lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-16523/12

Pankrotiõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 31.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-16523/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
31.12.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1283
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 23 lg 1, 2, 3, 4, 51, 6PankrS § 29 lg 1, 2, 4, 8PankrS § 150 lg 1, 4ÄRS § 23 lg 1Andmed maksejõuetusmenetluse kohtaPankrS § 30PankrS § 39 lg 1PankrS § 65 lg 11

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Määruse tegemise aeg ja koht

31.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-16523

Tsiviilasi

LiliRee OÜ pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik: LiliRee OÜ (registrikood 16676082) Ajutine pankrotihaldur: Mark Uska (e-post XXX)

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse kirjalik menetlus

menetluse

lõpetamine

raugemisega,

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada LiliRee OÜ (registrikood 16676082) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril on kohustus võlgnik likvideerida ja registrist kustutada.
3.Pärast võlgniku registrist kustutamist vabastada Mark Uska ajutise pankrotihalduri kohustustest.
4.Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Mark Uska tasuks 2043,5 eurot (käibemaksuga), mis mõista välja võlgnikult LiliRee OÜ ajutise pankrotihalduri Mark Uska kasuks.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 31.08.20262-26-16864/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.08.20262-26-16529/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.08.20262-26-11113/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.08.20262-22-7727/44Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-26-13162/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.08.20262-19-19083/53Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
6.
Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Mark Uskale kindlaksmääratud ajutise pankrotihalduri tasust 1000,4 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Advokaadibüroo USKA OÜ arvelduskontole EEXXX.
7.Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade pankrotimenetluse raugemise kohta.
8.Edastada jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja võivad esitada määruskaebuse pankrotiavalduse menetluse lõpetamise peale. Kui määruskaebuse esitab võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest arvates. Määruskaebuse võib esitada ka pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul.

ASJAOLUD

1.LiliRee OÜ (edaspidi ,,võlgnik“) esitas 31.10.2024 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse 05.11.2024 määrusega menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Mark Uska.
2.Ajutine haldur esitas 15.11.2024 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikule ei kuulu käesoleval hetkel mistahes asju või õigusi, kuid kohustusi on võlgnikul summas 42 425,29 eurot. Võlgniku majandustegevus oli kahjumlik juba esimesest tegevusaastast, ajutise halduri hinnangul on võlgnik olnud maksejõuetu alates 31.12.2023. Võlgniku majandustegevus lõppes 2024. aasta juulis, majandustegevuse käivitamiseks puuduvad ressursid. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks põhitegevuse kahjumlikkus ehk muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgnikul võib olla kahju hüvitamise nõue oma juhatuse liikme vastu seoses pankrotiavalduse hilinenud esitamisega. Nõude suuruse saaks välja selgitada pankrotimenetluses. Ajutine haldur ei välista ka nõude olemasolu X OÜ vastu, kuid seonduvad asjaolud vajaksid pankrotimenetluses täpsustamist. Ajutine haldur oli seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 3000 eurot.
3.Kohus määras 18.11.2024 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 3000 eurot, mis tuli võlgnikul, võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 03.12.2024. Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes. Nõutud summat deposiiti ei tasutud.
4.Kohus tegi 05.12.2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas 30.12.2024, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu

5.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
6.Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Võlgniku teadaolevate võlgade suurus on 42 425,29 eurot, kuid vara puudub (vt ülal, p 2). Ajutine haldur on küll viidanud võimalikele nõuetele juhatuse liikme ja/või kolmanda isiku vastu, kuid praegusel hetkel puudub kindlus, et tegemist on perspektiivsete nõuetega, mis oleks võimalik võlgniku kasuks sisse nõuda ja seeläbi võlgniku varalist seisu parandada. Ühtlasi puuduvad rahalised vahendid nende nõuete esitamiseks. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks.
7.Raugemise vältimiseks määras kohus PankrS § 30 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.
8.Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lõigete 1 ja 2 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).
9.Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8).
10.Ajutine haldur on esitanud taotluse, et kohus määraks võlgniku dokumentide hoidja. ÄRS § 23 lg 1 p 1 ja lg 8 koosmõjust nähtuvalt on raugemise korral enne pankroti väljakuulutamist dokumentide hoidja pankrotivõlgniku juhatuse liige. Kohus ei pea seetõttu dokumentide hoidjat määrama, vaid dokumentide hoidja on seaduses ettenähtud. Menetluskulud
11.PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu. Kohus jätab menetluskulud, sh ajutise halduri tasu, võlgniku kanda.
12.Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).
13.Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1675 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 13,4 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 125 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1675 eurot (13,4 x 125), koos käibemaksuga 2043,5 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).
14.PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest.
15.Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
16.Eelnevat arvesse võttes tuleks määruse alusel hüvitada riigi vahenditest ajutisele haldurile tasu 13,4 tunni eest summas 891 eurot (alustatud pooltunde 27 × 33), kuid arvestades seaduses sätestatud piirmäära saab riigi vahenditest hüvitada ajutisele haldurile 820 eurot, koos käibemaksuga 1000,4 eurot. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et osa sellest (summas 1000,4 eurot) hüvitatakse ajutisele pankrotihaldurile riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.08.20262-23-9177/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-26-10630/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja