Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 07.11.2011 määrusega tühistati Viru Maakohtu 19.10.2011 määrus ja asja materjalid saadeti Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Viru Maakohtu 13.02.2012 määrusega jäeti A. Pennie vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust raske I astme narkokuriteo eest. Karistust on kantud 4 aastat 4 kuud ja kanda on veel 1 aasta 8 kuud vangistust. Nagu nähtub asja materjalidest ja kinnipeetava enda seletusest maakohtu istungil, on ta Vene Föderatsiooni kodanik, kellel puudub Eesti Vabariigis elamiseks ametlik elamisluba. Vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-le 3 on Eestis kinnipidamisasutuses viibival kinnipeetaval seaduslik alus olemas ja neil ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud seaduslikku alust. Küll on aga olukord teine kinnipidamisasutusest vabanemisel. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse § 3 lg-le 2 on välismaalane kohustatud lahkuma, kui viibimisalus Eestis lõpeb, kui seda ei pikendata ning välismaalasel ei ole muud viibimisalust. Vanglast vabanevale kinnipeetavale koostatakse eelnimetatud seaduse § 7 lg 1 ja § 72 lg 2 p 7 alusel ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Lahkumiskohustus sundtäidetakse kohe, kui välismaalasel, kes vabastatakse tingimisi karistuse kandmisest või tingimisi vangistusest enne tähtaega või seoses vangistuse ärakandmisega, ei ole elamisluba või elamisõigust. Välismaalase lahkumiskohustus sundtäidetakse tema kinnipidamise ja Eestist väljasaatmise teel. Asja materjalide kohaselt on kinnipeetav sündinud Eestis, siin omandanud hariduse ja siin elanud kogu elu. Eestis elavad ka kinnipeetava vana ema ja invaliidist vend, kelle juurde on kinnipeetaval peale karistuse kandmist võimalik asuda elama. Seega on kinnipeetava väljasaatmise puhul tegemist sotsiaalsete sidemete katkestamisega, mis antud juhul ei ole maakohtu hinnangul põhjendatud. Maakohus leidis, et eeltoodu alusel ei ole käesoleval ajal põhjendatud kinnipeetava vabastamine vangistusest, kuna praeguste andmete alusel saadetakse ta kohtumääruse jõustumisel Eesti Vabariigist sundkorras välja. Kinnipeetava seisukoht, et elamisluba tuleb talle anda Riigikohtu lahendi alusel, ei ole õige. Välismaalasest kinnipeetav, kellel ei ole välismaalaste seaduses sätestatud seaduslikku alust Eesti Vabariigis viibimiseks ja kes soovib peale kinnipidamisasutusest vabanemist jätkuvalt viibida Eesti Vabariigis, peab vabanemisel omama kas elamisluba või viisat. Vastavalt välismaalaste seaduse §-le 214 edastab kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava tähtajalise elamisloa vormikohase taotluse, samuti sooviavalduse tähtajalise elamisloa taotluse erandina Politsei- ja Piirivalveametile välismaalase poolt selleks volitatud kinnipidamisasutuse töötaja. Samuti võib kinnipeetav esitada taotluse ise posti teel kinnipidamisasutuse kaudu kinnipidamisasutuse kaaskirjaga, kui tema isikusamasust on kontrollinud kinnipidamisasutuse teenistuja. Maakohus leidis, et jätkates käesoleval ajal karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalus vajalike dokumentide vormistamiseks, et vabanemisel jääda elama Eesti Vabariiki

legaalselt. Prokuröri abi taotluse KrMS § 426 lg 2 kohaldamise osas jättis maakohus rahuldamata, kuna ei pidanud seda põhjendatuks.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Pennie, kes palub ringkonnakohtul uuesti läbi vaadata tema taotlus tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks. A. Pennie leiab, et tema taotluse läbivaatamisel maakohtus rikuti menetlusõigust, kuivõrd temalt ei küsitud, kas ta soovib asja arutamisele advokaati. Kokkuleppelise advokaadi jaoks ei ole A. Penniel rahalisi vahendeid ja seega jäi ta ilma õigusabist. A. Pennie leiab, et kaitsja puudumine mõjutas asja objektiivset läbivaatamist. Kuna A. Pennie ei keeldunud istungil kaitsja osavõtust, tulnuks talle tema hinnangul kaitsja abi tagada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Seetõttu jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.