Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
4. aprill 2012 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-10-13015
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 16. märtsi 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
prokuröri abi Katrin Lindpere määruskaebus
Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras:
Edasikaebamise kord
prokuröri
abi
Katrin
Lindpere
KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Anatoli Ahmatov mõisteti süüdi KarS § 114 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati A. Ahmatovi vahi all viibimise aeg 22.10.200228.04.2003, s.o 6 kuud 7 päeva vangistust, karistusaja hulka. A. Ahmatovile esitatud süüdistuses KarS § 141 lg 1 järgi mõisteti ta õigeks. Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2003 otsusega tühistati maakohtu otsus A. Ahmatovi õigeksmõistmises ning mõisteti ta KarS § 141 lg 1 alusel süüdi ja karistati 3-aastase vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti A. Ahmatovile 12 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus 22.10.2002 ja lõpp 22.10.2014.
Tartu Maakohtu 16.03.2012 määrusega vabastati A. Ahmatov tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest katseajaga kuni 22.10.2014. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus käsitles vangla iseloomustust ning märkis, et kohus ei ole seotud ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel vangla seisukohaga. Kohus leidis, et kuigi A. Ahmatovi poolt toimepandud kuritegude laad ja tema eelnev elukäik tekitavad kahtlusi tema ennetähtaegse vabastamise põhjendatuses, on see siiski võimalik. Kohus leidis, et A. Ahmatov tuleb tingimisi enne tähtaega vabastada eelkõige seetõttu, et karistuse edasine kandmine A. Ahmatovi poolt ei ole karistuse eesmärke silmas pidades enam vajalik. Süüdimõistetu on läbinud vangla poolt vajalikuks peetavad sotsiaalprogrammid ning omandanud XXX ja XXX kutse. Ta osaleb vangla tööhõives ning ka vabanemisel on tal reaalne võimalus saada tööalast rakendust. Positiivse asjaoluna, mis kohtu hinnangul võib kaasa aidata katseaja õnnestumisele, on lähedaste isikute toetav võrgustik vanemate ja venna näol. Kohus hindas A. Ahmatovi poolt uue kuriteo toimepanemise riski siiski väiksemaks, kui seda on teinud vangla ja kriminaalhooldaja. Kohus leidis, et kui see risk esineb, võib see realiseeruda ka pärast tema vabanemist karistuse ärakandmisel 2014. Väga pikka aega vangistust kandnud isikuna vajab A. Ahmatov igapäevaellu sulandumiseks esialgu professionaalset tuge ja abi, aga ka järelevalvet, mis tema tähtaegsel vabanemisel puuduksid. Süüdimõistetu vajab täiendavaid kohustusi, mis aitaks tal oma käitumist korrigeerida selliselt, et riskifaktorid, mis võivad viia uute kuritegudeni, oleksid minimaliseeritud. Suurimaks riskifaktoriks on oht hakata tarvitama alkoholi, mistõttu pidas kohus vajalikuks kohustada süüdimõistetut ennetähtaegse vabastamise korral katseajal mitte tarvitama alkoholi või narkootikume. Täiendavate kohustustena määras kohus A. Ahmatovile veel kohtu poolt määratud ajaks tööle asumise või töötuna arvele võtmise ning kui ilmneb vajadus, siis sotsiaalprogrammi läbimise kriminaalhooldaja äranägemisel. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Prokurör taotleb maakohtu määruse tühistamist. Prokurör leiab, et maakohtu määruses väljendatud seisukoht A. Ahmatovi enne tähtaega vabastamise osas on põhjendamatu, sest kohus ei ole piisavalt arvestanud kõikide KarS § 76 lg-s 3 ettenähtud asjaoludega. Prokurör, arvestades Tartu Vangla poolt antud hinnanguid A. Ahmatovi ohtlikkuse ja uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse kohta, jagab Tartu Vangla poolt väljendatud seisukohta ning leiab, et A. Ahmatovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Prokurör on seisukohal, et kohus, otsustades, et A. Ahmatovi vabastamine on põhjendatud, ei ole arvestanud olulisemat KarS § 76 lg-s 3 loetletud mõjurit, s.o kuriteo toimepanemise asjaolusid. Käesoleval juhul on A. Ahmatovi poolt toime pandud kuritegude asjaolud tähelepanuväärsed. Nimelt A. Ahmatov vägistas kannatanu ning seejärel peksis teda, tappes kannatanu piinaval ja julmal viisil. Arvestades A. Ahmatovi poolt kannatanu suhtes kasutatud vägivalla astet, leiab prokurör, et on vajalik, et A. Ahmatov enne vabanemist läbiks programmi, mis käsitleb agressiivsuse temaatikat (eelkõige omandaks oskused, kuidas juhtida viha), et vähendada sellest tulenevat uute kuritegude toimepanemise riski. A. Ahmatovi puhul esineb küll ka positiivseid asjaolusid, millele kohus on viidanud, kuid samas ei kaalu need positiivsed asjaolud üles neid asjaolusid, mis ei võimalda A. Ahmatovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades A. Ahmtovi poolt sooritatud kuritegude raskust ning A. Ahmatovi ühiskonnaohtlikkust, leiab prokurör, et A. Ahmatovi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal, kui tal on kanda veel suur osa mõistetud vangistusest, ei ole põhjendatud. A. Ahmatovi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimust on võimalik arutada veel korduvalt. -2-
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
-3-
Ühtlasi selgitab ringkonnakohus, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, reeglina tuleb süüdimõistetutel kuritegude eest mõistetud karistus tervikuna ära kanda.
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
-4-
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.