Kohtulahend

Harju Maakohtu 23. oktoobri 2008 otsusega mõistetud karitusega 1 aasta 6 kuud vangistust. 2.2 Nimetatud karistused liita üksikkaristuste suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista N.E-le 1 aasta 11 kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest on N.E Harju Maakohtu 23. oktoobri 2008 otsusega mõistetud 1 aasta 6 kuu vangistuse kandmise osas lõplikult vabastatud. 2.3 Liitkaristuse ülejäänud osa – 5 kuud vangistust – kandmise alguse osas jätta maakohtu otsus muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

-sõlmis 29.10.2004 Salome Tartu AS kaupluses, asukohaga Võru 242, Tartu, ostu-müügilepingu nr. 709, mille tulemusena väljastati talle kauplusest krediidi alusel kaupa. Arved jättis Gunnar Ion Salome Tartu AS-le tasumata, millega Gunnar Ion ja N.E said pettuse teel varalist kasu kokku 4998.00 krooni; - sõlmis 05.11.2004 Marmorin AS kaupluses, asukohaga Rebase 16, Tartu, ostu-müügilepingu nr 432, mille tulemusena väljastati talle kauplusest krediidi alusel kaupa. Arved jättis Gunnar Ion Marmorin AS-le tasumata, millega Gunnar Ion ja N.E said pettuse teel varalist kasu kokku 3301.00 krooni; - sõlmis 05.11.2004.a. OÜ Kris Grupp kuuluvas kaupluses „Printerikeskus“ asukohaga Emajõe 1a, Tartu, ostu-müügitehingu, mille alusel väljastati talle arve nr 12772 alusel, 5 päevase maksetähtajaga, Minolta MC2300W värviline laserprinter hinnaga 5880.00 krooni. Gunnar Ion jättis kauba eest omanikule tasumata, millega Gunnar Ion ja N.E said pettuse teel varalist kasu 5880.00 krooni; -sõlmis 08.11.2004.a. AS Vianor Tartu esinduses, asukohaga Aardla 23, Tartu, kliendikokkuleppe, mille alusel 9.11.2004 väljastati talle 5 rehvi NOKIAN HKPL CQ 185R14 C8 kogumaksumusega 7000.00 krooni, koos rehvide vahetusega, hinnaga 208.00 krooni, kokku hinnaga 7208.00 krooni. Gunnar Ion jättis AS Vianor Tartu esindusele kauba ja teenuse eest tasumata, millega Gunnar Ion ja N.E said pettuse teel varalist kasu 7208.- krooni. Süüdistuse kohaselt pani N.E toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. 1.3 Veel süüdistati N.E selles, et tema ajavahemikul august 2004 kuni september 2004, viibides Murru Vanglas, kihutas K.I. võltsima Nortek Trade OÜ volikirja ning aitas süüteovahendi andmisega kaasa K.I. poolt võltsimisele sellega, et saatis elektronposti kaudu Gunnar Ionile G. T. nimel väljastatud Nortek Trade OÜ volikirja teksti, misjärel K.I. 2004 septembris Tartus, Võru 1102 võltsis volikirjal Nortek Trade OÜ juhatuse liikme T.R. allkirja. Sellega pani N.E toime KarS § 22 lg 2, 3 - § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kihutamise ja kaasaaitamise dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisele. 1.4 Veel süüdistati N.E selles, et tema ajavahemikul august 2004 kuni november 2004, kandes karistust Murru Vanglas, eesmärgiga saada kauplustest kaupu, jättes nende eest tasumata, kihutas Gunnar Ionit kasutama võltsitud OÜ Nortek Trade volikirja, soovitades kasutada volikirja kelmuste toimepanemisel, samuti aitas kaasa Gunnar Ioni poolt võltsitud dokumendi kasutamisele sellega, et saatis elektronpostiga Gunnar Ionile G.T. nimel väljastatud Nortek Trade OÜ volikirja teksti. N.E poolt kuriteole kihutamise tulemusena kasutas Gunnar Ion võltsitud OÜ Nortek Trade volikirja kelmuste toimepanemisel. Kirjeldatud käitumine kvalifitseeriti KarS § 22 lg 2,3 järgi kui kihutamine ja kaasaaitamine võltsitud dokumendi kasutamisele eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustusest. 1.5 Kohus leidis, et esitatud süüdistus on leidnud täielikult tõendamist, motiveerides seda järgmiselt. 1.5.1 Kohus hindas kaassüüdistatava Gunnar Ioni ja tunnistaja G.A. kohtuistungil antud ütlusi usaldusväärseteks. Mõlemad on kriminaalmenetluse erinevates etappides antud ütluste muutmist arusaadavalt põhjendanud. Süüdistatava Gunnar Ioni ja tunnistaja G.A. ütlusi kinnitavad teised tõendid. Ka see asjaolu annab alust järeldada nende kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsust.

1.5.2 Gunnar Ion andis dokumendi võltsimise ja kelmuse süüdistuses süüd omaksvõtvaid ütlusi. Tema ütlused on tõendatud teiste tõenditega. Tunnistajate G.A. ja M.K. ütlused tõendavad, et mõlemad tunnistajad tundsid teineteist varasemate lähedaste suhete pinnalt. M.K. vahendas K.I. ja N.E . 2004 oli M.K. Murru vanglas, kus kandis karistust. Murru vanglas oli kinnipeetavatel töötsoonis telefoni kasutamise võimalus ja nad suhtlesid telefoni teel. Kui K.A. (Ion) pöördus M.K. poole, otsis viimane kinnipeetavate hulgast üles N.E-ni, kellelt palus laenu K.I. le. Laenu andja ja võtja suhtlesid omavahel telefoni teel. 1.5.3 Gunnar Ion sõlmis kauba saamiseks mitme firma kaupluses järelmaksuga kliendilepingu ja käis ühest kauplusest mitmel korral kaupa võtmas. Nimetatud asjaolu tõendavad kannatanute esindajate ja tunnistajate ütlused ning dokumentaalsed tõendid. Kannatanute esindajad ja tunnistajad tundsid kohtus ära kliendilepingute sõlmija Gunnar Ioni, kes esines lepingute sõlmimisel G.T. . Tunnistajad kinnitasid võltsitud dokumendi esitamist. Tunnistaja K.A. kinnitas, et Gunnar Ion abielueelne nimi oli T. Nimetatud tunnistaja võltsis volikirja, mida Gunnar Ion kasutas kelmuse teel kaupade saamiseks. 1.5.4 Kannatanu OÜ Rauduks esindaja A.O. ütlustega on tõendatud OÜ-lt Nortek Trade metallilõikamisseade, giljotiini ostmine 2004 sügisel. Tehing toimus tõrgeteta. Tehing tehti telefoni teel ja autojuht tõi kauba kohale. Giljotiini ostu-müügitehingut kinnitavad ka süüdistatava N.E ütlused. Vanglas remonditud giljotiin müüdi OÜ-le Rauduks. Giljotiini ostu-müügi tehingu toimumise järel novembris 2004 helistas sama isik, kes nimetas ennast Maiduks, samalt telefoninumbrilt ja pakkus terasplekki. Kannatanu võttis pakkumise vastu. Tasumine pidi toimuma kahes jaos. Tasuti meili teel esitatud arve alusel, kooskõlastatult Maiduga. Kannatanu tasus esimese arve, kaupa ei saanud. Hiljem ei võetud telefonikõnesid vastu ja ei saadetud vastust e-mailidele. Teise tehinguni viis esimene tõrgeteta tehing, mis äratas kannatanu esindajas usaldust ja hajutas tema tähelepanu. 1.5.5 Kannatanu esindaja ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et OÜ Rauduks kandis 17.11.2004 arve alusel Nortek Trade arveldusarvele raha 33 tuhat krooni. Arvelt on näha, et 32 tuhat krooni võeti T.R. nimel oleva pangakaardiga välja Tartus. Samal päeval tehtud sularaha sissemakse M.K. arvele. Tunnistaja M.K. ütlustega on tõendatud, et 29 tuhat krooni kandis T.R. tema arvele auto ostmiseks. M.K. rääkis auto ostust elukaaslase N.E-ga ja paar nädalat hiljem tuli summa arvele. Tunnistaja ütlused ja dokumentaalne tõend tõendavad N.E-lt raha saamist. Ülekanne tehtud ka teisele M.K. arveldusarvele. N.E nimel on tehtud makseid kinnipeetavatele. N.E niiöelda „teenis“ vangistuses raha, mida käsutas läbi elukaaslase arveldusarve. Kannatanu, OÜ Raudukse esindaja telefoni vaatlusest nähtub, et temaga suheldi telefoni teel, mis registreeritud Nortek Trade nimele. Kõneeristusest nähtub, et kõik kõned tehtud Murru Vangla piirkonnast. Süüdistatava N.E ja tunnistaja M.K. ütlustega on tõendatud, N.E kandis kõnede tegemise ajal Murru vanglas karistust. Ettemaksu arve saadeti 16.11.2004.a. aadressilt XXXXXXXXXXXX. Sel ajal siseneti e-posti aadressile GPRS-andmeside teenust kasutades. K.I. sai N.E-lt teada, et viimane käib telefoni kasutades internetis vanglast. M.K. kinnitas, et seda on võimalik teha. Süüdistatava ja tunnistaja ütlused tõendavad, et vanglas oli võimalik kasutada ka isiklikku mobiiltelefoni. Süüdistatava Gunnar Ioni ütluste järgi palus Riivo-nimeline isik saata OÜ-le Rauduks arveid, mäletab giljotiini. Tunnistaja K.A. ütluste järgi andis N.E paroolid. Paroolide saamist kinnitas ka Gunnar Ion. 1.5.6 Gunnar Ion ja N.E olid tegude toimepanemise ajal teineteisele võõrad inimesed, neid vahendasid K.A. ja M.K. K.A. il ei ole kahtlusi, et isik, kes pakkus laenu, oli sama, kes hiljem pakkus Nortek Trade andmeid selleks, et võtta järelmaksu peale kaupa ja mitte maksta selle eest.

K.A. oli veendunud, et oli sama isik kogu aeg kes neile koju helistas. Ei eita, et on ise suhelnud N.E-ga mitmel korral, väidab, et ka ise rääkinud vahetult ja teab asjaolusid, mis puudutab Nortek Trade. Ütlused selle kohta, et Riivo võttis ühendust küsides laenu tagasi on usaldusväärsed. Sama asjaolu kinnitab ka süüdistatav N.E . Laenu andmisega sidus N.E laenusaajaid. Võla katteks auto müümisega sai laen tasutud, kuid laenuandja jätkas tegutsemist. Tunnistaja G.A. ütlused tõendavad, et N.E võttis uuesti ühendust ja tegi ettepaneku, et Gunnar käiks kauplustes ja võtaks võltsitud dokumendiga firma nimel kaupu. K.A. võltsis volikirja, mööndes, et võidakse sellega minna kaupa võtma. Volikirja võltsimise faktis alustati kriminaalmenetlus K.I. suhtes, mis lõpetati 23.08.2006 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel K.I. le kohustuse panemisega tasuda 1000 krooni riigituludesse. Kohtuistungil kinnitas K.A. enda allkirja volikirjal, mida Gunnar Ion kaupade võtmisel kasutas. Käekirjaekspertiisiaktis 09.02.2006 antud eksperdiarvamus kinnitab tunnistaja ütlusi. Volikirjal olevat allkirja ei ole kirjutanud T.R. ega Gunnar Ion. 1.5.7 Tunnistaja G.A. ütlused tõendavad, et Noretk Tarde nimel toimuvaid kelmusi algatas N.E . N.E ja Gunnar Ion leppisid omavahel kokku tegutsemise. Dokumentaalsed tõendid, kõneeristused Nortek Trade nimele registreeritud telefonilt ja jälitusprotokolli andmed tõendavad, et sama mobiiltelefoni andmed andis Nortek Trade ka OÜ-le Rauduks. Lauatelefon Võru 110-2 aadressil oli registreeritud Gunnar Ioni nimele. Oktoobris 2004 on Nortek Trade telefonilt tehtud sinna mitmeid kõnesid. 29. oktoobril on viis korda helistatud. Gunnar Ion kasutas telefoni nr. 56725693, muude telefoninumbrite hulgas ka sellele telefonile helistati Nortek Trade telefonilt. Terve oktoobrikuu olnud helistamisi Nortek Trade nimele registreeritud telefonilt Gunnar Ioni mobiiltelefonile. Helistamine toimunud ka sel ajal kui käidi kaupu võtmas kauplustest. 2004. aastal helistati 04., 08. ja ka 12. novembril Ioni telefonilt Nortek Trade telefonile. 08.11. kui käidi kaupluses 2 korda, toimus helistamine. Esimene kuriteo episood on süüdistuse järgi 29. oktoober 2004 Dokumentaalsest tõendist, jälitusprotokollist ja tunnistaja G.A. ütlustest järeldub, et Gunnar Ioni tegevus oli N.E-ga kooskõlastatud. OÜ Rauduksega seotud kelmus ja kaupade võtmine poest on omavahel seotud. Viitavad sellele, et Nortek Trade telefoni kasutajaks oli N.E . Tõendeid kogumis hinnates ei ole kahtlust, et N.E kasutas Nortek Trade telefoni ja pidas sidet Gunnar Ioniga. Ei oma tähtsust, kas sidepidamine oli vahetu või kolmanda isiku kaudu. Sidevahendi kaudu oli N.E teadlik tegevusest, mis toimus tema plaanide järgi. N.E ütluste järgi viivitati võla tagastamisega ja ta pidi K.I. võlaga seoses taga otsima. Võla tagasisaamise järel tegutses N.E juba kindla eesmärgiga Ionite perekonna majandusliku olukorra parandamise huvides suunates nende tegevust. 1.5.8 Dokumentaalsed tõendid: OÜ-le Rauduks esitatud arve ja K.I. allkirjastatud volikiri sisaldavad valeandmeid. Arvel on Nortek Trade telefoniks märgitud postkontori telefon. Volikirjal on vale number. Välja töötatud Nortek Trade blanketi andmetekogumis on valeandmed. Tunnistaja K.I. ütlused tõendavad N.E poolt Nortek Trade paroolide edastamist. N.E olid teada ja ta edastas andmed mis võimaldasid firmat kasutada. Andmete edasiandmisega ja kasutamise võimaldamisega aitas N.E kaasa dokumendi võltsimisele ja võltsitud dokumendi kasutamisele. Sellega omakorda aitas ta kaasa kauplustest toimepandud kelmustele. Kelmuste toimepanemisel kasutatud volikiri kannab 2004 septembri kuupäeva. K.I. süüdistati võltsimises samal ajal. Tunnistaja ütlused kinnitavad võltsimist. Andmete saatmine toimus vahetult dokumendi võltsimisele eelnenud ajal. 1.5.9 Kohtus uuritud tõendid ei tekita kahtlust selles, et OÜ-le Rauduks telefonis ennast Maidunimelise isikuna esitanud isik on N.E . Tunnistajate M.K. ja K.I. ütlused kinnitavad, et

nemad suhtlesid N.E-ga . N.E ise kinnitab, et tal oli vangide seas usaldus ning tema kaudu saadi teha arveldusi. Giljotiini ostu-müügitehing OÜ-ga Rauduks on toimunud ajal, kui K.A. otsis kinnipeetavate hulgast isikuid, kellelt raha saada. Selle olukorra kasutas ära N.E , kes sai kontaktid isikutega väljaspool kinnipidamisasutust ja kes olid valmis temaga koostööks. Nii tegi N.E 2004 novembris vanglast tehingu OÜ-ga Rauduks OÜ Nordek Trade nimel ning saavutas arve tasumise. N.E pakkus kaupa, mida tegelikkuses temal ei olnud. Eelneva tehinguga oli kannatanul usaldus. Ta viidi eksitusse ning teostas ülekande. N.E sai ülekantud raha kasutada ja käsutada. N.E ei olnud kavatsustki kaupa tarnida. Selle kelmusega on N.E kelmustegu lõpule viidud tegu.

Viljandis; nende nimed on aga selgeks tegemata, kuigi tunnistaja väitel nimetas üks neist ennast T. R. 2.6 Kohtu järeldus, et OÜ-le Rauduks ennast telefonis Maiduna esitanud isik oli N.E , ei ole millegagi tõendatud, on meelevaldne ja oletuslik. Kaitsja kordab jätkuvalt, et tõendamist on tegelikkuses leidnud, et kõigi nende tehingute taga oli T. R., mitte aga N.E. Nii kaitsja kui ka süüdistatav on teinud kõik selleks, et juhtida kohtu tähelepanu tõendite vastuolulisusele ja süü tõendamatusele, mis on jäänud aga tähelepanuta. Apellant viitab RKKK otsusele nr 3-1-1-94-04 ja leiab, et kaitsja argumentide käsitlemata jätmine otsuses on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. 2.7 Kaitsja hinnangul on ületatud ka kriminaalmenetluse mõistlikku aega. Kohus on jätnud

kohaldamata karistuse mõistmisel KrMS § 306 lg 1 p 6 sätted, kusjuures ka kohus ise on möönnud, et tegude toimepanemisest on möödunud pikk aeg. Kaitsja leiab, et tunnistades N.E süüdi, oleks kohus pidanud seda arvestama karistuse mõistmisel ja kohaldama kergemat karistust. Pärast aastat 2004 ei ole N.E pannud toime uusi kuritegusid, teda iseloomustav andmestik on positiivne, mistõttu oleks põhjendatud tema karistusest vabastamine. Seejuures ei ole N.E süüdi selles, et kriminaalasja on arutatud mõistliku aja möödudes; veninud on see seoses G. Ioni tagaotsimise ja vahistamisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada kriminaalmenetlusõiguse rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Seejuures väljub kriminaalkolleegium KrMS § 340 lg 1 alusel esitatud apellatsiooni piirest, kuna süüdimõistetu olukorda raskendavat õiguslikku minetust ei ole selles käsitletud. Apellatsioon N.E süüküsimuse vaidlustamise osas jääb samas tagajärjetuks. I

vajalikuks, ei tähenda kohtuotsuses motiivide puudumist ja kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Seda kinnitab iseenesest ka apellandi esitatud lõpptaotlus – mõista süüdistatav talle esitatud kuriteosüüdistuses õigeks. Kriminaalkolleegium peab vajalikuks märkida, et juhul, kui apellandi hinnangul oleks tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes ning see leiaks ka tuvastamist, oleks sellele järgnev ringkonnakohtu menetlusõiguslik käitumine määratud KrMS §-s 341 – sellise minetuse korral tuleks kohtuotsus tühistada ning saata kriminaalasi vältimatult tagasi maakohtule uueks arutamiseks kas samas või teises kohtukoosseisus, sõltuvalt siis rikkumise olemusest. Sellist taotlust ei ole apellant aga esitanud, taotledes, nagu öeldud, N.E õigeksmõistmist. Seega vaeb ka kriminaalkolleegium edasiselt maakohtu otsuses sisalduvaid argumente ning apellandi esitatud vastuväiteid neile.

N.E-le. Tulenevalt KrMS § 296 lg-st 1 ei saa kõnealust teavet kasutada küll süüstava ütlusena N.E süüküsimuse lahendamisel, küll aga saab sellest dokumendist teha järelduse, et T.R. ei ole erinevalt kaitsja seisukohast seotud OÜ-ga Nortek Trade ning tegelikkuses esines ajal, mil N.E viibis kinnipidamisasutuses, T.R. nime all keegi kolmas, senises kriminaalmenetluses kindlaks tegemata isik, kellel oli muuhulgas juurdepääs OÜ Nortek Trade kontole. Seda järeldust kinnitab veel asjaolu, et ennast T.R. ks nimetatud isik kohtus vahetult ka tunnistaja K. A, kes ei ole tegelikku T. R. aga äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt ära tundnud (kd 2, tlk 133). 6.3 Kaassüüdistatav G. Ion on tunnistanud, et ta oli kontaktis ennast N.E-ks nimetanud isikuga, kes esmaselt oli telefoniühenduses tema abikaasa K. A. (kd 2, tlk 43 pöördel). Kontakti põhjuseks oli soov saada laenu, mille nad N.E-lt ka said; seda laenu andmise fakti tunnistab ka N.E ise (kd 2, tlk 52 pöördel). Seejuures on G. Ion tunnistanud, et jutt nimetatud isikuga käis muuhulgas OÜ-st Nortek Trade, kelle nimel ta esitas ennast N.E-ks nimetanud isiku palvel arve OÜ-le Rauduks (kd 2, tlk 49). Sarnaselt maakohtule leiab ka ringkonnakohus, et kaassüüdistatav G. Ioni vestluspartneriks oli just süüdistatav N.E, mitte aga keegi teine. Nagu öeldud, on leidnud tuvastamist, et G. Ioni ja N.E vahel oli laenusuhe, mida G. Ion ja K.A. ei suutnud seejuures tasuda. On ebaloogiline uskuda versiooni, et peale selle, kui N.E oli loonud kontakti G. Ioni ja K.A. , asus tema asemele hoopis keegi teine Murru Vanglas viibinud kinnipeetavatest, kes oleks ennast esitlenud siis N.E-na . Nii jääb arusaamatuks juba seegi, kust oleks pidanud see isik saama G. Ioni ning K.A. kontaktandmed; seejuures on ka tunnistaja M. K. kinnitanud, et tema viis omavahel kokku just K.A. ja N.E (kd 2, tlk 41), mitte aga kedagi teist/kolmandat. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et G. Ion on kohtus kinnitanud, et tal oli ennast N.E-na tutvustanud isikuga juttu neile antud laenu tagasimaksmisest, kusjuures võla katteks müüsid/andsid nad M.K. ule, s.o N.E abikaasale, enda sõiduauto (kd 2, tlk 49). Selleks, et uskuda kaitsja esitatud versiooni sellest, et N.E-na esines keegi teine isik, peaks samaaegselt tunnistama sedagi, et temana esinenud inimene tegeles arusaamatutel põhjustel laenusuhtega, mis oli loodud G. Ioni ja M. A. ühel ja N.E-ga teisel pool. Midagi sellist ei ole aga leidnud tõendamist ning sellisele asjaolule ei ole viidanud ka N.E. Vastupidi - et G. Ionile ja K.A. le kuulunud auto võla katteks müümise pakkumise tegijaks (või vähemalt sel teemal vestlejaks) oli just N.E, on tunnistanud ta ka ise (kd 2, tlk 52 pöördel). Sellest saab vaid üheselt järeldada, et isik, kes oli ühenduses G. Ioni ja K.A. , oli ainult N.E ning mitte keegi teine. Ühtlasi järeldub sellest loogiliselt, et vastupidiselt N.E poolt väidetule (kd 2, tlk 53) oli ta nii teadlik OÜ-st Nortek Trade kui oli ka sellega vahetult seotud, sh nn giljotiini müügiga OÜ-le Rauduks (kd 2, tlk 49, G. Ioni ütlused).

osundatud numbrilt saadeti pärast seda, kui metalli saabumine viibis ja tunnistaja püüdis edutult müüjaga ühendust võtta, A. O. ka sõnum, milles lubati probleem lahendada. Vaatlusprotokolliga on seejuures tõendatud, et see sõnum saadeti numbrilt XXXXXXX (kd 2, tlk 67), kusjuures see telefon oli Murru Vangla piirkonnas (kd 2, tlk 104). Seega on üheselt järeldatav seos antud telefoninumbri ning N.E vahel, mistõttu loeb kriminaalkolleegium selle asjaolu sarnaselt maakohtule tõendatuks. Seejuures on asjakohased ka tunnistaja M. Kangro ütlused selle kohta, et kõnealusel ajal olid mobiiltelefonid kinnipidamisasutuses täiesti tavalised asjad ning mobiiltelefoni kasutamise võimalus oli nii temal endal kui ka N.E (kd 2, tlk 41 pöördel). Seega saab lugeda tõendatuks, et N.E kasutas vanglas mobiiltelefoni ning selle numbriks oli XXXXXXX , mille vahendusel ta kontakteerus mh nii OÜ-ga Rauduks kui ka G. Ioniga.

suudetud kriminaalmenetluse käigus kriminaalkolleegiumi hinnangul ei väära.

kindlaks

teha,

seda

kokkuvõtlikku

järeldust

9.3 Eeltoodud argumentidel jätab ringkonnakohus apellatsiooni selles osas rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.

mõjutusel, s.o tema kutsus esile vastava teotahtluse kaassüüdistataval. Kriminaalkolleegium kordab siinkohal eelpool märgitut, et seejuures on tuvastatav ka tihe kontakteerumine kelmuste toimepanemise ajal G. Ioni ning N.E vahel. Kriminaalkolleegium möönab, et maakohtu osundus sellele, et N.E tegutses kirjeldatud viisil „Ionite perekonna majandusliku olukorra parandamise huvides“ on mõnevõrra arusaamatu ja eksitav, kuid see ei väära lõppjäreldust selle kohta, et kelmuste toimepanemiseks kutsus G. Ionil teotahtluse esile just N.E. 10.4 Selleks, et panna toime kelmusi, võltsis K.A. Nortek Trade OÜ volikirja, millega sai G. Ion (T.) volituse vormistada antud firma nimelt kõiki lepinguid, vastu võtma ning üle andma kaupu ja arveid (kd 2, tlk 123), mida G. Ion kelmuste toimepanemisel ka kasutas. Seega on leidnud tõendamist nii dokumendi võltsimine (KarS § 344) kui ka selle kasutamine (KarS § 345). Kuivõrd tõendamist on leidnud, et kelmuste toimepanek oli N.E initsiatiiviks, on vääramatuks järelduseks ka see, et nii dokumendi võltsimise kui ka selle kasutamise initsiaatoriks oli tema. Tuleb tunnistada, et K.A. ütluste kohaselt sattus volikiri, millele ta edasiselt allkirja andis, tema kätte G. Ioni, mitte aga N.E käest ning ka T. R. allkirja palus sellel võltsida G. Ion (kd 2, tlk 31 ja 32). See aga ei väära N.E vastutust antud süüteole kihutajana, kuna sellisel juhtumil on olukord lahendatav läbi nn ahelkihutamise põhimõtete (vt RKKKo 3-1-1-36-09, p 15). Küll tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles N.E tegu kvalifitseeriti veel nendele süütegudele kaasaaitamisena KarS § 22 lg 3 järgi. Kohtupraktikas on omaks võetud arusaam, et kihutamine on osavõtu raskem vorm ning see neelab ka kaasaaitamise (vt ka selle kohta eelnevalt osundatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend). Seega tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada ning jätta N.E-le esitatud süüdistuses KarS §-de 344 ja 345 järgi välja viide KarS § 22 lg-le 3. 10.5 Selle süüdistuse osas märgib kriminaalkolleegium veel järgmist. Nimelt on kirjeldatud süüdistuse episoodis märgatav N.E käitumise ilmne sarnasus talle varasemalt inkrimineeritud kuritegeliku käitumisega. Senises kohtupraktikas on leitud, et ka kuriteo toimepanemise viisi (nn modus operandi) sarnasus võib olla käsitatav iseseisva kaudse tõendina isiku süüküsimuse lahendamisel (vt RKKKo 3-1-1-32-05; 3-1-1-87-09). Nii on Riigikohus märkinud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms (vt RKKKo 3-1-1-8-10, p 11). Teisisõnu erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt. Karistusregistri väljavõtte kohaselt (kd 3, tlk 3) on N.E Harju Maakohtu 23. oktoobri 2008 otsusega karistatud kriminaalasjas nr 1-08-12776, mille tehiolud on käesoleva kriminaalasjaga sisuliselt identsed – N.E tunnistati selles kriminaalasjas süüdi KarS §-de 344/345/209 järgi selles, et võltsides ja kasutades võltsitud dokumenti pani ta toime kelmuse, maksmata kannatanult väljapetetud kaupade eest. Seega on tegemist N.E-le omase käitumismustriga, mis iseloomustab ka käesolevat kriminaalasja. Kogumis teiste tõenditega ei jäta see kriminaalkolleegiumis seetõttu kahtlust, et maakohtu otsus N.E süüditunnistamises ja karistamises on põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu.

venitamisel. 2011 aasta alguses oli taaskord N.E see, kes ei reageerinud kohtukutsetele ning ei ilmunud kohtulikule arutamisele, mis taaskord tingis kriminaalmenetluse venimise. Seetõttu ei leia ringkonnakohus, et maakohus oleks karistuse mõistmisel pidanud pöörduma KrMS § 306 lg 1 p 61 poole, nagu seda leiab kaitsja. Maakohtu poolt mõistetud karistus vastab isiku teosüüle ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks seda revideerida. Küll märgib ringkonnakohus, et seda asjaolu teo toimepanek juba aastal 2004 – saab ja tuleb arvesse võtta edasisel liitkaristuse moodustamisel (selle kohta vt p 14.1). II

Paavo Randma

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.