Kohtulahend

nähtub, et Riigiprokuratuurist 09.05.2011 välja saadetud ja 13.05.2011 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri saabunud Ida-Uusimaa väljaandmistaotlus on prokuröri poolt kohtule edastatud alles 13.09.2011. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud K.K. i määruskaebuse ja selle täiendusega, leiab, et K.K. ei ole vaidlustanud maakohtu määruse lõppotsustust – jätta sõiduauto Volkswagen Passat (VIN-kood XXX ) Soome Vabariigile välja andmata. Samas on ta taotlenud määruses vea (vale ostumüügilepingu sõlmimise kuupäeva) parandamist ning põhjenduste lisamist küsimuste osas, mille maakohus on K.K. i hinnangul alusetult tähelepanuta jätnud. Esmalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väidet, mille kohaselt on maakohus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vara välisriigile väljaandmise taotlusest lähtudes märkinud määrusesse vale ostu-müügilepingu sõlmimise kuupäeva ning tegelikult sõlmiti leping 13.04.2011, mitte 14.04.2011. Ringkonnakohus kontrollis vaidlusalust asjaolu kriminaalasja nr 11260101501 materjalide põhjal ning tuvastas, et tõepoolest on leping, millega K.K. omandas sõiduauto Volkswagen Passat (VIN-kood XXX ), sõlmitud 13.04.2011 ning maakohtu määrus on selles osas ebatäpne. KrMS § 337 lg 1 p 2 kohaselt võib ringkonnakohus jätta esimese astme kohtu otsuse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi. KrMS § 390 lg 1 kohaselt on viidatud säte kohaldatav ka määruskaebuse lahendamise menetluses. Ringkonnakohus, juhindudes viidatud sätetest ning kuivõrd see ei mõjuta maakohtu sisulist otsustust, peab võimalikuks parandada Tartu Maakohtu 27.09.2011 määruses valesti märgitud ostu-müügilepingu sõlmimise kuupäev, s.o 14.04.2011, õige kuupäevaga, milleks on 13.04.2011. Lisaks on K.K. määruskaebuses leidnud, et maakohus oleks oma määruses pidanud andma hinnangu ka asjaolule, et sõidukit ei arestitud KrMS § 470 lg 6 kohaselt. Ringkonnakohus leiab, et K.K. i etteheide on alusetu. Maakohtu 27.09.2011 määrus on koostatud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt esitatud vara välisriigile väljaandmise taotluse kohta. KrMS § 470 lg 1 kohaselt peab maakohus vara välisriigile väljaandmise taotluse lahendamisel kontrollima, kas esinevad KrMS §-s 469 sätestatud alused taotluse rahuldamiseks. Käesoleval juhul on maakohus õigesti nimetatud sättest juhindunud ning leidnud, et alus sõiduki välisriigile väljaandmiseks oli küll olemas, kuid kolmandate isikute õiguste võimaliku rikkumise ärahoidmiseks tuli sõiduki väljaandmisest keelduda. Seejuures ei olnud maakohtule esitatud taotlust sõiduki arestimiseks, mistõttu puudus maakohtul alus selles küsimuses seisukoha võtmiseks. Eeltoodule vaatamata peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada KrMS § 470 lg 6 alusel sõiduki arestimisega seonduvat. Nimetatud sätte kohaselt koostatakse Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu esitatud taotluse või Schengeni infosüsteemis oleva teate alusel tagaotsitava sõiduki kinnipidamisel sõiduki kinnipidamise protokoll. Sõiduk arestitakse KrMS § 142 lg-s 9 sätestatud alustel kaheks kuuks ning kui nimetatud tähtaja jooksul ei esita välisriik vara väljaandmise taotlust, vabastatakse sõiduk aresti alt. Ringkonnakohtu hinnangul on viidatud sätte alusel sõiduki arestimise näol tegemist sisuliselt esialgse õiguskaitsega, mille eesmärgiks on tagada vara säilimine kuni selle suhtes välisriigile väljaandmise või sellest keeldumise otsustuse tegemiseni, s.o õigusselguse saabumiseni. Kuivõrd vara arestimine piirab selle omaniku üht põhiõigustest, s.o omandiõigust, on sõiduki aresti all hoidmisele sätestatud tähtaeg kaks kuud, mille jooksul peab välisriik vara väljaandmist taotlema. Kui välisriik ei ole selle aja jooksul taotlust esitanud, ei ole põhjendatud sõidukit jätkuvalt aresti all hoida, kuivõrd tõkendi kohaldamine ei täida enam oma eesmärki ning piirab alusetult vara omaniku õigusi.

Ringkonnakohus leiab, et samal põhjusel tuleb sõiduk aresti alt vabastada ka juhul, kui välisriik on küll kahe kuu jooksul vara väljaandmise taotluse esitanud, kuid see on jäetud rahuldamata. Käesoleval juhul on K.K. leidnud, et ka sõiduauto Volkswagen Passat (VIN-kood XXX ) tulnuks KrMS § 470 lg 6 alusel arestida, mida aga ei tehtud. Ringkonnakohus, juhindudes oma eeltoodud seisukohtadest, K.K. i arvamusega ei nõustu. Ringkonnakohus kordab, et sõiduki arestimine KrMS § 470 lg 6 alusel on vajalik vaid siis, kui on vaja tagada selle säilimine vara väljaandmise otsustamise menetluses. Kõnealune sõiduk oli asitõendiks kriminaalasjas nr 11260101501. 15.04.2011 võttis K.K. sõiduki KrMS § 125 lg 2 alusel vastutavale hoiule ning oli sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohustatud tagama asitõendi puutumatuse ning säilimise. 13.05.2011 taganes K.K. vara vastutavale hoiule andmise lepingust ning sõiduauto Volkswagen Passat kui asitõend jäi hoiule Lõuna Prefektuuri. Seega oli sõiduki säilimine tagatud ka ilma selle arestimiseta. Kuivõrd sõiduki oleks saanud aresti alla võtta vaid kaheks kuuks, ei ole asjakohane K.K. i väide, et kriminaalasja nr 11260101501 lõpetamisega ja asitõendi tagastamisega ei ole enam tagatud väljaandmistaotluse objekti säilimine – nimetatud tähtaeg on käesolevaks ajaks ammu möödunud. See, mis asitõendina ära võetud sõidukist kriminaalmenetluse lõpetamisel edasi saab, otsustatakse KrMS § 206 lg 1 p 3 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole sõiduki Volkswagen Passat omandisuhe selge, on asjakohane K.K. i viide KrMS § 126 lg-le 4, mille kohaselt otsustab asitõendi suhtes kohtueelses menetluses võetavad meetmed prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtunik määrusega. Veel on K.K. oma kaebuses leidnud, et maakohtul tulnuks anda hinnang ka prokuratuuri viivitusele Soome väljaandmistaotluse kohtule esitamisel. Ringkonnakohus leiab, et kui prokurör on taotluse edastamisega süüliselt viivitanud, võib olla tegemist distsiplinaarsüüteoga. Prokuröri suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimisele on aga seadusega ette nähtud erikord ning selle algatamine ei kuulu maa- ega ringkonnakohtu pädevusse.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.