Ärakiri Kriminaalasi nr 1-10-14745
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
12. märts 2012, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-10-14745
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Enn Pustak
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Jevgeni Meieri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks JEVGENI MEIER, isikukood 39209192777, Venemaa kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx
Süüdimõistetu Karistuse kandmise algus 29.06.2010 ja lõpp 29.09.2012 Kaitsja
v.-adv. Lembit Nirgi
Jätta JEVGENI MEIER vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo (asukoht Lai 11 Rakvere) kasuks 38,40 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 40 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 6,40 eurot) eurot v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdimõistetu Jevgeni Meieri kaitsjana osutatud õigusabi eest.
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Jevgeni Meierilt menetluskuluna kaitsjatasu 38,40 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.12.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Meieri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab Jevgeni Meier karistust Pärnu Maakohtu 06.05.2011 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning talle mõisteti karistuseks kolm (3) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti Jevgeni Meierile kaks (2) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise Viru Maakohtu KohtlaJärve kohtumaja poolt 11.06.2010.a. mõistetud ärakandmata karistuse kolme (3) kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti Jevgeni Meierile kaks (2) aastat ja kolm (3) kuud vangistust. Tõkend vahistamine jäeti muutmata. Karistuse kandmise aja algust tuleb arvata alates 29.06.2010.a. Kinnipeetavat Jevgeni Meierit on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Käesolevat karistust kannab röövi eest ja mõisteti süüdi ühe episoodi alusel. Kuriteo sooritas majandusliku kasusaamise eesmärgil, seiklushimust ning soovist saada teravaid elamusi. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on Jevgeni Meierit väärtegude toimepanemise eest karistatud 18-l korral, sealhulgas 8-l korral on teda karistatud alkoholiseaduse § 71 järgi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 1 aasta 8 kuu ja kanda jääb veel ligemale 7 kuud vangistust. Vanglas on isik täitnud talle individuaalses täitmiskavas määratud kohustused. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja noorteprogrammi „EQUIP“. Kinnipeetav on hõivatud vangla majandustöödel, töötades sektori koristajana. Noorte kinnipeetavate motivatsioonisüsteemi raames on isik positiivse lävendi ületaja. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval Jevgeni Meieril on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud erinevate rikkumiste eest (õigusaktides sätestatu eiramine, 2-l korral omas läbiotsimise käigus suitsetamistarbeid). Enne vangistust elas kinnipeetav Jevgeni Meier koos ema ja ema elukaaslasega aadressil xxxxx. Võimaliku vabanemise korral asub isik elama ema ja kasuisa juurde aadressile xxxx. Kriminaalhooldusametniku sõnul asub antud aadressil kolmetoaline korter, mis kuulub isiku kasuisale V L. Elamistingimused antud korteris on head. Jevgeni Meier alustas kooliteed Tartu Puškini Gümnaasiumis, kus õppis esimesest neljanda klassini, korrates klassikursust neljandas klassis. Õpi- ja käitumisraskuste tõttu suunati ta kahel korral Tapa Erikooli, kus omandas põhihariduse. Viru Vanglas jätkas õpinguid, mis katkesid 11. klassis. Õpinguid keskhariduse omandamiseks ta jätkata ei soovi. Isik on huvitatud kutse omandamisest ja autojuhilubade tegemisest. Kinnipeetav Jevgeni Meier ei ole kunagi töötanud. Vabaduses oli isik vanemate poolt ülalpeetav, isiklikku sissetulekut ei omanud. Kinnipeetaval puuduvad iseseisva toimetuleku kogemused. Vabanemisel kinnipeetaval töökoht puudub. Isiku sõnul hankis ta varasemalt sissetuleku ebaseaduslikul teel (vargused), kuid viimasel vabaduses viibitud perioodil ta vargustega ei tegelenud. Viru Vangla andmetel on isikul tasumata
võlanõudeid summas 215,04 eurot. Kriminaalhooldusametniku sõnul on isiku lähedased nõus teda võimaliku vabanemise korral materiaalselt toetama. Kinnipeetava Jevgeni Meieri lähivõrgustikku kuuluvad ema N L, kasuisa ja 3 venda. Vanim vendadest on kriminaalkorras karistatud ja kriminaalhooldusametniku sõnul elab omaette. Isik suhtleb tihedamalt emaga. Isikul on kriminaalse taustaga tuttavaid, kelle poolt on väidetavalt mõjutatav. Kuriteod on toime pandud grupis. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitab korduv süütegude toimepanemine. Isiku sõnul tarvitas ta varasemalt sageli alkoholi, mida tõendavad ka korduvad Alkoholiseaduse rikkumised. Kinnipeetav on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. Isiku sõnul tal viimasel vabaduses viibitud perioodil alkoholi tarvitamisega probleeme ei olnud. Kinnipeetav on oma sõnul aastaid tagasi tarvitanud kanepit ja proovinud amfetamiini (sissehingamise teel). Raha kanepi ostmiseks hankis ta ebaseaduslikul teel. Viimased 3 aastat ei ole ta väidetavalt narkootilisi aineid tarvitanud. Vaatamata oma noorusele, on isikut korduvalt karistatud nii kuritegude kui väärtegude toimepanemise eest. Ta on pannud kuritegusid toime ka vangistuse ajal, mis viitab norme eiravale käitumisele. Viimane kuritegu on toime pandud katseajal. Isik on võimeline oma käitumist ja sellega kaasnevaid tagajärgi teadvustama, kuid tema empaatia ohvrite suhtes on vähene. Kinnipeetava korduva süüdimõistmise tõenäosus 2 aasta jooksul on 63%, mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 2 aasta jooksul on 47% ja vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 2 aasta jooksul on 40%. Viru Vangla toetab Jevgeni Meieri ennetähtaegset vabastamist kriminaalhoolduse alla. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava vanemad on lahutatud ja isaga Jevgeni Meier ei suhtle. Emal on uus pere ja ta viibib lapsehoolduspuhkusel, kasuisa töötab. Ema sõnul on suhted isiku ja kasuisa vahel head. Ema suhtleb kinnipeetavaga telefonitsi, kokkusaamistel ei käi, materiaalselt ei toeta, kuna ei ole rahalist võimalust. Vestlusest kinnipeetava emaga selgus, et Maardus on isikul vähe sõpru, enamik sõpru elavad Tartus. Sõprade hulgas on kriminaalseid isikuid. Ema sõnul osutavad sõbrad kinnipeetavale negatiivset mõju. Peale põhihariduse omandamist Tapa Erikoolis Jevgeni Meier edasi õppima ega tööle ei asunud. Kinnipeetava ema ja kasuisa on nõus isikut esialgu peale vabanemist toetama. Kinnipeetav oli juba kriminaalhoolduse all, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Ema sõnade kohaselt isik tarvitas vabaduses olles alkoholi, kuid sõltuvust tal ei olnud. Jevgeni Meier leidis kohtuistungil, et ta on valmis vanglast tingimisi enne tähtaega vabanemiseks, tunnistades, et ta on varem olnud 2-l korral kriminaalhoolduse all, kuid viimasel korral pani ta katseajal toime uue kuriteo. Kinnipeetava sõnul oli ta alkoholijoobes ja kuriteo pani toime oma tuttava B ettepanekul. Jevgeni Meieri väitel on ta mitteametlikult töötanud. Kinnipeetava sõnul on ema ja kasuisa, kes on kaugsõiduautojuht, lubanud talle leida töökoha. Jevgeni Meier avaldas, et ta on läbi teinud toiduvalmistamise kursuse ja soovib omandada keevitaja või autolukksepa eriala. Kinnipeetav palub arvesse võtta seda, et ta ei olnud täisealine ning et ta aktiivselt abistas uurimist. Prokurör ei toetanud kinnipeetava Jevgeni Meieri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest teda on 6-l korral kohtulikult karistatud, viimane esimese astme kuritegu on toime pandud katseajal. Eelnevast on näha, et kriminaalhooldus tema puhul ei ole õnnestunud. Kaitsja leidis, et juhindudes KarS § 76 lg 3 tuleb kinnipeetav Jevgeni Meier vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja arvates ei ole kuriteo asjaolud rasked, Jevgeni Meier on saanud minimaalse karistuse, mida praegu kannab. Katseajal kuriteo
toimepanemisse ei saa vanglas oleva isiku puhul kriitiliselt suhtuda. Jevgeni Meier on võimeline oma tegude tagajärgi teadvustama ja vaevalt ta Maardus elades uusi kuritegusid toime paneb. Distsiplinaarkaristused vanglas on olemas, kuid need pole eriti rasked rikkumised. Vanglas viibides on isik täitnud kõik individuaalses täitmiskavas määratud kohustused. Ta on läbinud 2 sotsiaalprogrammi ja toiduvalmistamise kursused, töötab vanglas koristajana. Vabaduses olles on tal võimalus leida erialast tööd ja ka edasi õppida. Kaitsja arvates pahed Jevgeni Meierit ei ähvarda. Isik on vanglas teinud oma järeldused ja asub vabaduses elama seaduskuulekalt. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Jevgeni Meier ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuendat korda, Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt kannab ta reaalset vanglakaristust teist korda. Kinnipeetavat on muuhulgas karistatud kuritegude toimepanemise eest vanglas. Jevgeni Meier on kahel korral määratud kriminaalhoolduse alla, kuid viimasel korral pani ta käitumiskontrolli ajal grupis, olles alkoholijoobes, toime uue esimese raskusastme kuriteo. Jevgeni Meieri puhul on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava Jevgeni Meieri vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Kinnipeetaval on vabanedes kindel elukoht, kuid töökohta tal ei ole. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega legaalse sissetuleku puudumise korral, samuti arvestades eelnevat sõltuvust alkoholist, kergesti mõjutatavust ja tutvusringkonda kriminaalkorras karistatud isikute näol, võib Jevgeni Meier toime panna uusi kuritegusid. Vangistuse kandmise ajal ei ole Jevgeni Meier olnud seaduskuulekas, sest tal on Viru Vangla andmetel 3 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohus tunnustab Jevgeni Meierit selle eest, et ta on vanglas olles töötanud ja täitnud talle individuaalses täitmiskavas määratud kohustused. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,40 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387 kohus ei vabasta Jevgeni Meierit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkiri)
(allkirjastatud digitaalselt)
Heli Väinaste
Lea Herne
Tartu Ringkonnakohtu 05.04.2012
Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.