Kohtulahend

EDASIKAEBAMISE KORD

Süüdistataval ja kaitsjal on õigus 15 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest, taotleda et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud otsus jõustub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebemenetluses. Määruskaebus esitatakse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

SÜÜDISTUS

Jaan Kaskmaa’d süüdistatakse selles, et tema 05.05.2012 kella 20:23 ajal juhtis Järvamaal Imavere vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 104. km-l Tallinna suunas sõiduautot Volkswagen Passat reg märk xxxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis väljendus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,88 mg/l kohta +- 0,09 mg/l, seega oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,79 mg/l. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani Jaan Kaskmaa toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud süüdistusakti ja kriminaalasja materjalidega ning hinnanud neid kogumis, nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 mõttes. Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määraga. Kogutud ja uuritud tõendid kinnitavad, et jaan Kaskmaa on ennast talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi süüteo objektiivsete asjaolude kohta. J.Kaskmaa süüd tõendavad kogumis kriminaalasjas kogutud tõendid – indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja tunnistajate H.T ja T.I ütlused ning J.K enda ütlused. Eeluuritud tõendid kogumis kinnitavad, et Jaan Kaskmaa pani toime süüdistuses kirjeldatud teo ning on selle toimepanemises süüdi. Jaan Kaskmaa teole on antud õige kriminaalõiguslik hinnang KarS § 424 järgi. Asitõendeid asjas ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus J.Kaskmaa poolt kahtlustatavana ülekuulamisel avaldatud kahetsust, millise kohus hindab puhtsüdamlikuks kahetsuseks. Süüdistatav on kriminaalkorras karistamata. J.Kaskmaa on avaldanud soovi kanda rahalist karistust. Eeltoodut kogumis arvestades peab kohus põhjendatuks karistada Jaan Kaskmaa’d kergemaliigilise karistusega, st rahalise karistusega, ja seda prokuröri ettepanekus taotletud ulatuses. Põhjendatud on lubada Jaan Kaskmaa’l täita rahaline karistus ositi kohtu määratud tähtaja jooksul ja viisil. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Jaan Kaskmaa määratud kaitsjana osales menetluses vandeadvokaat Kaire Aus, kelle tasu ja kulu hüvitis kokku on 47.34 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, st 435

eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, st Jaan Kaskmaa.

Sirje Lahesoo Kohtunik

2 (2)

3 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.