lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-13347/50

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 24.05.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-11-13347/50
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
24.05.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1010
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-13347/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas22.03.20121-11-13347/57Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja16.10.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. mai 2012, Tartu

Kriminaalasja number

1-11-13347

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. aprilli 2012 kiri

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu T.B kaitsja vandeadvokaat Mart Sikuti määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 lg 1, § 326 lg 2, § 323 lg 2 p 2, § 384 lg 1 jätta T.B kaitsja vandeadvokaat Mart Sikuti määruskaebus Tartu Maakohtu 23. aprilli 2012 kirja peale läbi vaatamata ja tagastada määruskaebus selle esitajale. Määruse peale võib 10 päeva jooksul alates selle ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Riigikohtusse Tartu Ringkonnakohtu kaudu. Asjaolud

1.Tartu Maakohtu 14.01.2008 otsusega mõisteti T.B süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 ja § 263 p 1 järgi ja mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 3 aastat vangistust. Tartu Maakohtu 07.04.2008 otsusega tunnistati T.B süüdi KarS § 263 p 1, 4 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Viru Maakohtu 09.02.2009 määrusega vabastati T.B karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega katseajaga kuni 24.07.2010.
2.Tartu Maakohtu 22.12.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-13347 tunnistati T.B süüdi KarS § 372 lg 2 p 3 ja § 121 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.04.2008 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuud 4 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud ja 4 päeva vangistust.
3.
T.B esitas 02.02.2012 maakohtule taotluse, milles palus talle mõistetud vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise selgitamist. Tartu Maakohus vastas taotlusele 22.02.2012 kirjaga, milles selgitas T.B-le mõistetud vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise küsimust.
4.T.B kaitsja esitas 11.04.2012 maakohtule taotluse kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamiseks, milles palus selgitada, millal tekib T.B formaalne õigus vangistusest ennetähtaegseks vabanemiseks. Tartu Maakohus vastas taotlusele 23.04.2012 kirjaga, milles viitas oma 22.02.2012 kirjas toodud põhjendustele.
5.Tartu Maakohtu 23.04.2012 kirjale on esitanud määruskaebuse T.B kaitsja, kes palub tühistada maakohtu 22.02.2012 ja 23.04.2012 kirjades väljendatud seisukohad T.B esmase ennetähtaegse vabanemise õiguse tekkimise kohta ning määrata, et T.B esmane õigus ennetähtaegsele vabanemisele tuleneb KarS § 76 lg 1 p 1 alusel. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaitsja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata seoses määruskaebuse esitamise õiguse puudumisega. KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus KrMS
11.või 12. peatüki sätteid, arvestades määruskaebuse lahendamise menetluse erisusi. KrMS § 326 lg 2 järgi koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile KrMS § 323 lg 2 p-s 1-3 sätestatud alustel. KrMS § 323 lg 2 p 2 järgi koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 384 lg 1 järgi on maakohtu määruse peale kaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 23.04.2012 kirja puhul ei ole tegemist kohtumäärusega KrMS § 145 tähenduses, kuna see ei vasta määrusele sätestatud nõuetele. Järelikult ei ole võimalik maakohtu kirja peale esitada ka määruskaebust. Seega jätab ringkonnakohus KrMS § 390 lg 1, § 326 lg 2, § 323 lg 2 p 2, § 384 lg 1 alusel kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata.
7.Puutuvalt ennetähtaegse vabanemise esmakordse taotlemise võimalusse peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgnevat.
7.1.Antud asjas seisneb küsimus selles, kas isikule, kellele on mõistetud KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus I astme kuriteo eest mõistetud karistuse kandmata jäänud osast ning katseajal sooritatud II astme kuriteo eest mõistetud karistusest, kohaldub I astme kuriteo või II astme kuriteo puhul sätestatud tingimisi ennetähtaegse vabastamise regulatsioon. Maakohus on seisukohal, et kui isik kannab karistust I astme kuriteo eest, tuleb talle kohaldada I astme kuriteo eest mõistetud karistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sätteid. Kaitsja leiab määruskaebuses, et ennetähtaegse vabanemise õiguse tekkimisel tuleb juhinduda viimase kohtuotsusega mõistetud karistusest. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtuga järgnevatel põhjustel.
7.2.KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Ringkonnakohus on seisukohal, et selle sättega on seadusandja ette näinud nende isikute, kes pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist panevad toime uue kuriteo, erineva kohtlemise liitkaristuse mõistmisel võrreldes nendega, kelle poolt toime pandud kuriteod on tuvastatud ühe otsusega või kelle poolt toime pandud kuriteod on küll tuvastatud kahe erineva otsusega, kuid on kõik toime pandud enne esimese kohtuotsuse kuulutamist. Kui isikule mõistetakse esimese kohtuotsusega karistus I astme kuriteo eest ning isik paneb toime uue II astme kuriteo enne karistuse täielikku ärakandmist, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega kannab isik liitkaristuse näol sisuliselt nii eelnevalt sooritatud I astme kuriteo eest mõistetud karistuse kandmata jäänud osa kui ka hiljem sooritatud II astme kuriteo eest mõistetud karistust. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus isik kannab karistust kahe erineva kuriteo eest, pole põhjendatud lähtuda kergema kuriteo korral kohaldatavast regulatsioonist. Sisuliselt pööratakse isiku suhtes täitmisele ka I astme kuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmata osa, mille kandmisest tingimisi ennetähtaegset vabastamist reguleerib KarS § 76 lg 2. KarS § 76 lg 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Kui süüdimõistetu vabaneb ennetähtaegselt, peab ta arvestama, et tal on tegelikult veel kandmata osa karistusest, mis pööratakse katseaja tingimuste rikkumise korral täitmisele. Seega pole tegemist topeltkaristamisega, nagu väidetakse määruskaebuses. Isik peab arvestama, et katseajal uue kuriteo toimepanemisel peab ta ära kandma ka veel kandmata karistuse osa ja talle kohalduvad vastava karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabanemise õigust reguleerivad sätted.
8.Eelnevast tulenevat jätab ringkonnakohus KrMS § 390 lg 1, § 326 lg 2, § 323 lg 2 p 2, § 384 lg 1 alusel kaitsja M. Sikuti määruskaebuse läbi vaatamata.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.