Kohtulahend

kohtutäiturile korras. Edasikaebamise kord

täitemenetluse

seadustikus

sätestatud

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud K. Djadev mõisteti süüdi Viru Maakohtu 24.09.2009 otsusega KarS § 266 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 4,5,7, § 141 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 7 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes K. Djadevile karistuseks 4 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus 16.12.2008 ja lõpp 16.08.2013. Tartu Maakohtu 03.02.2012 määrusega jäeti K. Djadev tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et K. Djadevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. K. Djadev kannab karistust raske esimese astme kuriteo, so vägistamise, toimepanemise eest, mille asjaolud on rasked. Lisaks kannab K. Djadev karistust ka kahe teise astme kuriteo eest – varguse ja ebaseadusliku sissetungimise eest. Vangistuse ajal on K. Djadev jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Õigusrikkumistele on vangla reageerinud diferentseeritult – väiksemate rikkumiste puhul on piirdutud vestlustega ning raskemate puhul distsiplinaarkaristustega. 03.02.2012 kohtuistungil vaidlustas K. Djadev tema distsiplinaarkorras karistamise 17.08.2011, väites, et see karistus on tühistatud ja ei ole kehtiv, kuid kinnipeetava isiklikus toimikus andmeid 17.08.2011 karistuse kehtetuse kohta ei ole. Juulis 2010 kohaldati K. Djadevi süülisest käitumisest tingituna täiendavaid julgeolekuabinõusid vanglas julgeoleku ja korra tagamiseks, välistamaks K. Djadevist lähtuvat provokatiivset ja kaaskinnipeetavaid agiteerivat ja negatiivselt mõjutavat käitumist. Kohus märkis, et K. Djadev ei ole vangistuses käitunud õiguskuulekalt ning alles viimasel ajal on õigusrikkumiste toimepanemine kahanenud, kuid leidis, et aeg ilma õigusrikkumisteta on olnud liiga lühike selleks, et oleks põhjendatud järeldada K. Djadevi käitumises positiivsete muutuste kinnistumist ja tema õiguskuulekale teele asumist. Seega leidis kohus, et käesoleval juhul puudub küllaldane alus järeldada, et K. Djadev on teinud vajalikud järeldused enda elu edasiselt seaduskuulekaks elamiseks. Kohtul pole kujunenud veendumust K. Djadevi seaduskuulekale teele asumise kohta. Kohtu hinnangul on neil asjaoludel K. Djadevist lähtuv uue kuriteo toimepanemise risk jätkuvalt liiga kõrge selleks, et teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, sh ka elektroonilise valvega, vabastada. Ka kinnipeetava iseloomustuses on kajastatud kõrge seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul: 41-62%. Tartu Vangla ei toeta K. Djadevi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vabaduses uue kuriteo toimepanemise riske tõstvaks on ka K. Djadevi agressiivsus ja vägivaldne käitumine, kui K. Djadev on alkoholi tarbinud. Kuriteod, milliste eest K. Djadev -2-

praegu karistust kannab, pani K. Djadev toime alkoholijoobes. K. Djadevi poolt 03.02.2012 kohtuistungil avaldatu kohaselt oligi kuritegude toimepanemise põhipõhjuseks alkoholijoobes olek. K. Djadev avaldas kohtuistungil, et kui ta oleks kaine olnud, siis neid kuritegusid poleks ka olnud. K. Djadevi senisest elukäigust nähtuvalt kaldus K. Djadev vabaduses alkoholi kuritarvitama, tuues põhjuseks perekondlikud probleemid abikaasaga. Samas ei ole K. Djadev vangistuse ajal uue kuriteo toimepanemise riskide madaldamisega küllaldaselt tegelenud. K. Djadev on vangistuse ajal küll töötanud ja õppinud riigikeelt ning vestelnud psühholoogiga kuriteopõhiselt, kuid sellega on taasühiskonnastavad tegevused ka piirdunud. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu K. Djadevi kaitsja määruskaebus K. Djadevi kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja K. Djadevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja leiab, et kohus on K. Djadevi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmisel ebapiisavalt arvestanud materjalidest nähtuvaid positiivseid asjaolusid K. Djadevi suhtes, samuti K. Djadevi ja kaitsja arvamust. Kaitsja viitab Riigikohtu määrusele kriminaalasjas nr 3-1-1-91-06, millest nähtuvalt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kaitsja esitas Tartu Vangla direktori 20.09.2011 vaideotsuse, millest nähtuvalt on Tartu Vangla 17.08.2011 käskkiri tunnistatud täies ulatuses kehtetuks. Lisaks esitas kaitsja ka Tartu Vangla 08.02.2012 vastuse K. Djadevi teabenõudele, millest ilmneb, et seisuga 06.02.2012 ei ole K. Djadevil kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning viimati on D. Djadevit karistatud distsiplinaarkorras 18.01.2011. Tuginedes esitatud dokumentidele palub kaitsja kohtul arvestada asjaoluga, et tegelikkuses karistati K. Djadevit distsiplinaarkorras viimati 18.01.2011. Kaitsja hinnangul võib kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumisest järeldada, et K. Djadev on vangistuses viibides pika aja jooksul käitunud õiguspäraselt ning võrreldes varasema perioodiga teinud olulisi edusamme seaduskuuleka eluviisi järgimiseks. Kaitsja leiab, et äärmiselt positiivseks tuleb pidada asjaolu, et K. Djadevil on võimaliku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise puhul olemas töökoht, mis võimaldaks K. Djadevil kohe asuda ise enda ülalpidamiseks raha teenima ning seega toimuks ka kiirem taasühiskonnastamine. K. Djadevi määruskaebus K. Djadev taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. K. Djadev leiab, et kohus ei ole hinnanud asjaolusid adekvaatselt ning on mõnel juhul lähtunud lausa valedest andmetest. K. Djadev märgib, et tunnistab toimepandud kuritegu ja kahetseb seda siiralt. Samas palub K. Djadev kohtul arvesse võtta, et tema ärakantud karistusaeg – rohkem kui 3 aastat – ei ole lühike ning on andnud talle piisavalt võimalust oma tegude üle järele mõelda ja valmistuda seaduskuulekaks eluks. K. Djadev märgib, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid möönab, et vangistuse algusperioodil karistati teda korduvalt distsiplinaarkorras. K. Djadev leiab, et see tõestab, et vangistus on avaldanud talle kasvatuslikku mõju ning suunanud õiguskuulekale teele. K. Djadev juhib tähelepanu, et vangla on hinnanud tema üldist retsidiivsusriski 36%, vägivaldse puhul kõigest 19%. Seksuaalkuriteo riskiks on pakutud vahemikku 41%–62%. Sedavõrd lai vahemik näitab, et vangla ei ole oma riskihinnangus kuigi kindel, mis omakorda seab kahtluse alla nende arvude põhjendatuse, eriti aga nende kasutamise inimese elu määrava otsustuse põhjendusena. Samas rõhutab K. Djadev, et ta teadvustab täielikult tegureid, mis -3-

viisid kuritegudele – eelkõige probleemi alkoholiga – ning on hoolsalt läbinud kõik vangla poolt võimaldatavad rehabiliteerivad tegevused. Lisaks palub K. Djadev arvestada, et tal on abikaasa ja poeg, kes teda koju ootavad. K. Djadev lubab edaspidi elada ausat, seaduskuulekat ja alkoholivaba elu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

kandmisest vabastamist pidada selgelt erandlikuks. Ringkonnakohus leiab, et K. Djadevi puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

-5-

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.