Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17. aprill 2012.a. kell 11.00 Võru kohtumaja
Kohtuasja number
1-11-4265 (10286000041)
Kohtunik
Heiki Kolk
Istungisekretär
Annika Savimägi
Kohtuasi
Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse poolt süüdimõistetu P.J, isikukood xxx, elukoht xxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxx; kohta koostatud erakorralise ettekande läbivaatamine Süüdimõistetu P.J Kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse juhataja Riina Mandel
Istungil osalenud isikud
Juhindudes KrMS § 432, KarS § -de 69 lg 6, 74 lg 4 kohus m ä ä r a s:
Määrus on lõplik ja tulenevalt KrMS § 385 p 26 määruskaebekorras edasikaebamisele ei kuulu.
Üldkasulik töö tuli ära teha 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö sooritamiseks ettenähtud tähtaega oli 22.03.2012, selleks ajaks sooritas süüdimõistetu 6 tundi 240-st tunnist. 28.03.2012 saadeti kohtusse Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Võru talituse ametniku poolt erakorraline ettekanne. Ettekande kohaselt P.J hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ega ilmu registreerimisele. P.J selgitused on järgmised: 30.05.2011 ei ilmunud esmakohtumisele, sest viibis tööl Saaremaal. Ajaperioodil 28.06.2011-30.06.2011 ei sooritanud ajakavas ettenähtud ÜKT tunde, sest viibis tööl. Esitas Töövõtulepingu, mis on sõlmitud FIE I. L. , töötamise ajaperiood 01.05.2011-15.11.2011. 29.08.2011 ei ilmunud registreerimisele ja ei teavitanud põhjendusega, et viibis tööl. 01.12.2011 ja 08.12.2011 ei ilmunud registreerimisele tervislikel ja kodustel põhjustel.13.12.2011 kirjutas seletuskirja, et ei ole ÜKT tunde sooritanud seoses töötamisega. 18.01.2012 kirjutas seletuskirja, miks ei ilmunud registreerimisele põhjendusega, et oli haige, ÜKT tunde ei sooritanud põhjendusel, et tegi haltuurat. 02.02.2012 ei ilmunud registreerimisele põhjendusel, et läks meelest ära. 09.02.2012 kirjutas seletuskirja, et külma ilma tõttu ei ole ÜKT tunde sooritanud.
Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil esitatud ettekande ja taotluse juurde, leidis, et karistus tuleb pöörata täitmisele. Kriminaalhooldusametnik koostab ajakava koos kriminaalalusega, pannakse kirja kellaajaliselt, millal tööd teha. See on kolmepoolne kokkulepe, kuhu on kaasatud ka tööandja. Kellaajad on päevasel ajal ja kindlasti P.J olnud nõus nende kellaaegadega oli võimalik teha ka nädalavahetustel ja peale tööaega. Süüdimõistetu (hooldusalune) P.J avaldas, et asja arutamise juurde kaitsjat ei soovi. ÜKT ei teinud, sest elab vennaga koos, isa surnud, sissetulekut pole, teeb juhutööd. Lasvalt on halb bussiühendus, kriminaalhooldajale on probleemist rääkinud. Keegi pole väitnud, et saab tööd teha ka laupäeval ja pühapäeval ning nädalavahetustel. Suudab ÜKT ära teha, saab okste koristamist ja midagi taolist teha, puulõhkumist ja lõikamisi kindlasti on seal. 240 tunnist oli kuus tundi teinud ainult. Registreerimisel ei käinud sellepärast et jala Kääpalt 7 km, bussiraha ei olnud, vahel oli haige. Kui ei ole telefoniraha, siis ei saa kriminaalhooldajale teatada ka. Alates kohtuotsusest ei ole uusi rikkumisi toime pannud. Kriminaalhooldaja juures käis kaks korda kuus, lõpus kord kuus. Varasemalt ei olnud võimalik rahaliselt kriminaalhooldaja juurde sõita, nüüd on see võimalus tekkinud. Taotlen katseaja pikendamist. Saab võimalusel Lasval ÜKT tunde teha.
KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu (kriminaalhooldusalune) P.J-iga koos koostatud erinevaid töögraafikuid, kuid hooldusalune ei ole neid täitnud. Süüdismõistetu on selgitanud seda raske majandusliku olukorraga, vajadusega endale elatist teenida ning sellega seoses käib juhutöödel.
2 (3)
Kohus märgib, et karistuse täitmisele pööramine on viimane abinõu ning seda saab kohaldada süüdimõistetu suhtes alles siis, kui muud võimalused on ära kasutatud ja need ei ole tulemusi andnud. Süüdimõistetu on aru saanud mõistetud karistuse tähendusest ja avaldanud soovi see täita. Eeltoodu alusel leiab kohus, et karistus tuleb jätta täitmisele pööramata ning määratud katseaega tuleb pikendada 6 kuu võrra so kuni 22.09.2012.
Heiki Kolk kohtunik.
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.