Kohtulahend

Sama otsusega tunnistati süüdi ka E.P , kuid tema osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. J.K-le esitati süüdistus muuhulgas KarS § 121 järgi selles, et Narvas, Viru 3-331 asuva ühiselamu toas, ühise alkoholijookide tarbimise käigus lõi kannatanut G.P. t noaga vasakule poole rinna piirkonda, tekitades füüsilist valu ja rindkere eesseina lahtise haava. Samuti esitati J.K-le süüdistus KarS § 25 lg 1, 2 - § 215 lg 2 p 2 järgi selles, et 24.09.2010 kella 00.45 ajal grupis E.P-ga , püüdsid ärandada I.S. kuuluva, XXX maja juurde pargitud sõiduautot VAZ 2106 reg nr XXX XXX, lõhkudes selleks vasaku esiukse klassi väärtusega 300 krooni, tungis autosalongi, oli roolis, kui E.P lükkas sõiduautot edasi-tagasi selleks, et käivitada ja teele saada, võttis maha roolisamba alumise kaitsme, kuid ühendada süütelukku minevaid juhtmeid ei jõudnud, kuna politseitöötajad pidasid ta kinni. Peale selle esitati J.K-le süüdistus KarS § 424 järgi selles, et 24.09.2010 kella 00.45 ajal juhtis joobeseisundis (etanooli sisaldus veres moodustas 2,78 +/- 0,07 mg/g, s.o. mitte väiksem kui 2,71 mg/g) mootorsõidukit VAZ 2106 reg nr XXX XXX XXX maja juures, kus oli politseipatrulli poolt kinnipeetud. Kohtuistungil tunnistas J.K ennast süüdi kõigis talle inkrimineeritud kuriteoepisoodides ning ei taotlenud enda ülekuulamist süüdistatavana. Ta võttis omaks ka kõik tema vastu esitatud tsiviilhagid. Maakohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asus seisukohale, et J.K süü talle esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi kannatanu G.P. suhtes toimepandud vägivallateos on tõendatud J.K enda ütlustega, samuti G.P. ütlustega, samuti arstitõendiga G.P. suhtes. Samuti on tõendatud J.K süü KarS § 25 lg 1, 2 - § 215 lg 2 p 2 järgi eelkõige süüdistatava poolt süü omaksvõtuga ning tema enda süüstavate ütlustega, samuti tunnistaja D.R. ütlustega ning kannatanu I.S. i ja tunnistaja N.I. ütlustega, kes nägi kuidas kaks noormeest üritasid I.S. ile kuuluvat autot ärandada. J.K peeti politseitöötajate poolt kinni vahetult sündmuskohal. Samuti on tõendatud J.K süü KarS § 424 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. 24.09.2010 peeti sõiduauto VAZ 2106 roolis kinni J.K , kelle veres tuvastati etanoolisisalduseks 2,78 +-0,07 mg/g, mis ületab olulisel määral kriminaalvastutuseks sätestatud piirnormi 1,50 mg/g. Vaatamata asjaolule, et sõiduauto mootor ei töötanud, on tunnistajate D.R. ja N. I. ütlustega, samuti süüdistatavate E.P ja J.K enda ütlustega tõendatud, et autot liigutati E.P abil mootori käivitamise eesmärgil. J.K tegevust, kes istus auto roolis selle liikumise ajal tuleb käsitada auto juhtimisena. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, samuti vastutust kergendavat asjaolu. J.K karistust kergendavaks asjaoluks luges kohus süü puhtsüdamliku ülestunnistuse. Võttes arvesse õiguskorra kaitsmise huvisid, samuti J.K poolt toime pandud kuriteoepisoodide arvu, samuti seda, et J.K on varem mitmel korral kohtulikult

karistatud, kuid enda jaoks järeldusi ei ole teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist, tuleb J.K karistada reaalse vangistusega. Teda ei ole võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest muude karistusliikidega. Kuna süüdistatav J.K pani talle inkrimineeritud kuriteo toime katseajal, siis kohaldab KarS § 74 lg 5; § 65 lg 2 ning mõistetavat karistust tuleb suurendada Viru Maakohtu 30.12.2008 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra, so 5 kuud 28 päeva vangistust. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu J.K esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2; § 121 ja § 424 järgi ning teha selles osas õigeksmõistev otsus. J.K leiab, et ta ei ole sooritanud KarS § 215 lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2; § 121 ja § 424 järgi süüks arvatud kuritegusid. J.K leiab, et autot ei ole ta ärandanud ega seda joobes olekus juhtinud. Miks E.P väitis, et J.K oli roolis, ta ei tea. Z.R-i väidete kohaselt tahtis tema ainult autoraadiot võtta. Süüdistuses KarS § 121 järgi tunnistab J.K seda, et tema küll lõi G.P. t noaga, kuid ta ei teinud seda omakasu eesmärgil, vaid juhuslikult. Kannatanul tema suhtes pretensioonid puuduvad. Menetlusosaliste seisukohad Ringkonnakohtu istungil jäi J.K esitatud apellatsiooni juurde ning kaitsja täpsustavale küsimusele puutuvalt KarS § 121 järgi G.P. suhtes toimepandusse täpsustas, et vaidlustab talle KarS § 121 järgi mõistetud karistust. J.K kaitsja I. Belugin märkis, et kannatanu G.P. noaga haavamiseks süüdistataval otsene tahtlus puudus, mistõttu on võimalik mõista talle KarS § 121 järgi kergem karistus. KarS § 424 järgi esitatud süüdistus ei kirjelda kaitsja arvates tegusid, mis J.K-le süüks arvati, see tähendab et süüdistus on puudulik, mistõttu ei ole J.K võimalik KarS § 424 järgi süüdi mõista. Puutuvalt kannatanu I.S. i sõiduauto ärandamise katsesse, märkis kaitsja, et süüteokoosseisu seisukohalt nõutav tahtlus ei ole tuvastatud. J.K soovis vaid autoraadiot varastada. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles maakohtu otsuse muutmata jätmist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

tõendatud asitõendite vaatlusprotokollidega (4 kd, tl 38-44, 45-46) ning arstitõendiga, mille kohaselt G.P. pöördus 03.12.2010 kell 01.30 haiglasse arstiabi saamiseks ning tal tuvastati rindkere eesseina lahtine haav (4 kd, tl 47). Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ringkonnakohus leiab, et lüües kannatanut noaga rindkere piirkonda (st kahjustades kannatanu tervist), tegutses otsese tahtlusega, st sai aru, et noaga tekitab ta kannatanule tervisekahjustuse ning soovis seda. Otsese tahtlusega tegutsemisele osundavad eelkõige kannatanu G.P. ütlused sündmuse asjaolude kohta, samuti osundavad sellele ka süüdistatava enda ütlused (4 kd, tl 36). Tõendid selle kohta, et J.K oleks kannatanule noavigastuse tekitanud ettevaatamatusest, puuduvad. Kaitsja ja süüdistatav taotlesid ringkonnakohtu istungil J.K-le KarS § 121 järgi mõistetud karistuse kergendamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et J.K-le mõistetud karistus tuleb jätta muutmata. Maakohus on J.K-le KarS § 121 järgi mõistnud karistuseks 1 aasta vangistust. Ringkonnakohus leiab, et J.K-le mõistetud karistus antud süüteokoosseisu järgi vastab süü suurusele ja tema isikule. Märkimist väärib asjaolu, et eelnimetatud karistus on J.K-le mõistetud kahe kuriteo eest, kusjuures esimesel juhul kasutas ta füüsilist vägivalda teovõimetu isiku suhtes (L. T. episood) ning teisel juhul tekitas ta kannatanule kehavigastuse, kasutades selleks nuga (G.P. episood). Võttes arvesse ka J.K isiku, kes on varem erinevat liiki kuritegude eest korduvalt karistatud, on talle mõistetud vangistuse pikkus vastavuses J.K süü suurusega.

BMW numbrimärki, mille ülaosa oli deformeerunud. Asfaldil maas oli VAZ 2106 salongi tahavaatepeegel. Esiukse klaas oli katki, klaasikillud nii asfaldil kui ka esiistmel. Süütelukk oli korras, ilma vigastusteta. Süüteluku roolitõkesti fikseerib rooli. Roolisamba alumine kaitse puudub, kuid süütelukku minevad juhtmed on terved. Käsipiduri kang on alla lastud ning töökorras (2 kd, tl 8). Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud tõenditest saab vaieldamatult järeldada süüdistatavate tegutsemist kannatanu I.S. ile kuuluva sõiduauto VAZ 2106 ärandamise eesmärgil. Sellele viitavad muuhulgas kaassüüdistatava E.P tegevus auto lükkamisel, auto käsipiduri mahavõtmine, rooli lukustatud asend (mis viitab rooli keeramisele), süüteluku juhtmeid katva roolisamba kaitse eemaldamine. Auto ärandamine jäi lõpule viimata ning süüdistatavad peeti kinni sündmuskohal. Ükski tõend ei kinnita süüdistatava J.K väidet, et ta soovis autost võtta vaid autoraadiot. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus J.K eelnimetatud episoodis süüdimõistmise muutmata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.