1-10-2919/48 - Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 05.03.2012 määrusega jäeti O.P talle Tartu Maakohtu 31.05.2010 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 31.05.2010 otsusega mõisteti R.-O.P süüdi KarS § 263 p 1, 2, 4 järgi ning karistati 9 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 25 lg 1, 2 – § 199 lg 2 p 9 järgi karistati 3 kuu pikkuse vangistusega. Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeriti ümber ning R.O.P mõisteti süüdi KarS § 202 lg 1 järgi ning karistati 2 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ning karistuseks mõisteti 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 19.03.2009 otsusega mõistetud karistus 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 1 kuu vangistust. Karistusest arvati maha arest 4 päeva ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 26 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2010 otsusega tühistati osaliselt Tartu Maakohtu otsus, s.o R.-O.P süüditunnistamises KarS § 263 p 2 järgi ja KarS § 263 järgi mõistetud karistuse osas ja R.-O.P-le mõistetud liitkaristuste osas. R.-O.P mõisteti KarS § 263 p 2 järgi õigeks. Otsusega mõisteti R.-O.P-le KarS § 263 p 1, 4 järgi karistuseks 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Uueks liitkaristuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel (kuritegude kogum KarS § 25 lg 1, 2 – § 199 lg 2 p 9 ja § 201 lg 1 järgi) üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 19.03.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti R.-O.P-le KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistusest 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva ning KarS § 263 p 1, 4 järgi mõistetud karistusest 4 kuud ja 27 päeva, kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise teel liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 31.10.2009 ja lõpeb 28.02.2013. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 19.01.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära kinnipeetava seletuse ning prokuröri ja kaitsja arvamused, leidis, et R.-O.P tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus tuvastas, et süüdimõistetu on ära kandnud suure enamuse mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Samas on prokurör oma arvamuses välja toonud R.-O.P kohta uue kuriteo toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid: narkootikumide tarvitamine, puudulikud sotsiaalse toimetuleku oskused ja mitu distsiplinaarkaristust vanglas viimase kahe aasta jooksul. Mitte ühegi nimetatud riskifaktori kohta ei ole seda välistavat või oluliselt vähendavatki positiivset lahendust. Peale selle on R.-O.P varem kriminaalkorras karistatud raske kuriteo, röövimise eest raskendavatel asjaoludel tingimisi vangistusega. Ta on toime pannud uue kuriteo katseajal ja talle oli antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid ta on jätkanud kuritegelikku eluviisi. Tartu Vangla on hinnanud R.-O.P poolt uue kuriteo toimepanemise riski silmapaistvalt kõrgeks, s.o 53%.

Maakohus leidis, et nendel asjaoludel jääb R.-O.P ennetähtaegseks vabastamiseks väheks tema lubadustest, viidetest võimalikule töölesaamisele ja seni ilmnenud positiivsetest sammudest ning seda vaatamata lisatingimuste kohaldamise võimalusele. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada R.-O.P karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja arvates on maakohus jätnud tähelepanuta R.-O.P poolt kohtuistungil antud selgitused võimaluste kohta, mis tagavad ennetähtaegsel vabanemisel kinnipeetavale kindla elukoha ning töökoha saamise. Kinnipeetav on vangistuse ajal pidevalt suhelnud kauaaegse tuttava A.A., kes on teda vanglas korduvalt külastanud ja kellega suhtleb telefoni teel vähemalt korra nädalas. Kinnipeetav saab asuda elama A. A juurde Tartus XXX pikemalt kui kaks nädalat ning vajadusel aitab A. A otsida teist elamispinda. Tööle on võimalik asuda A.L. juurde ehitustööle. Kaitsja arvates on oluline märkida, et R.-O.P suhtleb pidevalt ema ja vennaga, kes saavad osutada temale abi probleemide lahendamisel pärast vangistusest vabanemist. Kaitsja leiab, et maakohtu otsustuse kujunemist on mõjutanud kriminaalhooldusametniku negatiivse hoiakuga arvamus. Põhjendamatu on ametniku seisukoht, et R.-O.P ei ole vanglas viibides soovinud osaleda tööhõives. Tartu Vangla väljastas kirjaliku teatise, et vanglas puudus võimalus rakendada R.-O.P tööle. Nimetatud teatis edastati kohtule kohtuistungi käigus. R.-O.P tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel oleks tulnud kaitsja arvates arvestada asjaoluga, et kinnipeetav viibib vangistuses esmakordselt. Käesolevaks ajaks on ära kantud 2/3 karistusajast ning kinnipeetav on teinud tõsiseid järeldusi eluviisi muutmise vajalikkusest. Seda kinnitas R.-O.P ka kohtuistungil. Kahjuks ei jäänud kohus R.O.P lubadusi uskuma. Kaitsja ühineb Tartu Vangla arvamusega, et R.-O.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on põhjendatud. Kinnipeetava intellektuaalne tase, haridus ja elukogemused võimaldavad tal teha valikuid, mis välistavad seaduserikkumiste kordumise. Vabanemisel kohaldatav katseaeg koos kontrollnõuetega aitavad kaasa tema resotsialiseerumisele. Süüdimõistetu R.-O.P esitas ka ise määruskaebuse, milles taotleb enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. R.-O.P märgib, et viibib vanglas esimest korda ja kahetseb toimepandud kuritegusid. Vanglas viibides on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. R.-O.P on loobunud suitsetamisest, mis näitab tema tahtejõudu. Nüüdseks ei ole ta alkoholi ja narkootikume tarbinud üle kahe aasta ning soovib karsket eluviisi jätkata ka vabaduses. Vabanedes on R.-O.P kindel elukoht sugulase A. A juures, kes on nõus teda ka materiaalselt toetama ning aitab leida iseseisvat eluaset. Samas on R.-O.P võimalus minna elama ema juurde, kes elab Kambja vallas. Kuna A. L. poolt garanteeritud töökoht asub Tartus, otsustas R.-O.P aga jääda Tartusse. R.-O.P lisab, et tal on toetav sotsiaalne võrgustik, millisesse ei kuulu kriminaalkorras karistatud isikuid. Tartu Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuigi on hinnanud uue kuriteo toimepanemise riski silmapaistvalt kõrgeks. Tartu Vanglaga vesteldes selgus, et kõrge riskiprotsent tulenes kriminaalhooldusametniku ekslikust ja tublisti liialdatud ettekandest. Kriminaalhooldusametnik on ettekandes väitnud, et R.-O.P on vangistuses keeldunud Tartu Vangla poolt pakutavast tööst, mis ei vasta tõele, kuna vangla ei ole talle tööd pakkunud. Vastupidi, R.-O.P on korduvalt avaldanud soovi asuda tööle. Samuti on liialdatult hinnatud R.-O.P suhteid ema ja õega pingelisteks. R.-O.P tunnistab distsiplinaarrikkumiste toimepanemist ning põhjendab neid sellega, et närvid ei pidanud vastu. Hiljem sai ta abi psühhiaatrilt ning kohanes vangla tingimustega.