Kohtulahend

Ärakiri 1-12-4716 3.1.1.elama oma alalises elukohas *; 3.1.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.1.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.1.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.1.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.2.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 04.juuni 2012. a. KarS § 75 lg 5 alusel peatub kontrollnõuete täitmine 1-kuulise vangistuse kandmise ajaks. 3.3.Kui T.E katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 4.Tühistada T.E suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 5.Välja mõista T.E-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, arveldusarvele nr 17001577198 Nordea Bank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-12-4716, menetluskulu)/ - sundraha 217 (kakssada seistseteist) eurot 50 senti; - kaitsjatasu 80 (kaheksakümmend) eurot; - koopiate tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) senti Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

Ärakiri 1-12-4716 Sellise tegevusega T.E , kahjustades teise inimese tervist füüsilist valu põhjustanud löömise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus T.E-le nõutud karistus: KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel kuulub kohesele ärakandmisele 1 kuu vangistust, 3 kuu vangistuse kandmisest vabastada tingimuslikult 18 kuulise katseajaga Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 56/. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. saab aru, et süüdimõistva kohtuotsusega mõistetakse välja ka kriminaalmenetluse kulud. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab T.E süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Eesti Haigekassa T.E poolt L K`le tekitatud tervisekahjustuste tõttu on Eesti Haigekassa poolt tasutud osutatud raviteenuste eest tervishoiuteenuse osutajale, s.o Sihtasutusele Läänemaa Haigla ravikulusid / tl 51/. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – T.E suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 30-31/, mis tuleb tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb T.E-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 435 eurot (1,5 * 290). Koopiate tegemise kulu on menetluskulu vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 5 ja käesolevas kriminaalasjas on see kulu 0,45 eurot /tl 55/. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale T. Liiva T.E kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 137,94 eurot /tl 59-61/ ja kohtumenetluses 33,39 eurot, kokku 171,33 eurot. Kohtuistungil taotles kaitsja, et kohus KrMS § 180 lg 3 alusel jätaks võimalikult palju menetluskulusid riigi kand, kuna T.E sissetulek puudub. Prokurör toetas kaitsja taotlust, leides, et kuludest võiks T.E-lt välja mõista 1⁄2, sest tegelikult T.E sissetulekud puuduvad ja tülide põhjuseks * ongi see, et ta pommib * raha. Kohus leiab, et T.E-lt tuleb välja mõista sundraha pooles ulatuses ja ka kaitsjatasust mõistab kohus T.E-lt välja 80 eurot,

Ärakiri 1-12-4716 ülejäänud kaitsjatasu ja kulu jätab kohus riigi kanda. Kohus leiab, et menetluskulude osaline jätmine riigi kanda on põhjendatud sellega, et T.E sissetulekud puuduvad (v.a üksikud juhutööd), ta elab praktiliselt *ülalpidamisel ja seega käib menetluskulude hüvitamine täies ulatuses talle ilmselgelt üle jõu. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.