Kohtulahend

Määrata E.V kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt KarS § 78 p 2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada E.V karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud. Viru Vangla esitas 23.04.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. E.V on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 09.02.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-1610 KarS §-ide 280 lg 1, 201 lg 2 p 1 ja 121 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja 68 lg 1 alusel mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS §-ide 74 ja 75 alusel ei pööratud karistust täitmisele, määrati katseajaks 2 aastat ja kohustati teda täitma kontrollnõudeid ja kohustusi. Viru Maakohtu 24.10.2011 määrusega pöörati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täitmisele kandmata jäänud vangistus 11 kuud ja 3 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 24.10.2011. Viru Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et kinnipeetavat E.V on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, reaalset vanglakaristust kannab neljandat korda. Kuritegude muster on välja kujunenud kehalise väärkohtlemise, valeandmete esitamise, omastamise, varguste näol. Distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, samas puudub kindel töökoht. Isik sõltub majanduslikult abikaasast. Toimetulekut mõjutab kinnipeetava alkoholisõltuvus. Maakohtu istung. Kinnipeetav E.V taotles kohtuistungil ka ise enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav kinnitas, et saab peale vabanemist naise õepoja juurde tööle. Tõendit selle kohta kinnipeetaval näidata ei olnud. Kinnipeetav selgitas, et on vanglas olles aru saanud, et tema koht pole seal. Ta tunnistas, et on valesti käitunud. Kinnipeetava sõnul on tal nüüd naine, kes teda aitab. Vanglas on ta kolmandat korda, karistatud on teda seitse korda. Kinnipeetav tunnistas, et mingil määral takistas teda varem kontrollnõudeid täitmast alkohol. Elu polnud järje peal, liiga hilja sai elu järjele. Kinnipeetav on enda sõnul osalenud sotsiaalabiprogrammis ja on naisega kokku leppinud, et paneb endale kolmeks aastaks ampulli. Kinnipeetav töötab vanglas toiduvedajana. Läbinud on sotsiaalabiprogrammi alkoholisõltuvusest vabanemiseks Kiinipeetav teab, et talle pannakse uuesti kontrollnõuded ning kinnitas, et suudab neid nüüd täita. Kinnipeetav kahetses eelnenut. Kinnipeetav kinnitas,

et vanglasse ta enam ei satu. Samuti tunnistas ta, et tal on alkoholiga probleem. Kinnipeetav nõustus alkoholikeelu ja viinaravikohustusega. Prokurör märkis, et vangla toetab E.V ennetähtaegset vabastamist. Vangla iseloomustus on positiivne ja selle järgi on E.V lõpuks asunud paranemise teele, tal ei ole distsiplinaarkaristusi. E.V pole garanteeritud töökohta, kuid ta loodab tööle saada. Tal on kindel elukoht, abikaasa, talumajapidamine. E.V lubab asuda vabanedes kohe viinaravile. Prokurör leidis, et taotlus E.V vabastamiseks tuleb rahuldada, kuid kindlasti tuleb panna talle kohustuseks asuda tööle, osalema kriminaalhooldaja määratud abiprogrammides. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 4 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et E.V saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vangla poolt saadetud materjalidest nähtuvalt on kinnipeetav E.V ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Kohus märgib, et kinnipeetaval on vabaduses toetav abikaasa, kindel elukoht ning võimalus saada töökoht. Kohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et ta on tunnistanud alkoholiprobleemi ja asunud sellega tegelema. Asjaolu, et kinnipeetaval ei ole distsiplinaarkaristusi, näitab, et isik on asunud end parandama. Kinnipeetav on kinnitanud, et enam vanglasse sattuda ei taha ja et kahetseb toimepandut. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, E.V kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega koos allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ja lisakohustuste määramisega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 426, § 383, § 384 ja § 387. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

Anu Ammer

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 26. juunil 2012. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.