Kohtulahend

1 (3)

kahe kohtuotsuse alusel 9 kuud vangistust. Karistuse algust arvestati kahtlustatava kinnipidamise päevast, s.o 04.08.2011.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.08.2011.a ja lõpeb 04.05.2012.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 04.02.2012.a. Kalev Miklas esitas 10.01.2012.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Tallinna Vangla edastas 06.02.2012.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 13.02.2012.a Harju Maakohtu määrusega edastati vastavalt KrMS § 28 lg 1 Tartu Maakohtule menetlemiseks Tartu Vangla kinnipeetava Kalev Miklase kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kalev Miklas on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral: 1) 23.11.1990.a Pärnu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 180 lg 1 ja § 203 lg 1 järgi 2 aastat vabadusekaotust, kohtuotsuse täitmine edasi lükatud 2 aastaks; 2) 17.06.1992.a Rapla Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta vabadusekaotust. KrK § 41 järgi lõplik karistus 2 aastat vabadusekaotust; 3) 16.09.1998.a Sillamäe Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 ja § 202 järgi 1 aasta vabadusekaotust; 4) 20.01.1999.a Rapla Maakohtu poolt KrK § 107 lg 2 p 1, 5 järgi 5 aastat vabadusekaotust; 5) 18.09.2009.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 145 järgi 6 kuud vangistust, KarS § 146 järgi 8 kuud vangistust, KarS § 179 lg 1 järgi 3 kuud vangistust ja KarS § 183 järgi 4 kuud vangistust. Lõplikuks karistuseks mõisteti KarS § 63 lg 2 alusel 8 kuud vangistust; 6) 08.04.2010.a Viru Maakohtu poolt KarS § 121 ja KarS § 74 alusel mõisteti 4 kuud vangistust tingimisi 2 aastalise katseajaga. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava Kalev Miklase tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega seoses karistusaja lõppemisega. Prokurör ei toeta Kalev Miklase ennetähtaegset vabastamist, kuna teda on kriminaalkorras seitsmel korral karistatud, ta on ka varem kandnud vangistust, mis näitab, et var5asemad karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Varem on Kalev Miklas olnud allutatud ka käitumiskontrollile, kuid see pole olnud tulemuslik, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ka katseajal. Tema kuritegelik käitumine on ühetaoline, vabaduses on ta jätkuvalt ohtlik alaealistele poistele. Ise ta ennast kurjategijaks ei peaning oma käitumist kriminaalseks. Vangla on hinnanud teda kõrgohtlikuks ja tõenäosus viie aasta jooksul uue kuriteo toimepanemise risk on 63 %. Vabaduses on tal külla tagatud elukoht ja lähedaste toetus, kuid varasemalt ei ole samad asjaolud mõjutanud teda kuritegusid toimepanemast. Kalev Miklas ise arvas, et teda võiks vabastada enne tähtaega, kuna siis saaks ta isa talus aidata maad harida. Ta leiab, et vangla teda eriliselt kasvatanud küll ei ole. Kohtus selgitusi andes leidis ta, et tegelikult väiksed posid ajasid hoopis teda taga ja ta oli neile justkui isa eest. Ta ei leia, et ta oleks midagi valesti teinud või kellelegi halba teinud. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kalev Miklas on temale

2 (3)

mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Kalev Miklase ennetähtaegseks vabastamiseks alused puuduvad, kuigi vangla on vabastamist toetanud. Tegemist on isikuga, kes on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Varasematest karistustest, s.h ka vangistusest ei ole ta mingeid järeldusi teinud ja on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolevalt kannab ta karistust kuritegude eest, millised ta on toime pannud eelmise otsusega mõistetud katseajal. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhoolduse ei ole mõjus vahend hoidmaks Kalev Miklast uusi kuritegusid toime panemast. Kinnipeetava käitumisest ja selgitustest kohtuistungil nähtus, et ta ei ole siiani teinud mingeid järeldusi ega teadvustanud endale oma tegude keelatust. Ta ei eita toimunut, kuid on ennastõigustav ja leiab, et need teod , mis ta toime on pannud, on olnud aktsepteeritavad ja pigem heateod. Selline suhtumine ei tekita kohtus veendumust, et isik vabanedes suudaks käituda õiguskuulekalt ja seega oleks õigustatud tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Kalev Miklas tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.