Kohtulahend

Täitmata jätmine olenes temast endast. AMVS § 9 lg 2 alusel on alaealiste komisjonil õigus määrata uus mõjutusvahend, kui alaealine ei täida talle määratud mõjutusvahendist tulenevaid kohustusi. Lisaks mõjutusvahendi täitmata jätmisele oli arutusel uus õigusrikkumine, KarS § 263 p 1 tunnustega tegu. R.J. le on põhjust ette heita mitut väärteotunnustega tegu: alkoholiseaduse rikkumist ja vargusi KarS § 218 lg 1 järgi. R.J. on 13-aastane. Vanuse tõttu ei ole ta süüvõimeline isik ja õiguserikkumiste materjalid on saadetud alaealiste komisjonile. Misso Koolist saadud viimane iseloomustus ei kinnita R.J. ja tema seadusliku esindaja väiteid selles, et R.J. on Misso Koolis õppides muutunud ning tema muutunud käitumise tõttu ei ole erikooli suunamine põhjendatud. Iseloomustusest ja komisjoni materjalidest tuleneb, et R.J. ei allu emale ning ema ei suuda tema kasvatamisega toime tulla. Kuigi R.J. t aitab kasvatada ka vanaema, ei ole tema mõju lapse õiguskuulekale eluviisile suunamisel mõju avaldanud. R.J. perele on lastekaitseorganite poolt abi osutatud, mida alati ei võeta vastu. AMVS § 6 lg 2 alusel on alaealiste komisjonil õigus taotleda erikooli paigutamist, sest R.J. õiguserikkumised on nimetatud AMVS § 1 lg 2 p-des 1 ja 2. R.J. õigusvastased teod on nii kuritegude kui ka väärtegude tunnustega. Ta on vanuses, mis lubab erikooli suunamist AMVS § 6 lg 3 alusel eranditeta. Eeltoodud põhjustel on alaealiste komisjoni taotlus põhjendatud ja täidab lapse kasvatuse ja õiguserikkumistest hoidumise eesmärki. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu R.J. ema G.J. palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on R.J. aru saanud oma vigadest. Peale viimast komisjoni ei ole ta saatnud korda ühtegi õigusrikkumist. Ta on lõpetanud suhtlemise vale seltskonnaga, käib koolis, hinded on rahuldavad. R.J. le meeldib väga Misso koolis, ta saab hästi läbi õpetajate ja klassikaaslastega. R.J. kahetseb väga, et ei osalenud programmis „Julge olla sina ise“ ja soovib seda läbida. Tema kodune käitumine on samuti muutunud heaks. Põhjuseta puudumisi tal kolmandal veerandil ei olnud. Seaduslik esindaja palub anda tütrele veel üks võimalus ning ei ole nõus tütre saatmisega Kaagvere Erikooli. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära määruskaebuse esitaja ning tutvunud määruskaebuse materjalidega, samuti neile täiendavalt lisatud Lõuna prefektuuri ennetusteenistuse vanema politseikapten M. Paddari 23.03.2012 elektronkirjaga R.J. poolt 19-20.03.2012 politsei poolt korraldatud sotsiaalprogrammi „Julge olla sina ise“ läbimise kohta ja alaealise seadusliku esindaja poolt esitatud Misso Kooli VI klassi klassitunnistusega R.J. kohta, leiab, et Tartu Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ning põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. AMVS § 6 lg 2 kohaselt on alaealiste komisjonil õigus taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, kui alaealine on toime pannud AMVS § 1 lg 2 p 1 ja 2 sätestatud teo, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on R.J. poolt toime pandud õigusvastased teod olnud nii väärteo kui ka kuriteo tunnustega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et Misso koolist väljastatud iseloomustus ei kinnita määruskaebuses esitatud väiteid selle kohta, et R.J. on muutunud ning vajadus erikooli paigutamiseks on ära langenud. R.J. käitumise paranemist ei kinnita ka täiendavalt

esitatud klassitunnistus, sest sellest nähtub, et kui I ja II veerandil oli R.J. käitumine hinnatud rahuldavaks, siis III veerandil oli see mitterahuldav. Toimikumaterjalidest nähtub, et R.J. on toime pannud korduvaid õigusrikkumisi (AS § 46 ja 47; KarS § 218, § 121, § 263 p 1 järgi) ja on tarvitanud alkoholi, on käitunud vägivaldselt, kasutab ebatsensuurset kõnepruuki ning ei ole täitnud korralikult koolikohustust. 27.02.2012 Misso kooli poolt Tartu Maakohtule saadetud iseloomustusest R.J. kohta nähtub, et kooli koostöö lapsevanemaga ei toimi. Nii ema kui ka vanaema ei suuda tagada R.J. tagasi koolijõudmist õppenädala alguseks. R.J. on probleemne õpilane, ta segab tunde ega lase klassikaaslastel õppida. Põhjuseta puudumised ja õppeedukus on kolmandal veerandil paranenud, kuid kui R.J. läheb nädalavahetuseks õpilaskodust koju, siis ei jõua õppetöö alguseks tagasi kooli. Probleemiks R.J. puhul on ebatsensuursete sõnade kasutamine suhtlemisel kaasõpilaste ja õpilaskodu kasvatajatega kui ka õpetajatega. Alaealiste komisjoni materjalidest nähtuvalt on samuti pidevalt probleeme R.J. allumatuse ja agressiivsusega. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kodustel ei ole R.J. üle piisavalt vanemlikku autoriteeti ega kasvatuslikku mõju ning kodust ei suudeta tagada R.J. kohustuste täitmist. R.J. suhtes on proovitud leebemaid mõjutusvahendeid kohaldada, kuid need ei ole tulemusi andnud. Psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõtule suunamised ei ole tema puhul tulemusi andnud. Nähtuvalt Tartu Maavalitsuse alaealiste komisjoni poolt kohtule saadetud 03.02.2012 taotlusest on kohaldatud R.J. le mõjutusvahendina kohustust osaleda sotsiaalprogrammis „Julge olla sina ise“, kuid R.J. jättis ka selle kohustuse täitmata. Täiendavalt esitatud materjali kohaselt R.J. küll läbis 19-20.03.2012 politsei poolt korraldatud sotsiaalprogrammi „Julge olla sina ise“, kuid ringkonnakohus leiab, et ainuüksi see asjaolu ei anna alust maakohtu 29.02.2012 määruse tühistamiseks, sest see ei ole põhjus, miks anti luba R.J. Kaagvere Erikooli suunamiseks, vaid selleks aluseks olid ikkagi R.J. poolt AMVS §-s 1 lg 2 p 1 ja 2 sätestatud tegude toimepanemine. Ringkonnakohus leiab, et R.J. l on välja kujunenud täielik karistamatuse tunne ning võimetus aru saada, et määratud kohustused õigusvastase käitumise eest on talle kohustuslikus korras täitmiseks. Toimikumaterjalidest nähtuvalt ei ole R.J. käitumises ja suhtumises ega koolikohustuste täitmises selliseid paranemismärke, mis annaksid aluse mõjutusvahendina erikooli suunamise kohaldamata jätmiseks. Kergemaliigilised mõjutusvahendid, mida R.J. suhtes on eelnevalt kohaldatud, ei ole tulemusi andnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, mille kohaselt R.J. paigutamine eritingimusi vajavate õpilaste kooli on viimase kasvatusliku järelevalve huvides. R.J. tarvitab alkoholi, vägivallatseb teiste suhtes ja ei täida korrektselt koolikohustust, mistõttu on alust eeldada, et kodune kasvatuslik mõju R.J. suhtes puudub. Samuti nähtub teistest toimikus olevatest materjalidest (nt 29.11.2011 Lõuna Politseiprefektuuri ettekanne ja 12.12.2011 Lõuna Prefektuuri taotlus alaealiste komisjonile), et R.J. puhul ei ole tegemist seaduskuuleka käitumisega alaealisega. R.J. käitumist iseloomustab vägivaldsus ja lugupidamatus teiste isikute suhtes. Samuti nähtub iseloomustava materjali pinnalt, et ka koolil puudub võimalus mõjutada R.J. t õiguskuulekalt käituma. R.J. klassijuhataja Ülle Orhidejeva on 27.02.2012 koostatud iseloomustuses märkinud, et R.J. ema ega vanaema ei saa usaldada, sest on esinenud nende poolset valetamist ja sekkumist kooli poolsesse kasvatustegevusse. Nii ema kui ka vanaema annavad kergesti R.J. soovidele järele ega suuda tagada tema koolijõudmist õppenädala alguseks. Kuigi kolmandal õppeveerandil on olukord R.J. põhjuseta puudumiste osas paranenud, ei suuda kooli iseloomustuse kohaselt tema vanaema ja ema siiski tagada R.J. õigeaegset koolijõudmist õppenädala alguseks ning R.J. jõuab nädalavahetuselt tagasi kooli mõnepäevase hilinemisega. Ülaltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsustus paigutada R.J. eritingimusi vajavate õpilaste kooli on põhjendatud.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.