Kohtulahend

käesoleva kohtuotsusega T.I-le mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 01.10.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta võrra, ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.08.2011.a ja lõpeb 13.10.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 15.03.2012.a. Tartu Vangla edastas 13.04.2012.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 11.05.2012.a seisuga on T.I kandmata karistusaeg 5 kuud ja 2 päeva vangistust. T.I on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral: 1) 29.11.2002.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi rahalise karistusega 80 päevamäära, s.o 4000 krooni; 2) 02.11.2004.a Järva Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi tingimisi vangistusega 6 kuud katseajaga 2 aastat; 3) 01.10.2008.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja KarS § 74 järgi tingimisi vangistusega 1 aasta katseajaga 3 aastat. Tartu Vangla ei toeta vabanemist tingimisi ennetähtaega, kuna puudub kindel elukoht. Türi vald eraldab sotsiaalelupindasid alles siis, kui kinnipeetav on vanglast vabanenud ja selgub, et ei ole kusagil elada. Prokurör kohtuistungil ei osalenud, vaid esitas arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta T.I tingimisi enne tähtaega vangitusest vabastamist, kuna puuduvad olulised eeldused kriminaalhoolduse läbiviimiseks – elukoht ja kindel sissetulek. T.I on varasemalt korduvalt varavastaste süütegude toimepanemise eest karistatud, ning ta on viibinud ka kriminaalhooldusel, kuid selle tingimusi rikkunud. Kuriteo, mille eest hetkel vangistust kannab, on ta toime pannud katseajal. Kaitsja toetab T.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Tegemist on T.I esimese vangistusega, distsiplinaarkaristused puuduvad, käitumine vanglas on hea, töötab väljaspool Tartu vanglat ning karistuse lõpuni on jäänud ainult 5 kuud. T.I puudub momendil vabaduses elukoht, kuid ta saaks taotleda sotsiaalpinda, kui vabaneb. Samuti esinevad probleemid elu- ja töökohaga ka siis, kui ta tähtaegselt vabaneb. Kaitsja leiab, et enne tähtaega vabanemine on parem, sest siis ta saab hakata oma probleemidega tegelema. T.I sõnul on tal elukoht vabaduses olemas, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxd. Ta sai sinna talusse tööle ning ka elamispind oleks seal. Talu peremees xxxxxxxxxxx pidi saatma kaitsjale töölepingu. T.I on vanglas olles oma käitumise üle järele mõelnud ning on leidnud, et kuritegu ei tasu enam toime panna. Viimase kuriteo pani toime katseajal, kuid senimaani kulges kriminaalhooldus hästi. Vanglas viibimisest on talle kasu olnud, kuna sai mõelda oma tegude üle järele, et mida on valesti teinud ja mida võiks paremini teha. T.I on nõus oma kaitsja seisukohtadega. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. T.I on temale mõistetud karistusajast ära üle poole mõistetud karistusajast, mis on ühtlasi ka üle kuue kuu. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

2 (3)

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et T.I vabastamiseks vangistusest enne tähtaega alused puuduvad. T.I on avaldanud kohtuistungil oma vabaduses olevaks elukohaks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, mis on talu kus T.I kavatseb peale vabanemist tööle asuda. Kohtule ei ole esitatud ühtegi materjali selle kohta, et väidetav talu omanik xxxxxxxxxxx on nõus T.I tööle võtma ja talle elamispinda võimaldama. Arvestada tuleb ka seda, et tegemist on töökohaga ning võimalusega elada samas kohas, kuid tegemist ei puugi olla vabanemisjärgselt kindla alalise elukohaga. Ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega kaasneb kriminaalhooldus, mille kohaldamise üheks eelduseks on kindla elukoha olemasolu. Kuigi T.I puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta käitumine on olnud vanglas piisavalt positiivne, puudub T.I alaline elukoht ning seetõttu ei ole võimalik teda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.