Kohtulahend

Asjaolud Tartu Maakohtu 25.04.2012 määrusega jäeti P.G talle Tartu Maakohtu 14.09.2011 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. P.Gunnistati Tartu Maakohtu 14.09.2011 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning teda karistati 1-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.12.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 13.07.2009 ja lõpeb 11.08.2013. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 02.04.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnanud vangla esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulanud ära kaitsja arvamuse ja süüdimõistetu, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Maakohus tuvastas, et P.G on alates 1994. aastast korduvalt kriminaalkorras karistatud. Põhiliselt on teda karistatud varavastaste kuritegude, sealhulgas ka röövimiste eest. Samuti on teda korduvalt karistatud alkoholi tarvitamisega seotud väärtegude toimepanemise eest. Sellest järeldas maakohus, et süüdimõistetul on kalduvus varavastaste kuritegude toimepanemisele koos vägivallaga. Vaatamata sellele, et teda on eelnevalt korduvalt karistatud, jätkas ta ikkagi kuritegude sooritamist. Samuti on ta vanglas süstemaatiliselt distsipliini rikkunud. 2011. aastal on teda vanglas distsiplinaarkorras karistatud 12-l korral. Antud karistused kinnitavad maakohtu arvates, et süüdimõistetu ei ole suutnud alluda isegi range järelevalve tingimustes kehtestatud korrale. Lisaks sellele on vangla pidanud kohaldama tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, sest P.G tarvitas kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda. Sotsiaalprogrammi XXXX läbimine ei ole olnud piisav, et vähendada tema agressiivsust. Järelikult on tema väidetav õiguskuulekus ja allumisvõime ka kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutades maakohtu hinnangul tõsiselt kaheldav. Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Arvestades süüdimõistetu varasemat käitumist, luges maakohus põhjendatuks vangla ja kriminaalhooldusametniku seisukoha, et vabaduses võib süüdimõistetu panna toime uue kuriteo. Nimetatud asjaolu võivad soodustada suured võlgnevused (üle 12 000 euro), kriminogeenne tutvusringkond, toetava sotsiaalvõrgustiku puudumine, agressiivne ja impulsiivne käitumismaneer ning sõltuvus alkoholist. Samuti paneks tema elama asumine ema juurde viimase raskesse olukorda, sest süüdimõistetu ema on haige ja vajab rahu. Kindla elukoha puudumine aga muudab võimatuks nõuetekohase kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise. Peale selle on P.G läbimata ka individuaalses täitmiskavas märgitud sotsiaalprogramm XXXX. Maakohus leidis, et seega on süüdimõistetu endiselt ohtlik ühiskonnale, kuna võib jätkata uute kuritegude toimepanemist ning uue kuriteo oht on kõrge. Eeltoodu alusel ei tekkinud maakohtul kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik ja võimeline alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Maakohus leidis, et süüdimõistetut, kes on toime pannud varavastaseid kuritegusid, korduvalt käitunud õigusvastaselt, sealhulgas ka vanglas, ning kes võib toime panna uue kuriteo, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna suure tõenäosusega ei ole ta suuteline katseaega edukalt läbima ega alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning P.G vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märgib, et eelnev karistatus iseenesest ei saa välistada vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja rõhutab, et P.G on läbinud sotsiaalprogrammi XXXX, mis aga maakohtu arvates ei ole olnud piisav tema agressiivsuse vähendamiseks. Kaitsja leiab, et nimetatud sotsiaalprogrammi läbimisega on P.G näidanud tõsist tahet tegeleda oma probleemidega, sh suuta toime tulla agressiivsuseni viia võivate emotsioonidega. Kaitsja hinnangul ka siis, kui kohtu hinnangul pole programmi läbimine olnud piisav, ei võimalda üksnes asjaolu, et P.G on vanglas korduvalt saanud distsiplinaarkorras karistada, teha järeldust tema kaheldava õiguskuulekuse ja allumisvõime kohta juhul, kui P.G allutatakse kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kaitsja hinnangul ei ole maakohtu väide P.G kindla elukoha puudumise kohta päris korrektne. P.G on avaldanud soovi asuda elama oma XXXX H-M.P.juurde aadressil XXX. Kohtuistungil selgitas P.G, et on emaga telefoni teel rääkinud ning ema on nõustunud teda enda juurde elama võtma. Kaitsja soovib rõhutada, et P.G on materjalidest nähtuvalt olemas tööoskused, töötanud on ta pehmemööblitisleri ja ehitajana. Vangistuses viibimise ajal on P.G osalenud majandustöödel. Töökogemused annavad võimaluse asuda vabanemisel ennast ise üleval pidama ning ka aktiivselt vähendama rahalisi nõudeid. See võimaldaks ka kiiremat taasühiskonnastamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

korda. Esimese karistuse kandmiselt vabastati P.G tingimisi enne tähtaega, kuid ta pani katseajal toime uue kuriteo. Vaatamata varasematele korduvatele karistustele on P.G jätkanud kuritegude sooritamist, pannes toime valdavalt varavastaseid kuritegusid. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et varasemad karistused pole P.G-le vajalikku paranduslikku mõju avaldanud ning mingeid järeldusi ta nendest enda jaoks teinud ei ole. Eelnevast lähtuvalt puudub ringkonnakohtul veendumus, et vabanedes vangistusest tingimisi enne tähtaega ei jätkaks P.G kuritegude toimepanemist. Siinkohal on ringkonnakohtu hinnangul oluline tähelepanu pöörata asjaolule, et P.G pole ka vanglas range järelevalve tingimustes suutnud käituda õiguskuulekalt, omades arvukalt kehtivaid distsiplinaarkaristusi.

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.