüdistatava M.L-i kahtlustatavana antud ütlustega (I kd, tl 211 -213), et 21.02.2011 õhtul sõitsid nad A.K Xxxx iga ringi mööda Rakveret, autos olid veel A.K, I.E, Kuivjõgi ja Kiho. Taavi Kiho oli teinud ettepaneku uuesti öösel samasse kauplusesse vargile minna, millega kõik jäid nõusse. Kiho käskis I.E helistada V Mle, et too tuleks Karja- Vabaduse ristmikule jälle valvama. Kui nad sealt mööda sõitsid, nägi ta M seal seismas. Tema väljus Kuivjõgiga Tuleviku ja Rägavere tänavate ristmikul, nad jäid sinna valvesse. Tema, M ja Kuivjõgi telefon I.E käes, olid sisse lülitatud konverentsikõnele. A.K koos Kiho ja I.E-ga sõitsid autoga ITshopi juurde. Kiho ütles seda telefonis. Turvafirmat või politseiautot nähes pidid nad kohe teatama. Ta kuulis telefonist, kuidas klaasid purunesid ja kuidas nad poes sees kolistasid. Peale minuti möödumist, nägid nad turvafirma autot kesklinnast lähenemas ja ta ütles seda Kihole. Nad pidid kohe minema jooksma. Tema läks Kuivjõgiga oma korterisse, A.K, M, Kiho ja I.E tulid veidi aja pärast järgi. Nad ütlesid, et auto jätsid ametikooli juurde parklasse ning et autosse jäid kauplusest varastatud asjad, kolm arvutit ja monitor. M.L andis vabatahtlikult välja korteris olnud sülearvuti Fujitsu Siemens, monitori Philips pakendi ja I.E-le kuuluvad saapad, milli sed viimane jättis tema korterisse.

- süüdistatava I.E kahtlu statavana antud ütlustega (I kd, tl 230 -232), et 19.02.2011 õhtul ja öösel tarvitasid nad M.L-i üürikorteris alkoholi. Korteris olid peale M.L-i veel Taavi Kiho ja tema xxxx vend V M ning kutseka omad. Atsi korteris jutu käigus oli eelnevalt keegi öelnud, et võiks ITshoppi sisse minna öösel. Mingi kell ajas Taavi Kiho teda üles, öeldes talle, et „aja üles ennast, et minek on“. Ta sai aru, et nad lähevad ITshoppi. Selleks ajaks olid kutseka poisid korterist lahkunud. Korteris nad leppisid kokku, kes mida varguse ajal teeb. Ats ütles, et tema ainult valvab, et ta ei ole nõus sisse minema. Tema ja Kiho pidid sisse minema. Tema vend V M pidi valvama. Esikus kilekoti sees oli suur kirves, millega nad pidid akna katki lööma. Nad lahkusid korterist ja tema võttis kilekotiga kirve kaasa. Alguses oli jutt ainult läpakatest, et varastavad need. M.L jäi mingi tänava otsa valvesse, et kui mingi auto tuleb, siis on poest minek. Atsi mõte oli telefonid sisse lülitada konvere ntsikõnele, et nad saaksid üksteisega sidet pidada. Vend V jäi ka mingi tänava otsa valvesse. Tema ja Kiho läksid ITshopi kaupluse juurde. Ta lõi päris mitu korda kirveteraga vastu ITs hopi äärmist akent, ennem kui klaas piisavalt palju purunes. Signalisatsiooni ta ei kuulnud. Ta sisenes esimesena akna kaudu kauplusesse, Kiho tuli talle järgi. Kuna läpaka riiul seina peal oli tühi, siis nad haarasid suvalisi asju. Tema haaras riiulilt arvuti monitori, Kiho töölaualt läpaka. Seejärel jooksid nad akna kaudu välja kuskile parkimisplatsile kõik kokku. Kirve jättis ta kaupluse akna alla, sest see oleks lisaraskuseks olnud. Parkimisplatsilt kõndisid nad Atsi korterisse. Järgmine päev tulid Atsi korterisse kellegi sugulased, noored mees ja naine, kes ostsid arvuti monitori 60 euroga ära. 21.02.2011 õhtul jõid nad jälle Atsi korteris. Sel korral olid korteris V M, M.L, Taavi Kiho, A.K ja Ülpu, kelle nime ta ei tea. Neil oli vargile minekuks autot vaja ja Ats kutsus A.K ka nende punti. A.K oli sinist värvi Xxxx. Kõigil oli teada juba, mida varguse ajal teha. Ülpu läks tee otsa, kus Ats eelmine kord seisis. A.K seisis autoga ITshopi kaupluse kõrval oleva kaupluse ees. Telefonid olid jälle konverentsikõne peal. Uue kirve tõi vist Ülpu ja tema võttis selle autost. Tema lõi jälle korduvalt kirvega vastu ITshopi kaupluse akent ukse kõrval, enne kui sai aknasse augu. Tema ja Kiho sisenesid kauplusesse. Ats jäi akna taha välja. Tema tõi esimesel korral monitori ja ulatas selle Atsile. Teisel korral võttis ta süsteemibloki ja monitori, millega jooksis juba ise välja, kuna keegi ütles, et minek on. Varastatud asjad panid nad A.K sõiduki pagaažnikusse. Kiho ja A.K sõitsid minema. Korteris said nad kõik kokku. A.K jättis oma sõiduki kutseka parklasse. - PT Mikro AS kahjuõiendiga 23.02.2011 (I kd, tl 233), milles palutakse algatada kriminaalasi seoses vargusega kauplusest ITshop aadressil Rägavere tee 37, Rakvere. Vargus toimus 20.02.2011 kell 03.08. Lõhuti suur turvakilega varustatud aken, orienteeruv kahju 450 eurot ja M T kasutuses olnud monitor Hyndai väärtusega 250 eurot. Varastati M T kasutuses olnud notebook FS Amilio PRO väärtusega 791,86 eurot, monitor 19 Philips väärtusega 114,40 eurot. Lõhkumisega tekitatud kahju on 700 eurot ja vargusega tekitatud kahju on 906,26 eurot. - s üüdistatava A.K kahtlustatavana ütlustega antud (I kd, tl 246 -249), et ITshoppi vargile minekust oli juba 19.02.2011 öösel juttu. 20.02.2011 kella 02 ajal öösel oli neil juba kõigil kokku lepitud, kes mida teeb. Ta teadis, et teised suhtlevad varguse ajal omavahel konverentsikõnel, kuna neil kõigil oli Zen kaart. Ta läks lihtsalt temale kuuluva sõiduauto Xxxx sinist värvi reg nr xxxx juurde, mis oli pargitud Rakveres Piiri tn-le ühe ainsa kortermaja ette. Parkimiskoha soovitas talle Taavi Kiho. Viidekal oli spordikott käes kui vargile läks. Tema kuulis alguses mitut lööki, siis käis klirin ja väga vähese aja pärast jooksid juba tema auto suunas Viidekas ja Kiho. Ühel neist oli käes arvuti monitor ja teisel läpakas. Sõiduki uksed olid juba lahti. Mõlemad viskasid asjad tema sõiduki pagaažnikusse. Seejärel ta sulges auto uksed ja nad läksid tagasi M.L-i korterisse. Samal ööl läksid nad M.L-i ja I.E-ga tema sõiduki juurde ja tõid varastatud asjad korterisse. Tema arust I.E ve nd osales ainult valvamises ühe tee otsas . Ülari Kuivjõgi vargil ei käinud. Viimase sugulane

E ostis monitori, makstes 65 eurot. Juba eelnevalt oli juttu, et tahetakse uuesti vargile minna, et läpakaid saada. Kuivjõgi tõi õhtul Atsi korterisse uue kirve oma kodunt, kuna eelmine kirves oli jäänud sündmuskohale. Ööl vastu 22.02.2011 läksid nad välja, tema, M.L, Kuivjõgi, Taavi Kiho ja I.E, kuid vargile minnes jäi Kuivjõgi korterisse. Esialgu viisid nad I.E venna Vabaduse ja Karja tänava risti ja lasid ta seal maha. Mingi aeg sõitis tema ITs hopi kõrval oleva taarapunkti ette, suure lumevalli taha, nii et ITshop paista ei oleks. Sõiduki nina oli taarapunkti poole ja pagaažniku luuk jäi poolenisti lahti, kuna Viidekas võttis sealt kirve. M.L, Kiho ja I.E läksid ITshopi juurde. Ta kuulis korduvaid lööke ja siis klaasi purunemise klirinat. Seejärel tõi Ats kirve autosse ja ta pani selle katte alla tagavararatta juurde. Seejärel tulid tema arust kõik kolmekesi korra auto juurde ja kõik midagi panid sõidukisse ja läksid veel uuele ringile. Teisel korral jälle kõik kolm midagi tõid. Keegi lõi pagaažniku kinni ja karjus, et „minge, minge, et turvasõiduk tuleb“. Kiho jõudis istuda sõiduki taha istmele, kuid M.L ja I.E panid jooksu. Ta keeras Rakvere Kutsekooli taha viivale teele ja peatas sõiduki kutsekooli ühiselamu ees. Sealt nad jalutasid Kihoga xxxx tänava korterisse. Kui nad järgmisel päeval läksid Kuivjõgiga varastatud asjadele järgi, siis tuli nende taha veel üks auto ja nad pidid sõitma politseijaoskonda. - süüdistatava A.K kahtlustatavana antud ütlustega (I kd, tl 252 -253), et 20.02.2011 öisel ajal osales ta Rakveres Rägavere teel asuvas ITshop kaupluse varguses. Taavi Kiho rääkis talle, et neil oleks vaja sõidukit, kuhu varastatud asjad panna, nii kaua kuni vargus toimub. Ta oli nõus, et poisid toovad varastatud asjad tema sõidukisse, mille ta parkis juba eelnevalt Rakveres Piiri tn-le korrusmaja ette parklasse. Selle asukoha valis ta, kuna see parkla asub ITshopi kaupluse läheduses. Öösel kella 03 ajal oli ta oma sõiduki juures ja ootas, millal poisid toovad varastatud asjad autosse. Varsti pärast aknaklaasi klirinal purunemist jooksid Taavi Kiho ja I.E tema sõiduki juurde. Ta avas sõiduki pakiruumi ja nägi, kui Kiho pani taha pakiruumi ühe läpaka, I.E viskas pakiruumi oma tühja spordikoti ja arvuti monitori. Seejärel panid nad sõiduki uksed kinni ja kõndisid kolmekesi Xxxx tänava korterisse. - kahtlustatava M.L-i poolt vabatahtlikult välja antud kuriteo toimepanemise tulemusel saadud esemete (notebook FS A milio PRO, Philipsi monitori 18,5 originaalpakendi ja I.E-le kuuluvate saabaste) , mis asusid M.L-i üürikorteris Xxxx ja sündmuskohalt 20.02.2011 Rakvere Rägavere tee 37 IT Shop AS akna alt asitõendina kaasa võetud puidust varrega kirve vaatlusprotokolliga 01.03.2011 ning sinna juurde kuuluvate fotodega (II kd, tl 2- 6), millest nähtub muuhulgas, et notebook FS Amilio on kasutatud, arvuti kaanel mitmed erinevad kriimustused. - kahtlustatava A.K poolt vabatahtlikult välja antud kuriteo toimepanemise tulemusel saadud esemete, mis asusid sõidukis Xxxx reg nr xxxx (arvuti ITshop, lauaarvuti ITshop, monitori ViewSonic, pakendatud originaalpakendis, kõlarite Edifier, pakendatud originaalpakendis, arvuti HP SG2 ja kirve) vaatlusprotokolliga 01.03.2011 ning sinna juurde kuuluvate fotodega (II kd, tl 8-16), millest nähtub muuhulgas, et arvuti IT shop korpuse vasakul küljel vigastus -kriimustus ja mõlk, lauaarvuti ITshop korpusel vasakul küljel vigastus-kriimustused ja monitori View Sonic originaalpakendi esiküljel pakendi vigastus. - tunnistaja E H ütlustega (II kd, tl 17- 18), et 21.02.2011 päevasel ajal kella 11.00 ajal helistas talle sugulane ja naaber Ülari Kuivjõgi ja küsis, et kas ta ei soovi kuvarit osta, et tema tuttav Ats müüb paar päeva kasutatud kuvarit mõõtmetega 18,5 tolli hinnaga 65 eurot. Ülari kutsus teda koos elukaaslasega Xxxx tn- le korterisse, kus pidi kuvar müügiks olema. Kuvar oli firma Philipsi oma ja ilma pakendita. Kuvari tagaküljel oli kraabitud seeria numbrite kohapealt. Talle öeldi, et Ats oli saanud endale võla katteks selle kuvari. Tema elukaaslane andis 65 eurot üle Atsi nimelisele noormehele, misjärel nad said kuvari endale. Paar päeva hiljem helistas Ülari Kuivjõgi tema elukaaslasele ja ütles, et kuvar on varastatud. E H andis

vabatahtlikult politseile välja 18,5 tollise LCD monitori Philips, seeria nr silt kriibitud, ilma pakendita. - tunnistaja E H poolt vabatahtlikult välja antud kuriteo toimepanemise tulemusel saadud 18,5 tollise LCD monitori Philips vaatlusprotokolliga 03.03.2011 ning sinna juurde kuuluvate fotodega (II kd, tl 19-21), millest nähtub muuhulgas, et monitori tagaküljel keskel tehase kleebis Philips Model nr 191V2 kleebis on kraabitud, seeria numbrit ei ole võimalik korrektselt välja kirjutada. Monitoril on kaasas 2 juhet musta värvi ümbrisega. - J S allkirjaga 04.03.2011 (II kd, tl 22), et ta on Rakvere politseijaoskonnast kätte saanud erinevad tehnikaesemed, mis varastati veebruarikuus 2011 Rakveres AS IT Shop kauplusest (arvuti ITshop, lauaarvuti ITshop, monitor VieWSonic, pakendatud originaalpakendis, kõlarite komplekt Edifier, originaalpakendis, arvuti HP SG2, notebook FS Amilio PRO, Philipsi monitori 18,5 tühi originaalpakend ja Philipsi monitor, kraabitud tehase kleebisega, seerianumbriga AU3A1025000401). - süüdistatava Taavi Kiho kahtlustatavana antud ütlustega (II kd, tl 24-26), et ta juba eelnevalt päevasel ajal käis koos M.L-i ja I.E-ga ITshopis, et vaadata valmis kaup, mida võiks varastada. Veebruaris 2011 ühel õhtul olid Xxxx tänava korteris tema, M.L , I.E, A.K ja V M . Nad läksid jala ITshopi juurde. V M jäi valvama Karja tänava risti. Atsi jutu järgi läks ta valgusfooride juurde Rägavere tee algusesse. A.K oli parkinud oma auto lähedal oleva kortermaja ette ja läks oma auto juurde. Omavahel suhtlesid nad telefoni teel, konverentsikõne abil. I.E lõi kirvega mitu korda vastu akna klaasi, enne kui see purunes. Signalisatsioonihäiret ta ei kuulnud. Nad sisenesid lõhutud akna kaudu kahekesi koos I.E-ga ITshop kaupluse ruumidesse. Tema võttis lähedal oleva laua pealt ühe kasutatud läpaka. Telefonis öeldi, et aeg on otsas ja nad jooksid akna kaudu välja. Koos I.E-ga jooksid nad edasi A.K auto juurde. Varastatud asjad panid nad A.K auto taha pakiruumi. Seejärel kõndisid nad kolmekesi korterisse tagasi, kuhu olid tulnud ka M.L ja M. Varahommikul läksid Ats, A.K ja I.E varastatud asjadele järele. Korteris nägi ta, et I.E varastas pakendis arvuti monitori Philips. Varastatud läpaka mälu kustutas Ats ära ja kellelegi müüdi monitor ära. Nad said monitori eest 65 eurot. - kannatanu PT Mikro AS esindaja P Ti ütlustega (II kd, tl 32-33), et 20.02.2011 kell 03.10 helistati G4S turva firmast, et Rägavere tee 37 ITshop kaupluse uksest vasakul asuv pakettaken on katki. Kohale jõudes nägi ta, et kaupluse turvakilega varustatud aken oli kirvega purustatud ning kirves oli akna juurde maha jäetud. Nii väljas kui ka kaupluses sees vedelesid klaasikillud. Kaupluse töötaja M T kasutuses olev arvuti monitor Hunday oli ära lõhutud. Monitor oli laua pealt maha tõmmatud ja see ei tööta enam. Varastatud oli sülearvuti ja monitor koguväärtusega 906,26 eurot, lõhkumisega kahju on 700 eurot (23.02.2011 kahjuõiend). 22.02.2011 kell 04.20 teatati turvafirmast G4S, et ITshop kaupluse uksest vasakul oli järgmine pakettaken lõhutud ja kaupluses on sees käidud. Kohale jõudes nägi ta, et akna all olev lill oli pikali, klaasikillud vedelesid nii kaupluses sees kui väljas. Kauplusest oli varastatud 2 sülearvutit, üks lauaarvuti, kõlarid ja monitor koguväärtusega 1250,11 eurot ning lõhkumisega on kahju 450 eurot (22.02.2011 kahjuõiend). Kätte on saadud kõik varastatud kaup, kuid tehnika kahjustamisega on kokku kahju tekitatud 1330,55 eurot ning akende ja monitori Hunday lõhkumisega 829,62 eurot. Tsiviilhagi esitab ta kogusummas 2160,17 eurot. - AS PT Mikro kahjuõiendiga 25.03.2011 (II kd, tl 34), et AS PT Mikro tehnikud, üle vaadanud Rakvere politseijaoskonna poolt tagastatud kaubad, mis varastati ITshop kauplusest 20.02.2011 ja 22.02.2011, leidsid, et 1. Notebook FS Amilio PRO, s.o M T kasutuses olnud tööarvuti kõvaket talt on maha kustutatud kõik andmed, sellega on arvuti muudetud kasutamiskõlbmatuks. Tarkvara ja andmete taastamine võtaks 10 tundi, 10x30 eurot, kahju 300 eurot; 2. Monitor 19 Philips – seerianumber maha kraabitud, müügikõlbmatu, kahju 114,40 eurot; 3. Arvuti ITshop – kriimustused ja tugev mõlk korpusel, väärtus 78 eurot, kahju

234 eurot; 4. Arvuti ITshop – operatsioonisüsteem rikutud, korpusel kriimud, esipaneel loksub, väärtus 91,89 eurot, kahju 275,60 eurot; 5. Arvuti HP SG2 – kriimustatud, väärtus 95,73 eurot, kahju 287,10 eurot; 6. Kõlarid Edifier – pakend kannatada saanud, väärtus 11,84 eurot, kahju 35,45 eurot; 7. Monitor 22 ViewSonic, väärtus 55,97 eurot, kahju 84 eurot. Kokku on vargustega tekitatud kahju 1330,55 eurot. - AS PT Mikro kahjuõiendiga 25.03.2011 ning sinna juurde kuuluvate dokumentidega (II kd, tl 35-39), millest nähtub, et AS- le PT Mikro tekitatud kahju lõhkumise teel seoses vargusega kauplusest ITshop aadressil Rägavere tee 37, Rakvere 20.02.2011 ja 22.02.2011 on: 1) kaks akent – 360 eurot, 2) aknakile - 59,62 eurot, 3) kahe akna vahetus - 240 eurot, 4) monitor 17“ Hyndai B70S – 170 eurot. Kokku lõhkumisega tekitatud kahju on 829,62 eurot. - süüdistatava M.L-i kahtlustatavana antud süüdomaksvõtvate ütlustega (II kd, tl 4244), et Taavil oli soov veelkord seal arvuti poes vargil käia. Silver oli nõus koos Taaviga poodi sisse ronima. Kuna Silver ja Taavi olid eelmine kord kirve poe juurde maha jätnud, siis Ülari tõi oma kodunt uue kirve. Tema oli nõus seekord jällegi valvama koos Ülari ja Vga, kuid Marek pidi kaupluse juurde sõitma oma autoga. Ülari panid nad maha kas Tuleviku ja Rägavere ristmikul või Seminari poe ju ures, V läks jala Karja ja V abaduse ristmikule. Enne olid kõik oma mobiiltelefonid seadistanud konverentsikõnele, olles kõik omavahel ühenduses. Kui keegi valvajatest näeb midagi, siis tuli Silverile ja Taavile ning temale ja Marekile sellest kohe teada anda. Tema, Silver, Taavi ja Marek sõitsid arvutipoe kõrval asuva Taara poe juurde, parkides auto taarapunkti ette. Taavi ja Silver läksid arvutipoe juurde. Marek seisis auto pagasiruumi juures, luuk lahti. Tema seisis Mareki juures. Silver lõi mitu korda kirvega vastu akent enne kui see lõpuks katki läks. Mingit signalisatsiooni tööle ei hakanud. Esimesel korral Silver ja Taavi tõid kauplusest välja arvuti ja monitori. Taavi või Silver andis talle ühe kasti ja tema pani selle auto pagasiruumi. Teisel korral toodi veel tehnikat. Mingil hetkel Ülari teatas, et turvaauto tuleb ning ta pani koheselt jooksu Taara punkti tagant ABC kaupluse poole ning Silver järgnes joostes talle. Kokku nad said uuesti kõik tema juures. Kui Marek ja Taavi tema juurde jõudsid, siis ütlesid, et olid auto jätnud kutsekooli ühiselamu juurde. - süüdistatava A.K kahtlustatavana antud süüdomaksvõtvate ütlustega (II kd, tl 60 62), et 2011.a. veebruaris tegi Taavi Kiho talle ettepaneku, et ta võiks aidata tehnika vargusel teda. Taavi Kiho tahtis, et ta oma auto pargiks Piiri tänavale Uhtna Talutehnika taga asuva suure elumaja ette, et siis saab ta varastatud tehnika tema auto pagasiruumi panna. Kusagil kella 24.00 paiku viis ta oma sõiduauto Xxxx reg nr xxxx kokkulepitud kohta. M.L ütles, et tema on nõus valvama Tuleviku ja Rägavere tee ristmikul. Vabaduse ja Karja tänava ristmikul oli nõus valvama I.E vend V . Nende seltskonnas oli ka Ülari Kuivjõgi, kes pidi valvama M.L-iga . Kaupluses sees pidid käima Taavi Kiho ja I.E . Ülaril, Vl, Atsil ja Silveril olid Zen kõnekaardid, neil oli omavahel tasuta rääkimin e ning nad panid oma telefonid konverentsikõnele, et omavahel suhelda. Kusagil kella 03.00 paiku tema, Silver ja Taavi lahkusid Atsi elukohast Xxxx tänaval. Tema jäi auto juurde ning Silver ja Taavi läksid Rägavere teel asuva arvutipoe juurde. Neil oli kaasas suur spordikott, mille sees oli kirves. Ta kuulis, kui lõhuti akent, misjärel varsti pärast seda olid Taavi ja Silver auto juures tagasi. Ühel oli käes sülearvuti ning teisel monitor. Tal oli pagasiruumi luuk juba lahti ning nad panid sülearvuti ja monitori ning spordikoti pagasiruumi. Kusagil paar tundi nad ootasid Atsi juures ning siis tema, Ats ja I.E läksid asjadele järgi. A.K ütlustest nähtub, et monitori ostis Ülari Kuivjõgi sugulane E H. 2011.a. veebruaris, paar päeva hiljem tegi T aavi Kiho ettepaneku, et võiks veel kaupluses sees käia, et võib-olla saab ikka mingeid sülearvuteid. Kuna kirves oli eelmine kord jäänud kaupluse juurde, siis Kuivjõgi tõi kirve oma kodunt garaažist. Kaupluses pidid sees käima Silver ja Taavi ning Kuivjõgi, V ja Ats pidid valvama. Rakveres viisid nad autoga V Karja ja Vabaduse tänava risti. Ats helistas Kuivjõgile, et see läheks Tuleviku ja Rägavere tee ristmikule valvesse. Nad sõitsid enne arvutipoodi asuva kaupluse juurde, suure lumehange taha. Seal väljusid nad kõik autost –

tema, Ats, Silver ja Taavi. I.E võttis kirve ning koos Taavi ja Atsiga läksid arvuti poe juurde. Tema seisis auto juures, pagasiruumi luuk oli lahti ja auto mootor töötas. Ta kuulis aknaklaasi lõhkumist. Ats tuli ja viskas kirve auto juurde maha ning ta pani kirve tagaratta alla pagasiruumi. Seejärel Ats läks tagasi poe juurde ning tagasi tulles pani mingi kasti autosse, Silver ja Taavi panid autosse arvutid. Seejärel jooksid nad kolmekesi veel poe juurde tagasi ning tõid autosse asju. Tema teada Ats poes sees ei käinud, tema võttis asju aknast vastu. Kuna telefonid olid jällegi konverentsikõnede peal, siis oli kuulda, kui keegi karjus midagi, arvatavasti mingi masin liikus nende poole. Nad sõitsid Taaviga kutsekooli ühiselamu juurde, panid auto uksed lukku ning kõndisid Xxxx tänavale. Edasi tema ja Kuivjõgi läksid koju. Järgmisel päeval pidid nad kohtuma Atsi, Taavi ja Vga ühiselamu juures. - süüdistatava V M kahtlustatavana kaitsja juuresolekul antud süüdomaksvõtvate ütlustega (II kd, tl 63-64), et 2011.a. veebruaris M.L-i korteris Taavi Kiho ja I.E rääkisid, et võiks vargil käia I Tshopis. Kaupluses sees pidid käima Silver ja Taavi. Ats pidi valvama koos Juulikuga, kelle õiget nime ta ei tea, valgusfooride juures. Tema pidi valvama Vabaduse ja Karja tänava ristmikul. Autojuhiks oli Marek, kelle perekonnanime ta ei tea ning kes tuli koos Juulikuga Atsi juurde. Auto oli pargitud poe lähedale mingi veoki juurde. Kella 24.00 paiku nad lahkusid korterist. Tema läks Vabaduse-Karja risti ning teised suundusid oma kohtadele. Telefonid panid nad konverentsikõnede peale, neil olid kõigil Zen kõnekaardid ning omavahel sai tasuta rääkida. Talle öeldi, et nii kui auto sõidab Rägavere tee poole, siis peab ta sellest koheselt teatama. Taavi vist teatas talle, kui ta võis ära minna oma valvepostilt. Uuesti said nad Atsi elukohas kokku kuuekesi, kuid poistel ei olnud midagi kaasas. Nad olid kauplusest varastatud tehnika Mareki autosse jätnud. Kui ta magamast üles tõusis, siis olid Atsi juurde toodud monitor ja sülearvuti. Monitor müüdi maha Juuliku sugulasele. Kuna kirves oli jäänud poe juurde, siis oli vaja uut kirvest, et veelkord poes vargil käia. Juulik tõi kodunt kirve. Kõigil olid peaaegu samad ülesanded, mis eelmine kordki. 2011.a. veebruaris, paar päeva hiljem eelmisest vargusest, pandi teda kõige esimesena Vabaduse ja Karja tänava ristmikul maha. Poes pidid käima sees Taavi ja Silver. Tema, Juulik ja Ats pidid valvama ning Marek oli jällegi autojuhiks. Mobiiltelefonid olid jällegi konverentsikõne peale pandud, et liikumistest teatada poistele. Mingil hetkel Juulik teatas, et turvaauto sõidab poe poole. Uuesti said nad kõik kuuekesi kokku Atsi juures. Autot koos kaubaga ei olnud, see oli jäetud kutsekooli juurde. - süüdistatava Taavi Kiho kahtlustatavana antud süüdomaksvõtvate ütlustega (II kd, 66-67), et arvuti poes sees pidi tema koos I.E-ga käima. Valvama pidid M.L , A.K õi auto ja pidi ka valvama, V ja Ülari pidid samuti valvama. Silveril oli telefon ja telefoni teel toimuski suhtlus tema, Silveri ja valvajate vahel. Kui Marek Atsi korterisse tuli, siis ta oli auto juba arvutipoe lähedusse parkinud. 20.02.2011 kusagil kella 02.30 paiku tema, Silver ja Marek suundusid Rägavere teel asuva arvutipoe poole. Ats, V ja Ülari läksid oma kohtadele. Ats ja Ülari läksid valgusfooride juurde valvama ja V läks mingi risti peale. Marek jäi auto juurde ning tema ja Silver läksid poe juurde. Silveril oli kaasas kirves ning sellega lõi ta kaupluse akna katki. Seejärel nad sisenesid kauplusesse. Ta haaras ühe sülearvuti töölaua pealt ning Silver haaras kaas a monitori. Nad jooksid kauplusest välja ning panid kauplusest varastatud tehnika Mareki auto pagasiruumi. Seejärel läksid nad Atsi juurde, kuhu tulid ka teised poisid. Silver, Ats ja keegi veel läksid mingil ajal varastatud tehnikat Mareki autost ära tooma. Monitor müüdi maha 85 euro eest. - süüdistatava I.E kahtlustatavana antud süüdomaksvõtvate ütlustega (II kd, tl 96-97), et Taavi Kiho tuli mõttele, et võiks arvutipoes sees käia, kuna raha oli vaja. Nad sai kokku Atsi elukohas xxxx, leppides kokku, et tema ja Taavi lähevad arvutipoodi, Marek pidi oma autoga tulema ning ülejäänud pidid valvama. Kui kõikide osad olid paika pandud, siis mingil ajal Marek viis oma auto arvutipoe lähedusse ühe mitmekordse elumaja juurde.

Kusagil enne kella 03.00 hakkasid nad oma plaani teostama. Tema võttis kaasa spordikoti kirvega ning tema, Taavi ja Marek liikusid arvutipoe poole. Ats ja Kuivjõgi läksid sinna risti peale valvama, kus on valgusfoor, V pidi minema Karja tänava ristmikule. Telefonid pidid jääma konverentsikõne peale, et Ats, Kuivjõgi ja V saaksid teada anda, kui politseiautod või turvafirmaautod arvutipoe poole liiguvad. Tema ja Taavi läksid arvutipoe juurde, Marek jäi auto juurde. Tema lõhkus kirvega kaupluse akna. Signalisatsiooni kuulda ei olnud. Ta ronis koos Taaviga kauplusesse, võttes kauplusest kaasa monitori, Taavi võttis kaasa sülearvuti. Sülearvutit võttes Taavi ajas midagi maha, kuid mida, ta ei tea. Nad väljusid kiiresti kauplusest ja jooksid auto juurde, kus ootas neid Marek. Kirves jäi poe ette. Auto pagasiruumi luuk oli lahti ning asjad said nad koheselt autosse panna. Marek lukustas auto uksed ja kolmekesi läksid nad Atsi juurde, kus olid juba Kuivjõgi, Ats ja V. Tema, Ats, Taavi ja Marek läksid asjadele järgi. Monitori ostis Ülari mingi sugulane 60 euroga. Kuna eelmine kord oli liiga väike saak, siis otsustasid nad veelkord poes vargil käia. Tema ja Taavi pidid poes sees käima. Ülari pidi tooma kirve ja valvama, Ats ja V pidid valvama ning Marek pidi oma autoga kohal olema. Ülari panid nad maha valgusfoor ide juurde, V Karja tänava ristmikule. Ühendust pidid nad pidama jällegi konverentsikõnega. Auto jäi seisma poe juures asuva lumehange taha. Tema, Taavi ja Ats väljusid autost. Marek jäi autosse. Ta võttis kirve ja lõi uksepoolse akna katki, misjärel tema ja Taavi ronisid kaupluse müügisaali. Ta võttis lauaarvuti ja andis selle akna juures ootava Atsi kätte. Seejärel tõi ta kauplusest välja veel teise arvuti ja monitori ning Taavi kõlarid ja lauaarvuti. Varastatud tehnika panid nad Mareki auto pagasiruumi. Seejärel teatas Ülari, et turvaauto sõidab poe poole. Taavi hüppas autosse ja Marek sõitis minema. Ats jooksis ees ja tema järgnes viimasele. Nad said uuesti kokku Atsi korteris. Marek ja Taavi olid jätnud auto koos varastatud tehnikaga kutsekooli parklasse. - süüdistatava Ülari Kuivjõgi kahtlustatavana antud süüdomaksvõtvate ütlustega (II kd, tl 104106), et 2011.a. veebruaris oli ta Atsi juures koos A.K , Taavi, noormehega, keda kutsuti Viidekas ning noormehega, keda hüüti Veltsiks. Poistel oli vaja varguse toimepanekuks autot ja Marek oli nõus autoga osalema. Poodi pidid vargile minema Viidekas ja Taavi, Marek pidi olema autoga ja ülejäänud pidid valvama. Mingil ajal õhtul Marek viis auto Piiri tänavale. Öösel kusagil enne kella 03.00 hakkasid nad Atsi juurest liikuma. Atsi juures korteris oli kirves ning see pandi spordikotti. Marek, Velts, Taavi ja Viidekas spordikotiga lahkusid Atsi juurest. Velts pidi valvama Karja ristis ning tema ja Ats läksid valvama Tuleviku ja Rägavere tee risti. Ühendust pidid nad pidama telefoni teel ning koheselt pidid nad teatama autode liikumisest. Mingil ajal liikus üks auto arvutipoe suunas ja sellest teatas ka Ats koheselt poistele. Uuesti said nad kokku Atsi juures, kuid poistel arvuti poest varastatud asju kaasas ei olnud, need olid jäänud autosse. Järgmisel päeval nägi ta Atsi juures sülearvutit ja monitori. Tema leidis monitorile ostja. E Hle, kes monitori 65 euro eest ära ostis, ütles ta, et selle oli Ats saanud võla katteks. Sõites Eiga koju, märkas ta, et monitoril oli triipkood maha kraabitud. Vist paar päeva hiljem tahtsid poisid veelkord arvuti kaupluses vargil käia. Kuna poisid olid kirve eelmine kord maha unustanud poe juurde, siis tema tõi kodunt kirve. Nad olid jällegi viiekesi – tema, Ats, Viidekas, Taavi ja Velts ja kõigil olid oma ülesanded teada. Ühendust pidid nad jällegi telefoni teel pidama. Poisid võtsid kaasa kirve ja nad läksid kusagil kella 24.00 paiku linna peale sõitma. Tagasi tulles jäi tema Atsi korterisse. Ta ei tea, kui kaua aega möödus, kui talle helistati ning kästi minna Rägavere ja Tuleviku tänava ristmikule valvama. Nad hakkasid tegutsema siis, kui ta ütles Atsile, et autosid ei ole. Kui ta nägi turvafirmaautot, mis suundus mööda Rägavere teed arvutipoe poole, siis ta teatas sellest Atsile. Ta oli juba Atsi juures, kui Viidekas, Ats, Taavi, V ja Marek jõudsid ka Atsi korterisse. Kaasas ei olnud neil midagi, auto varastatud kaubaga oli jäetud kutsekooli ühiselamu ette. Järgmisel päeval võtsid politseitöötajad tema ja Mareki auto juures kinni.

Süüdistatav M.L on kahtlustatavana ü lekuulamisel (I kd, tl 211-213) öelnud, et 19.02.2011 oli ta koos oma tuttavatega, kelle hulgas olid V M, I.E, Taavi Kiho, Ülari Kuivjõgi ja A.K, tema üürikorteris xxxx, kus tarvitati alkoholi. Peale kella 03 lahkusid tema korterist Kiho, I.E, M, A.K ja Kuivjõgi. Peale kella 04 tulid nad kõik korterisse tagasi. Neil ei olnud alguses midagi kaasas ja nad rääkisid, et olid vargil käinud Rakveres Rägavere teel ITshop kaupluses ja varastanud sealt LCD monitori ja sülearvuti. Poisid ütlesid, et varastatud asjad jäid A.K sinisesse Xxxxi, milline jäi Piiri tänavale ühe kahekordse korrusmaja hoovile. Samuti kirjeldasid noormehed varguse käiku. I.E ja Kiho sisenesid kauplusesse, lõhkudes kirvega akna. Kirves olevat sündmuskohale maha jäänud. M oli valvanud Karja ja Vabaduse tänavate ristmikul, Kuivjõgi Tuleviku ja Rägavere tänavate ristmikul. A.K oli olnud Piiri tänaval oma auto juures. Peale kella 06 läksid nad kõik varastatud esemeid tooma ja tema korterisse tulid nad tagasi pealt halli ja alt sinise sülearvutiga Fujitsu Siemens (see ei olnud uus) ja LCD monitoriga Philips, mis oli pakendis. 21.02.2011 õhtul müüs Kiho monitori Kuivjõgi naabermajas elavale E Hle, kes ei olnud monitori päritolust teadlik ja kes pidi olema Kuivjõgi sugulane, 65 euro eest maha. Monitori pakend jäi tema korterisse. Süüdistatav M.L on kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd, tl 42 -44) öelnud, et Taavi Kiho tuli mõttele, et võiks arvuti poes sees käia. Taavi leppis A.K-ga kokku, et viimane pargib oma sõiduauto Xxxx Piiri tänavale Uhtna Talutehnika taga asuva maja juurde. I.E oli kirves, millega kauplusesse sisse murda. Tema ei olnud nõus kauplusesse sisse minema, vaid valvama. Silveri poolvend V M ja Ülari Kuivjõgi pidid ka valvama. 20.02.2011 kella 03.00 paiku mingil ajal hakkasid nad teostama Taavi mõtet. Tema ja Ülari Kuivjõgi läksid Tuleviku ja Rägavere tee ristmikule valvama. V M läks Vabaduse ja Karja tänava ristmikule. Marek läks oma auto juurde ning Silver ja Taavi suundusid Rägavere teel asuva arvutikaupluse juurde. Enne seda olid nad kõik oma mobiiltelefonid seadistanud konverentsikõnele, olles kõik omavahel ühenduses. Kui keegi valvajatest näeb midagi, siis tuli Silverile ja Taavile teada anda ja siis nemad lähevad ära. Kui kesklinna poolt hakkas turvafirma kaupluse poole liikuma, siis tema ja Ülari lahkusid ristteelt, minnes tema elukohta Xxxx tänaval. Enne seda teatasid nad Silverile ja Taavile turvaauto liikumisest nende suunas. Kusagil kella 06.00 – 07.00 ajal Taavi, Silver ja Marek läksid arvutipoest varastatud asjadele järgi. Tagasi tulles olid neil kaasas monitor ja läptop. Ülari Kuivjõgi sugulane E ostis monitori ära 65 euroga. Süüdistatav Taavi Kiho on kahtlustatavana ülekuulamisel (I kd, tl 228-229) varguse toimepanemist 22.02.2011 Rakv eres Rägavere tee 37 ITshop AS kauplusest eitanud. Süüdistatav Taavi Kiho on kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd, tl 66 -67) oma süüd varguse toimepanemises 22.02.2011 tunnistanud, öeldes, et nad otsustasid veelkord arvutipoes sees käia, kuna eelmine kord ei õnnestunud sülearvuteid saada. Ülesanded jäid kõigile samad, mis eelmine kordki. Ühendust pidid nad jällegi pidama telefoni teel. Kusagil ristis V läks autost maha, et jääda valvama. Ta ei pannud tähele, kes helistas Ülarile, et ta läheks valgusfooride juurde valvama. Tema, Silver, Ats ja Marek sõitsid viimase sõiduautoga Xxxx arvutipoe kõrval asuva poe juurde. Marek jäi auto juurde, kuid tema, Silver ja Ats läksid arvutipoe juurde. I.E lõi mitu korda kirvega vastu akent enne kui see purunes. Tema ja Silver ronisid kauplusesse ja andsid tehnika läbi akna Atsi kätte. Nad viisid varastatud tehnika auto pagasiruumi ning lahkusid kiiresti poe juurest, kuna Ülari teatas, et turvaauto liigub nende suunas. Ats ja I.E jooksid koos minema, kuid tema jõudis hüpata autosse ja nad sõitsid kutsekooli ühiselamu juurde ning jätsid auto sinna, minnes Atsi juurde, kus teised neid juba ootasid. Kohus jätab tõendite kogumist välja süüdistatava M.L-i kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused 20.02.2011 puudutava kuriteoepisoodi osas ja süüdistatava

Taavi Kiho kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused 22.02.2011 puudutava kuri teoepisoodi osas, sest need on ebajärjekindlad ja vastuolulised. Ülejäänud tõendeid peab kohus lubatavateks ning leiab, et nendega on süüdistatavate M.L-i, Taavi Kiho, I.E , V M, Ülari Kuivjõgi ja A.K süü neile esitatud süüdistustes täielikult tõendatud. Süüdistatav I.E on oma süüd algusest peale tunnistanud, kuid jätnud esmastes(Iütlustes kd, lk 230-232) nimetamata Ülari Kuivjõe ja A.K nimed ning nende osa toimepandud kuritegudes. Süüdistatav A.K on samuti oma süüd algusest peale tunnistanud, kuid tahtnud oma esmastes ütlustes (I kd, tl 246-249) säästa Ülari Kuivjõge, öeldes, et viimane vargil ei käinud. Samuti on süüdistatav Taavi Kiho oma süüd 20.02.2011 toimepandud kuriteoepisoodis algusest peale tunnistanud, kuid jätnud oma esmastes ütlustes (II kd, lk 24- 26) nimetamata Ülari Kuivjõe nime ja tema osa toimepandud kuriteos. Kuriteoepisoodis, kus on kannatanuks M K, loeb kohus süüdistatavate I Li ja Dimitri Tarassovi süü neile esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - tunnistaja V K ütlustega (II kd, tl 139- 142), et 18.04.2011 kella 00.45 paiku sõitis ta autoga Tamsalust Tapale, märgates xxxx tee ääres ATV -d, millest sõitis mööda. Hakates Tamsalu poole tagasi sõitma, märkas ta, et ATV ei seisnud enam samas kohas, vaid oli veidi maad Tapa poole liikunud ja kaks meesterahvast kõndisid Tapa suunas. Veidi aja pärast pööras ta jälle autol otsa ringi ja sõitis Tapa suunas, märgates xxxx ja ATV-d enda ees sõitmas. xxxx ja ATV peatusid tee ääres ja tema läks peatunud sõidukite juurde, kus oli kaks meeskodanikku. xxxx juht väitis, et nad olid näinud ATV- d tee ääres, kus askeldasid kaks meest ja mehed olid põllu peale ära joo ksnud. xxxx juht ja tema kaaslane väitsid, et tahtsid ATV tee pealt ära lükata. Peale seda teatas ta juhtunust politseisse. - kannatanu M Ku ütlustega (II kd, tl 143- 145), et 2010.a. sügisel pani ta oma elukoha maja xxxx ette seisma temale kuuluva ATV, millele pani katte peale. 18.04.2011 hommikul avastas ta, et temale kuuluv ATV on varastatud. ATV vargusega tekitati talle kahju 2000 krooni, s.o 1278,23 eurot. - süüdistatava I L i kahtlustatavana kaitsja juuresolekul antud süüdomaksvõtvate ütlustega (II kd, tl 148- 149), et 17.04.2011 päeval nägi ta xxxx maja ees seismas punast värvi ATV-d. Sama päeva õhtul hilja tegi ta Dimitrile ettepaneku, et võiks selle ATV sealt xxxx ära tuua. Peale südaööd tema ja Dimitri hakkasid sõitma Xxxxsse ATV-le järgi. Nad sõitsid Dimitri sõiduautoga xxxx Xxxxsse mingit valget värvi maja juurde. Seejärel läksid nad ATV juurde ja lükkasid kahekesi ATV sõiduauto juurde. Seejärel sõitsid autoga eemale ja kõndisid ATV juurde tagasi. Nad lükkasid ATV üle põllu mingisse ko hta ja proovisid seal ATV-d käima panna, kuid see ei käivitunud. Seejärel lükkasid nad ATV jälle auto poole, kui sinna tulid mingid mehed ja kohale kutsuti politsei. - süüdistatava Dimitri Tarassovi kahtlustatavana antud süüdomaksvõtvate ütlustega (II kd, tl 150- 151), et 17.04.2011 jäi Ile Xxxx s silma ATV, mis seisis maja ees. Õhtul hakkas I talle rääkima, et võiks selle ATV sealt Xxxxst varastada ja maha müüa, et selle eest on võimalik head raha saada. Ta istus oma sõiduauto xxxx reg nr xxxx rooli, I istus kõrvale ja nad sõitsid Xxxxsse. Enne Xxxxt oli mingi ristmik ja ta jättis auto seal seisma. Sealt edasi läksid nad maja juurde, kus seisis ATV. Nad vist lükkasid ATV majast veidike eemale ja siis I üritas ATV-d käima panna, kuid ATV käima ei läinud. Tema läks auto juurde, pani auto käima ja ootas, millal I jõuab ATV-ga auto juurde. Ta tagurdas autoga tema poole ning I jõudiski auto juurde, kuid siis sõitis mingi auto neist mööda. Seejärel hakkas tal mõistus tagasi tulema ja lõpuks ta kutsus ise politsei välja. - kannatanu M Ku ütlustega (II kd, tl 189- 190), et 17.04.2011 kella 22.00 paiku läks ta magama ning enne seda välja vaadates oli temale kuuluv ATV alles maja ees ehitatava kuuri

juures. 18.04.2011 kella 07.30 paiku tõusis ta üles ja avastas, et temale kuuluvat ATV-d enam ei olegi. Punast värvi ATV väärtusega 1278,23 eurot oli ära varastatud. ATV oli töökorras, kuid plastmasskorpus oli katki. Ta helistas koheselt politseisse ja sai teada, et ATV on politseis. Naaber, kes hommikul kella 03.00 aja l tööle läks, ütles, et ATV-d siis ei olnud juba kuuri juures. Järelikult varastati ATV ajavahemikul 17.04.2011 kella 22.00-st kuni 18.04.2011 kella 03.00-ni. M K sai 19.05.2011 politseist kätte temale kuuluva ATV, mille süütelukk o li katki tehtud, juhtmed rippusid. Uus süütelukk maksab 57,52 eurot ning selles summas esitab ta esialgu tsiviilhagi. - 18.04.2011 kella 01.00 paiku xxxx varastatud ATV vaatlusprotokolliga 18.05.2011 ning sinna juurde kuuluvate fotodega (II kd, tl 192-197), millest nähtub, et ATV on punast värvi, selle jalatoel on nuga ja haamer, plastmassist bensiinipaagi kattel on mõra, süüteluku juhtmed ripuvad. - süüdistatava I L i kahtlustatavana kaitsja juuresolekul antud süüdomaksvõtvate ütlustega (III kd, tl 61-63), et 2011.a. aprillis varastas ta koos Dimaga ATV. Noa ja haamri võtsid nad kaasa Dima elukohast. Nuga oli vaja juhtmete läbilõikamiseks ja haamrit selleks, et kui roolilukk peal on, saab selle ära lüüa. Nuga oli vaja kasutada, ta lõikas noaga juhtmed läbi, kuid haamrit vaja ei läinud. Kuriteoepisoodides, kus on kannatanuks L K, loeb kohus süüdistatava Dimitri Tarassovi süü talle esitatud süüdistustes tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - kannatanu L K i ütlustega (lk 2-4), et Dimitri Tarassoviga on ta koos elanud 4 aastat, abielus nad ei ole. Sellel ajal on nad vahepeal lahus elanud ja siis jälle koos. Neil on üks ühine laps. 07.07.2011 töölt koju jõudes tegi mees talle etteheiteid, et ta ostis talle väikse ja vale õlle ning sigarette ei ostnud. Tüli käigus 08.07.2011 kella 00.00 paiku lõi mees teda ühe korra rusikaga selga neerude piirkonda, mispeale ta hakkas nutma, siis võttis tal kõvasti käevartest kinni ja raputas. Mees surus teda voodile istuma, võttis tal peast kinni ja tegi jõulise liigutuse tagasi. Ta tundis füüsilist valu. Seejärel võttis tal juustest kinni ja kiskus – rebis juustest. Tal oli kogu selle ajal väikseim laps süles. Ajal, kui mees rebis teda juustest, sai ta sellest lahti rabeleda ja jooksis kõrvaltuppa, kus olid lapsed. Enne aga kui ta voodilt püsti tahtis tõusta, haaras mees temalt kõrist kinni ja kägistas. Ta tundis füüsilist valu. Sellel ajal, kui mees teda kõrist kägistas, siis ütles mees , et ta on lita ja igasuguste muude ebatsensuursete sõnadega sõimas teda ja kägistas teda kõrist. Kui mees teda kõrist kägistas, siis ta lõi viimasele ühe korra vastu nägu lahtise käega, siis lasi mees tal kõrist lahti ja ta läks teise tuppa. Minema mees neid ei lasknud, takistas – seisis ees, tõukas teda tuppa tagasi vastu seinu või lihtsalt vastu seinu, et ta välja minna ei saaks. Ka tõukamisest tundis ta füüsilist valu, sest mees tõukas teda ikka jõuga. See vägivald võis toimuda 10 -15 minutit. Tema vanem tütar helistas siis oma sõbrannale, kes tuli neile. Mees rahunes natuke ja neil õnnestus välja minna. Nad kavatsesid minna sõbranna juurde, aga ta ei saanud viimast telefoni teel kätte. Nad ootasid maja juures väljas kuskil 1 tund, siis läksid 08.07.2011 kuskil kella 01.00 paiku sisse ja seal tekkis uus konflikt. Mees hakkas teda uuesti sõimama. Neil on elutoas ukseaugus lapsekiik. Mees võttis selle kiige ja lõi selle kiigega talle vastu õlga ja vastu pead mitu korda ja seejärel lõi teda rusikaga ühe korra vastu lõualuud. Ragin käis lõuast lausa läbi ja siis ta ütles tütrele, et viimane kutsuks kiirabi. Kiirabi kutsus ise politsei kaasa. Kiirabi vaatas teda kohapeal üle, käskides kirurgi juurde minna. Kirurg tuvastas tal lõualuude põrutuse. Kannatanu L Ki ütlustest nähtub, et kõik 3 alaealist last nägid ja kuulsid toimunut pealt. - koopiaga AS Rakvere Haigla ambulatoorsest epikriisist L Ki kohta (tl 7), millest nähtub, et tal tuvastati näo piirkonna põrutused. - koopiaga kiirabikaardist 08.07.2011 L Ki kohta (tl 8), millest nähtub, et tal tuvastati alalõualuu põrutus.

- tunnistaja Aleksander Klasbergi ütlustega (tl 9-10), et ta oli 08.07.2011 patrullis koos abipolitseiniku Ahti Naaritsaga ja nad said kella 00.30 paiku väljakutse xxxx, maja xxxx juurde korterisse xxxx, kus pidi olema peretüli mehe ja naise vahel. Kohapeal naine väitis, et mees lõi teda. Alul oli mees naise jutu järgi pannud talle nö maksaka ja toginud teda nagu õrritamiseks ning siis juba löönud teda. Naine kurtis, et tal on kael valus ja pead ei saa pöörata. Mees ütles kõige selle peale, et jah ma olen süüdi, et probleemid kasvavad üle pea ja ta ei leia lahendust sellele. Seejärel tuli kiirabi ja vaatas naise üle. Kui mees läks teise tuppa asju võtma, siis viimane mainis, et „ega ma otseselt teda ei löönud ka, ma ainult tõukasin“. Isik oli silmnähtavalt joobes. - süüdistatava Dimitri Tarassovi kahtlustatavana antud ütlustega (tl 11-14), kus ta tunnistas, et ta Lt käsivartest kinni võttis ning surus ta istuma, et viimane maha rahuneks ja ühe korra kogemata hiljem, kui L tagasi tuli, läks ta käsi vastu L nägu, aga mitte meelega, sest ta tahtis ukse lengi lüüa ja samal ajal L tõukas teda ja ta kaotas tasakaalu. Ülejäänud kahtlustu ses kirjas olev tõele ei vasta. L ropendas, aga ta ei öelnud seda, et tal on valu s. Ta tahtis, et L maha rahuneks ega läheks lapsega ära . Dimitri Tarassov ei mäletanud, millal L teda vastu käega lõi, aga ta lõi ja mitu korda. Ja mitte ainult näkku, vaid ka vastu rinda ja õlga ning tõuka s teda ka. Lastest nägi seda pealt ainult see kõige pisem, kes Ll oli süles. - tunnistaja S K ütlustega (tl 16-17), millistest nähtub, et konflikt tema ema ja kasuisa Dimitri Tarassovi vahel tekkis sellest, et kasuisa ütles emale, et „ostsid vale õlle, et nii väike, ja et suitsu ei ostnud.“ Ta nägi, kuidas kasuisa emale magamistoas, kus nad mõlemad istusid, käega vastu külge lõi. Ema tahtis välja minna ning oli pannud K ja S juba riided selga, kasuisa aga ei lasknud, takistas ja pigistas kätega ema kõrist . Tõukas ka sellel ajal ema eemale, surus vastu seina. Ta läks kaasa, sõbranna oli tal ka. Nad läksid kõik koos õue, Dima jäi koju. Mingi umbes pool tundi nad jalutasid, siis läksid tuppa tagasi. Kui tema mingi 15 minuti pärast tuppa läks, siis kasuisa lõi ema rusikaga ühe korra vastu näo alumist osa. Seejärel ta kutsus emale kiirabi ja tuli ka politsei. Kohus leiab, et nimetatud kuriteoepisoodide tõendamisel saab aluseks võtta kannatanu L Ki ütlused kogumis muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kannatanu L Kil ei ole mingit põhjust anda ütlusi, mis Dimitri Tarassovit alusetult süüstaksid. Süüdistatava Dimitri Tarassovi ütlused jätab kohus tõendite kogumist kõrvale, sest need ei haaku ühegi teise tõendiga, on paljasõnalised ning antud ilmsest soovist oma süüd väiksemana näidata. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdistatavate M.L-i , Rainis Tammiksaare, D.J-i , Taavi Kiho, I.E, I Li, V M, Ülari Kuivjõgi, A.K ja Dimitri Tarassovi süü neile esitatud süüdistustes on täielikult tõendatud ning toimepandud kuriteod on kohtueelses menetluses kõigi süüdistatavate osas õigesti kvalifitseeritud. KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Erinevus kaastäideviimisest seisneb selles, et kaasaaitaja ei valitse tegu, vaid üksnes toetab võõrast tegu. Täiendavalt eelöeldule märgib kohus, et kõik süüdistatavad, v.a Rainis Tammiksaar ja D.J, on ennast kohtuistungil neile esitatud kõikides süüdistustes süüdi tunnistanud, nõustunud kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ega ole taotlenud enda ülekuulamist, aktsepteerides seega kriminaalasja lahendamist kriminaaltoimiku materjali põhjal. Süüdistatavate käitumises esinevad neile inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kuriteod on toime pandud tahtlikult. Viru Maakohtu määrusega 01.06.2012 eraldati kriminaalasjast nr 1-11-8655 kriminaalasi Kert Helme süüdistuses KarS § 213 lg 1 järgi lahendamiseks lühimenetluses.

KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 213 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 209 lg 2 p 1 näeb karistusena ette ühe - kuni viieaastase vangistuse. KarS § 266 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 202 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse võ i kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 22 lg 5 kohaselt kaasaaitaja puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku § -s 60 sätestatut. KarS § 60 lg 1 sätestab, et käesoleva seadustiku üldosas nimetatud juhtudel võib kohus kergendada isiku karistust, sealjuures sama § lg 2 kohaselt kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast ja sama § lg 3 kohaselt kergendatud karistuse alammäär on käesoleva seadustiku üldosas sätestatud vastava karistusliigi alammäär. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Kõigi süüdistatavate, v.a Rainis Tammiksaare ja D.J-i, karistust kergendava te asjaoludena arvestab kohus süü tunnistamist ning puhtsüdamlikku kahetsust. S üüdistatavate D.J-i, I Li ja V M osas arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna lisaks veel alaealisust. KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud süüdistatavate käitumises puuduvad. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat M.L on kriminaalkorras 3 -l korral karistatud ja väärtegude toimepanemise eest on teda korduvalt karistatud. Eraldi väärib märkimist, et M.L on väärtegude toimepanemise eest 32-l korral karistatud ja ainult 1 rahatrahv on tal seni tasutud. M.L jätkas 30.06.2009 Viru Maakohtu kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal uute kuritegude toimepanemist, mis näitab seda, et ta varasematest karistustest enda jaoks vajalikke järeldusi ei teinud. M.L on peale käesolevas asjas kuritegude toimepanemist 26.05.2011 Viru Maakohtu kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistatud 10 kuulise vangistusega, milline on käesolevaks ajaks kantud . Süüdistatavat Rainis Tammiksaart on kriminaalkorras karistatud 2 -l korral ja väärtegude toimepanemise eest on teda korduvalt karistatud. Ta pani uue kuriteo toime 19.02.2010 Tartu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud katseajal. Süüdistatavat D.J on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ja väärtegude toimepanemise eest on teda korduvalt karistatud, kuid enne seda tegu oli ta kriminaalkorras karistamata. Süüdistatavat Taavi Kihot on kriminaalkorras 1-l korral karistatud ja väärtegude toimepanemise eest on teda korduvalt karistatud. Ta pani uued kuriteod toime 16.10.2008 Viru Maakohtu kohtuotsusega määratud katseajal, kuid nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistus on tal 28.02.2011 Viru Maakohtu määrusega täitmisele pööratud ja käesolevaks ajaks ka kantud. Süüdistatavat I.E on kriminaalkorras karistatud 4-l korral ja väärtegude toimepanemise eest on teda korduvalt karistatud. Süüdistatav I.E jätkas lühikese ajavahemiku möödudes pärast eelmise kohtuotsuse järgi karistuse kandmiselt vabanemist uute kuritegude toimepanemist, mis näitab seda, et ta varasematest karistustest enda jaoks vajalikke järeldusi ei teinud. Süüdistatavat I Li on kriminaalkorras 1-l korral karistatud ja väärtegude toimepanemise eest on teda 2-l korral karistatud, kusjuures mõistetud rahatrahvid on tal tasutud. Süüdistatav I L on kuritegusid toime pannud nii enne eelmise kohtuotsusega määratud katseaega kui ka eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Süüdistatavad V M, Ülari Kuivjõgi, A.K ja Dimitri Tarassov on kriminaalkorras karistamata, kuid neid kõiki on väärtegude toimepanemise eest karistatud ja üksnes V Mle määratud rahatrahvid on

kõik tasutud. Süüdistatavate I Li ja V M iseloomustused xxxx on negatiivsed, sest nad ei täitnud koolikohustust ning neil oli probleeme käitumisega. Kõik süüdistatavate poolt toimepandud kuriteod on teise raskusastme kuriteod. Kohus arvestab karistuse mõistmisel kuriteoepis oodide arvu, mis näitab muuhulgas isiku kuritegelikku aktiivsust teataval ajaperioodil. Samuti arvestab kohus iga süüdistatava osa toimepandud kuriteos. Süüdistatavate D.J-i , Ülari Kuivjõgi ja A.K puhul, arvestades eelkõige isikute süü suurust ja seda, et see kaasaaitamine omas olulist tähtsust ega olnud juhuslikku laadi, ei ole kohtu arvates alust kohaldada KarS § 22 lg 5 ja 60 sätteid. Rahalist karistust kui kõige kergeimaliigilist karistust ei saa mõista alaealistele süüdistatavatele I Lile ja V Mle, kes õpivad ega oma iseseisvat sissetulekut. Rahalise karistuse mõistmise M.L-ile nende kuritegude eest, mis seda võimaldavad, välistab ainuüksi see, et arvukad väärteokorras määratud rahatrahvid on tal tasumata, lisaks sellele ei saa tema puhul arvestamata jätta kuriteoepisoodide arvu (11). Ka süüdistatavate Taavi Kiho ja I.E puhul välistab neile rahalise karistuse mõistmise eelkõige kuriteoepisoodide arv, milline on kummagi puhul 7. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et süüdistatavaid M.L ja I.E tuleb karistada vangistusega, samuti tuleb vangistusega karistada Taavi Kihot ja I Li, kuid viimaste nõusolekul, võib mõistetava vangistuse asendada üldkasuliku tööga. Süüdistatavat V M võib karistada vangistusega, millise võib tema suhtes KarS § 74 alusel jätta tingimusi kohaldamata. Süüdistatavat Dimitri Tarassovit võib karistada vangistusega, millise võib tema suhtes KarS § 73 alusel jätta tingimisi kohaldamata. Süüdistatavat Rainis Tammiksaart, kes pani katseajal toime ühe kuriteo, süüdistatavat D.J , keda enne seda kuritegu ei ole kriminaalkorras karistatud ning süüdistatavaid Ülari Kuivjõge ja A.K , keda ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kohtuvõib arvates karistada rahalise karistusega, mida kohus võimaldab tasuda ositi. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Mõistes karistust KarS § 64 järgi, vähendatakse süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra. Kannatanu AS EVR Infra on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 4796,57 eurot. Kannatanu PT Mikro AS on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 2160,17 eurot. Kannatanu E K on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 386,66 eurot (süüdistatavat I.E puudutav kuriteoepisood) ja summas 963,99 eurot. Kannatanu M G on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 405,35 eurot. Kannatanu RR Lektus AS on esitanud tsiviilhagi varalise kahju n õudes summas 1801,25 eurot (01.02.2011 episood) ja summas 1702,03 eurot (07.02.2011 episood). Kannatanu R T on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1304,63 eurot. Kannatanu O P on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 8883,72 eurot. Kannatanu A L on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 191,73 eurot.

Kannatanu T A on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 130 eurot. Kannatanu M K on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 57,52 eurot. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastased teod, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanutel kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isikute õigusvastaste tegudega, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama § lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. Sama § lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Sama § lg 4 sätestab, et kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1053 lg 2 sätestab, et vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14-18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Lühimenetluses saab kohus tugineda vaid kriminaalasjas kohtueelses menetluses kogutud tõenditele. Kohus leiab, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid on esitatud tsiviilhagide tõendamiseks piisavad kõigi kannatanute, v.a kannatanute AS EVR Infra ja PT Mikro AS, puhul. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud see, et vargustega ASle EVR Infra ja PT Mikro AS-le varalist kahju tekitati. Mis puutub konkreetselt PT Mikro AS tsiviilhagisse, siis kohtule teadaolevalt on sellega seonduvalt BTA Kindlustuses registreeritud kahjujuhtum nr 40-91-00018/01-2011 (IV kd, tl 160), kuid kohus ei tea, kas selle kindlustusjuhtumi puhul on kindlustusandja teinud mingeid väljamakseid või mitte, kannatanu PT Mikro AS esindaja aga, olles kohtuistungist teadlik, kohtuistungile ei ilmunud. Tsiviilhagile esitatavaid nõudeid kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta, kuid lahendades kriminaalmenetluses tsiviilhagi küsimust, juhindub kohus selles osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest, eeskätt TsMS §-dest 338 ja 363, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Sama § lg 3 kohaselt kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. KrMS § 271 lg 2 sätestab, et kui kohus leiab, et tsiviilhagi ei ole võimalik ilma kannatanuta läbi vaadata, jäetakse tsiviilhagi kriminaalmenetluses läbi vaatamata, selgitades kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse

korras. Kohus leiab, et KrMS § 310 lg 1, 271 lg 2 alusel tuleb jätta kannatanu AS EVR Infra tsiviilhagi summas 4796,57 eurot ja kannatanu PT Mikro AS tsiviilhagi summas 2160,17 eurot läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 3, 271 lg 2 kohaselt on kannatanul kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista süüdimõistetutelt menetluskuluna sundraha, milline summa teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot. Süüdistatavalt M.L-ilt jätab kohus menetluskuluna sundraha välja mõistmata, sest ta on 26.05.2011 Viru Maakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi, s.o samalaadsete kuritegude eest süüdi tunnistatud ning temalt on nimetatud kohtuotsusega ka sundraha juba välja mõistetud, põhjendatud oleks aga olnud tema kriminaalasju kohtus menetleda koos. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel süüdimõistetutelt menetluskuluna välja mõista kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud ja õiglane süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevate st menetluskuludest kaitsjatasude jätmine riigi kanda, sest nend e suurus on suurelt jaolt tingitud kohtuistungi korduvast edasilükkumisest Kert Helmest tingitud asjaoludel. Kohus võimaldab kohtuotsusega vabadusse jäetud süüdimõistetutel kriminaalmenetlusekulud tasuda ositi ühe aasta jooksul. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõendid – 2 kirvest (asitõendi üleandmise -vastuvõtmise akt nr 47 11.03.2011) ning nuga ja haamer; mutrivõti ja metall-latt; diivani ratta kaitse, millised on 3-s pakendis (asitõendi üleandmise- vastuvõtmise akt nr 98 01.06.2011) ja millised kõik asuvad Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas asitõendite hoiuruumis, kuuluvad k ohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Kohtunik

Kohtulahend

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

DIMITRI

TARASSOV,

RESOLUTSIOON:

SÜÜDISTUSED

TÕENDID JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

RESOLUTSIOON