Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
07.veebruar 2012.a. Võru kohtumaja
Kohtuasja number
1-10-1911 (09260105929)
Kohtunik
Heiki Kolk
Istungisekretär
Annika Savimägi
Kohtuasi
Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse poolt süüdimõistetu J.S-i, isikukood xxx, elukoht xxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxx; kohta koostatud erakorralise ettekande läbivaatamine Süüdimõistetu J.S Kaitsja vandeadvokaat Valli Kallaste Kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse kriminaalhooldusametnik Hiie Taal
Istungil osalenud isikud
Juhindudes KrMS § 432, KarS § -de 69 lg 6, 74 lg 5 kohus m ä ä r a s:
või arveldusarvele 221023778606 Swedbank-is. Maksekorraldusele märkida 2800049874 ning selgitus .“ 1-10-1911, J.S, kaitsjatasu).
viitenumber
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord
Määrus on lõplik ja tulenevalt KrMS § 385 p 26 määruskaebekorras edasikaebamisele ei kuulu.
15.02.2010 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kokkuleppemenetluses tehtud otsusega kriminaalasjas nr 1-10-1911 mõisteti J.S süüdi KarS § 216 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 420 üldkasuliku töö tunniga. 14.09.2011 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja määrusega pikendati üldkasuliku töö sooritamiseks ettenähtud tähtaega 4 kuu võrra so kuni 15.01.2012. Selleks tähtajaks sooritas süüdimõistetu 192,5 tundi 420 üldkasuliku töö tunnist. 19.01.2012 saadeti kohtusse Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Võru talituse ametniku poolt erakorraline ettekanne. Ettekande kohaselt on J.S igal kohtumisel kurtnud oma põdura tervisliku seisundi üle (epilepsia hood, krooniline bronhiit jm. hulgikaebused). 07.09.2010 esitatud arstitõendi kohaselt on J.S ravi pooleli ning ta ei ole töövõimeline. Hiljem ei ole hooldusalune arstitõendit esitanud. 30.08.2011 seletuskirjas märkis hooldusalune, et lõpetas üldkasuliku töö tundide tegemise tervislikel põhjustel. Üldkasuliku töö tähtaja lõppedes selgitas, et töö on tegemata tervislikel põhjustel. Kriminaalhooldaja poolt antud hinnangu kohaselt on üldkasuliku töö tegemise käigus kohtumäärusega üldkasulik töö peatatud 6 kuuks, peale tähtaja kulgemise peatamist on hooldusalune esile toonud oma halva tervisliku seisundi, temale on võimaldatud kergema töö tegemist, samuti maakohtu määrusega üldkasuliku töö tegemise aega pikendatud nelja kuu võrra. J.S on kokku sooritanud 192,5 tundi. Pärast 11.10.2011 ei ilmunud isik enam graafikujärgsele tööle. 15.11.2011 esitas seletuskirja üldkasuliku töö tundide mittesooritamise kohta. Esitatud seletuse kohaselt ei saanud töötunde teha, kuna politsei süüdistab teda taara varguses, vahepeal on olnud haige ja teinud oma koduseid töid.
Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil esitatud ettekande ja taotluse juurde, leidis, et karistus tuleb pöörata täitmisele, muud võimalused isikut mõjutada on end ammendanud, kõike on proovitud ja süüdimõistetule on vastu tuldud, koostatud on graafikuid ning kohaldatud kergemat tööd. Kaitsja vandeadvokaat Valli Kallaste leidis, et esitatud ettekanne on põhjendatud ja karistus tuleb pöörata täitmisele. Süüdimõistetu (hooldusalune) J.S avaldas, et ei saa tööd teha põhjusel, kuna on haige. Põeb mitmesuguseid erinevaid haigusi, kuid perearst selle kohta tõendit ei anna.
KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdimõistetu hoiab 2 (3)
üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt ei ole süüdimõistetu (kriminaalhooldusalune) J.S-i suhtes kohaldatud mitmesuguseid erinevaid mõjutusvahendeid, on koostatud erinevaid töögraafikuid ja kohaldatud kergemat tööd, kuid hooldusalune ei ole täitnud koostatud graafikuid. Kohus järeldab, et süüdimõistetu J.S ei sobi oma isikuomaduste poolest kriminaalhoolduse alla ning mõistetud vangistus tuleb pöörata täitmisele. J.S-i suhtes on ära kasutatud leebemad mõjutusvahendid, temale on võimaldatud üldkasuliku töö tegemise koha muutust, võimaldatud töö tegemine graafiku alusel, kuid isik ei ole suutnud teostada üldkasuliku töö tunde nõuetekohaselt. Nimetatud asjaoludel leiab kohus, et J.S-i suhtes tuleb pöörata karistus täitmisele. KrMS § 139 lg 1 kohaselt tähendab sundtoomine muuhulgas ka süüdimõistetu toimetamist karistuse kandmiseks vanglasse. Viidatud sätte lg 2 p 3 kohaselt võib sundtoomist kohaldada juhul, kui isik hoidub kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Kohus määrab, et juhul, kui süüdimõistetu J.S ei ilmu 05.03.2012 kella 10.00-ks Tartu Vanglasse karistust kandma, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS §-dest 427 ja 432.
Heiki Kolk Kohtunik.
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.