lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-6525/19

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 13.02.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-11-6525/19
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
13.02.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
878
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-6525/12Viru Maakohus Narva kohtumaja07.11.20111-11-6525/25Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja04.02.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2012, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-6525 (10240105677)

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 5. jaanuari 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu D.R määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 jätta Viru Maakohtu 5. jaanuari 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu D.R määruskaebus rahuldamata.

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 07.11.2011 otsusega mõisteti D.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, § 215 lg 2 p 1,2 – § 25 lg 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti D.R-ile 2 aastat 3 kuud vangistust. Sama maakohtu otsusega rahuldati kannatanu R.O. tsiviilhagi ning mõisteti D.R-ilt, V.D-lt ja T.D-lt solidaarselt välja kannatanu kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1000 krooni ehk 63,91 eurot. Lisaks mõisteti D.R-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417,03 eurot, kaitsja Vladimir Rogulski poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 85,13 eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 95,87 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 5,05 eurot, kaitsja T. Massalina poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 153,38 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastati D.R osaliselt menetluskulude tasumisest ning mõisteti riigituludesse välja sundraha summas 400 eurot ja kaitsja T. Massalina poolt 27.10.2011 kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 153,38 eurot. KrMS § 423 ja § 424 alusel määrati kriminaalmenetluse kulude summa 553,80 eurot tasumine ositi 1 aasta jooksul ehk igakuiselt 46,15 eurot. Ülejäänud osa menetluskuludest jäeti riigi kanda.

Eelnimetatud kohtuotsus jõustus 15.11.2011. 29.12.2011 saabus Viru Maakohtusse D.R taotlus menetluskulude tasumise pikendamiseks 1 aasta võrra. Taotluse kohaselt kannab D.R karistust vanglas ja ei tööta. Seega ei ole D.R võimalust tasuda menetluskulusid. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et D.R taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus tugines KrMS §-le 423 ja §-le 424 ning viitas ka VangS §-le 38. Kohtu hinnangul ei ole karistuse kandmine vanglas selline asjaolu, mille tõttu oleks põhjendatud menetluskulude tasumise pikendamine. Samuti leidis kohus, et D.R väide, mille kohaselt hakkab ta pärast vanglast vabanemist töötama ja tasuma menetluskulusid, on paljasõnalised. Kohus pidas antud juhul kaalukamaks siiski sissenõudja, so riigi, huvi saada tema kasuks väljamõistetud summad süüdimõistetult kätte võimalikult kiiresti. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu D.R esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega pikendada menetluskulude tasumise tähtaega 1 aasta võrra. D.R märgib, et ta viibib vanglas, ei tööta ja õpib XXXX koolis. D.R ei nõustu maakohtuga selles, et vanglas viibimine ei ole selline asjaolu, mis tingiks menetluskulude tasumise pikendamise, kuna vanglas viibides ei ole tal võimalust ju maksta. D.R lubab, et vabanedes läheb ta tööle ning maksab menetluskulud ära. Ühtlasi märgib D.R, et enne vangistust olid tal trahvid ning need olid tal kõik õigel ajal ära makstud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja D.R määruskaebus rahuldamata.
2.KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu taotlusel määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Ringkonnakohus märgib, et eelviidatud sättest tulenevalt on võimalik rahalise karistuse ja menetluskulude tasumise tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra üksnes mõjuvate põhjuste olemasolu korral. D.R on taotlenud menetluskulude pikendamist 1 aasta võrra, kuna ta viibib vanglas, ei tööta ja õpib koolis. Sisuliselt tugineb D.R rahaliste vahendite puudumisele kuni tal ei ole võimalust minna tööle. Ringkonnakohus ei nõustu aga D.R viidetega rahaliste vahendite puudumisele ning põhjendab seda järgnevalt. 2.1 Esmalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga ning leiab, et kinnipidamisasutuses karistuse kandmine ei ole selline asjaolu, mis tingiks menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise. Ringkonnakohus selgitab, et süüdimõistetu menetluskulude hüvitamise kohustus riigile kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega ning seetõttu ei ole seda mingil juhul võimalik käsitleda süüdimõistetu karistamisena rahalises mõttes. Menetluskulude hüvitamise eesmärgiks on ka riigi kulutuste vähendamine, mis on riigil tekkinud seoses kriminaalmenetluse läbiviimisega. Lisaks saavad KrMS § 423 ja § 424 järgi üksnes erandlikud asjaolud olla aluseks menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks, kuna reeglina tuleb süüdimõistetult

väljamõistetud menetluskulud tasuda KrMS § 423 ja § 417 lg 2 kohaselt tervikuna ja koheselt. Viru Maakohtu 07.11.2011 otsusega vähendati KrMS § 180 lg 3 alusel D.R-ilt väljamõistetavaid menetluskulusid, mõistes D.R-ilt välja 553,80 eurot. Ühtlasi määrati nimetatud menetluskulude tasumine ositi, so ühe aasta jooksul igakuiselt 46,15 eurot. Seega on maakohus, mõistes D.R-ilt välja menetluskulusid ja määrates nende tasumise ositi, sisuliselt juba arvestanud võimalusega, et D.R oleks suuteline väljamõistetud menetluskulusid tasuma, mistõttu puuduvad ringkonnakohtu hinnangul tõepoolest sellised mõjuvad põhjused, mis tingiksid menetluskulude tasumise pikendamise. 2.2 Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et D.R vanglasisesest isikuarve väljavõttest nähtuvalt on alates Viru Maakohtu 07.11.2011 kohtuotsuse jõustumisest (15.11.2011) olnud D.R arvel piisavalt rahalisi vahendeid tasumaks temalt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulusid, arvestades, et D.R maksekohustus on igakuiselt 46,15 eurot. Väljavõttest nähtub, et D.R on teinud ka väljaminekuid, kuid vabakasutuskonto väljavõttel kajastuvad väljaminekud on seotud kaupluses tasumisega, mistõttu ei ole tehtud väljaminekuid võimalik ringkonnakohtu arvates pidada põhjendatud kulutusteks ning neid rahaliste vahendite olemasolu hindamisel arvesse võtta.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.