lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-10514/8

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 23.02.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
1-11-10514/8
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
23.02.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1406
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja

Viljandi kohtumaja 23. veebruar 2012 nr 1-11-10514 (kohtueelses menetluses nr 11260100968) riik versus Viktor Brõkov kokkuleppemenetlus kohtuistung kohtunik Toomas Lillsaar Irina Meremaa Maiken Mardim Viktor Brõkov (isikukood 35608116011; elukoht xxxxx xx-xx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx; ei oma kriminaalkaristatust) KarS § 121 järgi advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1.Tunnistada Viktor Brõkov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; Viktor Brõkovi vahi all oldud aeg 2 päev arvestada mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda kandmata karistuseks 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend üheksa) päeva; KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Viktor Brõkovile katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistust 2 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Viktor Brõkov ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; tühistada Viktor Brõkovile tõkendina kohaldatud vahistamine ja vabastada ta koheselt kohtusaalist vahi alt; tühistada Viktor Brõkovile kriminaalmenetluses tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
2.Kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 välja mõista Viktor Brõkovilt sundraha 100 (ükssada) €, riigi õigusabi tasu 76 (seitsekümmend kuus) € ja 73 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € ja 70 senti (postikulu) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 179 (ükssada seitsekümmend üheksa) € ja 43 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012. a jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa 15 (viisteist) € tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2 konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel asitõend pussnuga koos tupega ja hävitada; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 38 (kolmkümmend kaheksa) € 38 senti arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsusele
3.Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 111-10514“); 3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Viktor Brõkov toime pannud kuriteona KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese kehalise väärkohtlemise, millega tekitati kannatanule valu ja kahjustati tervist, mis seisnes selles, et tema tungis 13.03.2011 õhtul oma elukohas xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxx xx-xx korteris kallale oma isale V.B.le , kellele lõi noaga parema puusa piirkonda, millega põhjustas kannatanule valu ja kahjustas tema tervist.
2.Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 järgi ja karistamises vangistusega 3 (kolm) kuud. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Viktor Brõkov ei pane 3 (kolme)- aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
3.Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses
3.1.Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemee asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.2.Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4.Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 435 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusest nr 169 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38.35 €. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 38,38 senti. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2 (kaks) € ja 70 senti. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava töövõimetust ja sellest tulenevat majanduslikku rasket olukorda vähendada sundraha 335 € võrra. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Viktor Brõkovilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 100 € senti, riigi õigusabi tasu 76.73 (38.35 + 38,38) € ja muu kriminaalmenetluse kulu 2.70 € riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
5.Kohtu muud põhjendused Tartu Maakohtu 25. jaanuari 2012 määrusega on Viktor Brõkov vahistatud ja kuulutatud tagaotsitavaks. KrMS § 134 (Vahistamisest keeldumine ja vahistatu vabastamine) lg-s 2 sätestatu kohaselt vahistamise alus ära langemisel vabastatakse vahistatu. Seoses kokkuleppe kohaselt süüdistavale karistuse mõistmisega tuleb ta kohtusaalist viivitamatult vahi alt vabastada.

Kuna vahistamise määruses on jäetud seisukoht võtmata talle kohaldatud elukohast xxxxxxxxxxx xx-xx xxxxxxxxxx lahkumise keelus, siis temale kohaldatud elukohast lahkumise keeld . Vastavalt KarS § 83 lg-le 1 võib kohus kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Kriminaalasja juures olevad asitõendid pussnuga koos tupega tuleb KarS § 83 lg 1 alusel ja konfiskeerida KrMS § 126 (Asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes võetavad meetmed) lg 6 kohaselt hävitada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Toomas Lillsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.