Kohtulahend

Kohaldada Bagrat Mkrttšjani suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 7, 9 alusel järgmised kohustused: 1) ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 tööpäeva jooksul arvates ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast; 2) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega;

4) alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 5 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. Bagrat Mkrttšjan vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.05.2012 Viru Maakohtule materjalid Bagrat Mkrttšjan vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Bagrat Mkrttšjan mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 09.05.2011 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 10.10.2010 ja lõpp 10.12.2013. Viru Vangla toetab Bagrat Mkrttšjani vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kohtuistung Kinnipeetav Bagrat Mkrttšjan avaldas kohtuistungil, et soovib ennetähtaegsest vangistusest vabastamist. Soovib asuda tööle ja jätkata õpinguid ning asuda elama õiguskuulekalt. Tema kaitsja toetas taotlust. Prokurör Bagrat Mkrttšjani ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toetanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et Bagrat Mkrttšjani suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist tema allutamisega elektroonilisele valvele. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Bagrat Mkrttšjan on kriminaalkorras karistatud 2 korda. Vanglakaristust kannab esimest korda. Kriminaalhooldusametniku teatel asub süüdimõistetu peale vabanemist elama vanemate juurde aadressil xxxx. Elukoht on kontrollitud, süüdimõistetu ja tema ema O M on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus. Bagrat Mkrttšjani tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel ei lähtu kohus temale esitatud tõenditest tema enda kroonilise haiguse või ema tervisliku seisundi kohta, kuna esitatud tõendid kajastavad asjaolusid, mis olid olemas ka enne Bagrat Mkrttšjani vangistust. Bagrat Mkrttšjanile on vanglas viibimise ajal tagatud ravi ja ka emal on abikaasa ja tütre näol võimalik abi saada. Pigem lähtub kohus asjaoludest, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks Bagrat Mkrttšjanile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata Bagrat Mkrttšjani püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vabastades Bagrat Mkrttšjani vangistusest tingimisi ennetähtaegselt allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti sotsialiseerida ühiskonda ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas järlitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Bagrat Mkrttšjani tähtaegsel vabanemisel puudub alus teostada kontrolli tema tegevuse või tegevusetuse üle. Bagrat Mkrttšjanil on olemas elukoht oma vanemate juures, kuhu vabanemisel siirduda ning toetav sotsiaalne tugivõrgustik, samuti võimalus asuda tööle, kuigi garanteeritud töökoht puudub. Samas on tema vangistuses viibides läbinud individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused, omandanud keskhariduse ning temal on olemas IT ja müüja kutseoskused, mis kergendavad tema

olukorda tööturul. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et suur hulk vange kannab karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on probleem ja vabanenute üle on vaja teostada usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi selles, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla, olles kohustatud oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Kriminaalhooldus ei saa kõiki probleeme ära hoida, kuid on ilmne, et kriminaalhooldusalune endine kinnipeetav on ühiskonnale turvalisem kui järelevalveta ja igasuguse abita endine kinnipeetav. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad isikud ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevoolu teed endiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkub. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Kohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni määratava katseaja lõpuni. Kui ta aga vabaneb tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus teostada kontrolli tema tegevuse ja tegevusetuse üle. Kohus, arvestades Bagrat Mkrttšjani motiveeritust loobuda kuritegelikust käitumisest ja tulenevalt tema poolt korduva kuriteo toimepanemise väikesest tõenäosusest, mis vangla hinnangul järgmise kahe aasta jooksul on vaid 16 %, vabastab tema tingimisi enne tähtaega allutamisega elektroonilisele valvele. Vastavalt KarS § 751 lg.4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS § 76 lg4 määrab kohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni, s.o kuni 10.12.2013. Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates kohtumääruse jõustumisest.

Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtumäärus jõustus 19. juunil 2012. a. Nooremreferent

Anu Ammer

Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.