Kohtulahend

Asjaolud Viru Maakohtu 06.03.2012 määrusega jäeti V.J talle Viru Maakohtu 16.05.2011 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. V.J tunnistati süüdi Viru Maakohtu 16.05.2011 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9, § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 424 järgi ja talle mõisteti KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 sätteid kohaldades liitkaristus 1 aasta 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.04.2011 ja lõpeb 08.10.2012. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 08.01.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leidis, et V.J ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Maakohus võttis arvesse, et V.J-i on kriminaalkorras karistatud kaks korda, varasemal katseajal ei suutnud ta täita kontrollnõudeid ja sooritas uued kuriteod. Selline käitumine ning distsiplinaarsüüteo toimepanemine vanglas näitab, et kinnipeetav ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Maakohus märkis, et Viru Vangla on hinnanud uue kuriteo toimepanemise riski väga suureks ega toeta ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust lähtudes ei toetanud maakohus V.J-ini vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada V.J karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et kohtumäärus ei ole põhjendatud ning ennetähtaegsel vabastamisel tuleks arvestada asjaoluga, et süüdimõistetu sotsiaalne võrgustik vanaema näol on toetav. Kinnipeetav on avaldanud soovi asuda vabanemisel elama tema juurde, tal on garanteeritud töökoht. Vangla poolt esitatud iseloomustusest nähtub, et V.J osaleb sotsiaalprogrammis Convictus ja omandab puidupingitöölise eriala, osaleb majandustöödel ja on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kaitsja leiab, et kohtu nõustumus Viru Vangla prognoosiga kinnipeetava mittevägivaldse kuriteo toimepanemise kõrge riski kohta on ebausaldusväärne ja põhineb oletustel. Isik on soovinud oma elukorraldust muuta, ta on selleks astunud märkimisväärseid samme – omandades eriala ja läbides sotsiaalprogramme, andes lubaduse välistada edasine läbikäimine endiste sõpradega, asuda tööle ja elada seaduskuulekat elu. Positiivseks asjaoluks on ka vaid üks distsiplinaarkaristus vanglas, mis pigem kinnitab tema soovi elada seaduskuulekat elu mitte vastupidi. Kaitsja leiab, et isik, kes pole suutnud teha oma endisest elukorraldusest järeldusi ja kes ei soovi end parandada, ei võtaks nii eriala omandamist kui ka vangla elukorraldust nii tõsiselt, kui seda on teinud V.J . Kaitsja toetab V.J-ini ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et üheks määravamaks asjaoluks V.J-ini edasise elu korraldamisel on püsiva elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu. Kaitsja leiab, et maakohtu negatiivsed järeldused ei ole piisavad ja ei välista positiivsete asjaolude mõju V.J-ini vabastamiseks enne tähtaega. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu V.J-i on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kohaldades tema suhtes käitumiskontrollinõudeid. Kaitsja on kindel, et

V.J on motiveeritud ning tulenevalt lähedase toetusest on ta võimeline läbima katseaega positiivselt. Tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrollinõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata V.J-ini edaspidist tegevust ja käitumist. Kaitsja märkis ka, et V.J soovib kohtuistungist osa võtta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

vabastamata, peale esitatud kaebuse läbivaatamine ringkonnakohtus toimub kirjalikus menetluses istungit korraldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.