Kohus
Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
26.01.2012, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-10-13703
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Virve Roots
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Enn Pustak
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid J.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks J.K, isikukood xxx, määratlemata kodakondsusega, viimane elukoht xxxx, kannab karistust Viru vanglas, karistusaja algus 19.10.2010, lõpp 20.07.2012.
Süüdimõistetu Kohtuasja läbivaatamise aeg Kohtumääruse õiguslik alus
23.01.2012, videokohtuistungil KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Jätta J.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.12.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.K on kriminaalkorras karistatud 6 korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Käesolev karistus on määratud asja omavolilise kasutamise eest. Varem karistatud varguse ning röövimise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud, lisaks vargustele on isik toime pannud ka röövimise ja kehalise väärkohtlemise. Ühiseks kuritegude sooritamise põhjustajaks võib pidada materiaalse kasu saamist ning alkoholi tarvitamist. Vanglas on kuus kehtivat distsiplinaarkaristust, sh korduvalt tööst keeldumise eest, mis näitab kõnekalt, et isik ei ole asunud paranemise teele, kuna kuritegelikus subkultuuris suhtutakse negatiivselt töötamisse või lihtsate tööde tegemisse. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul väljakujunenud õigusvastane käitumismuster, kuigi tema enda sõnul soovib ta asuda õiguskuulekale teele, kuid arvestades tema varasemat käitumist, ei ole see tõenäoline. Isik on eelnevalt olnud kriminaalhoolduse all, kuid on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Vangla peab uue kuriteo sooritamise riski keskmiseks, so 52 %.
Viru Vangla toetab J.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist järelevalve alla. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses sisuliselt ei toeta J.K vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtuistung Kinnipeetav J.K taotles kohtuistungil, enda ennetähtaegset vabastamist, kuna soovib asuda õppima xxxx. Prokurör J.K ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toetanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesolevas asja nähtub materjalidest, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, kandes käesoleval ajal reaalset vangistust kolmandat korda. Isikule on vangistuses viibimise ajal määratud 6 distsiplinaarkaristust. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav J.K suudaks ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Eeltoodu alusel ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes on orienteeritud õiguskuulekusele ja ei suuda seaduskuulekalt käituda isegi vangistuses olles. Kohtule esitatud materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Ta soovib asuda elama oma endisesse elukohta isa juurde xxxx, kinnitades, et hakkab elama isa pensionist. Sotsiaalne võrgustik ei soosi õiguskuulekat eluviisi. Nagu nähtub Viru Maakohtu 11.06.2010 otsusest, on ka tema isa kriminaalkorras karistatud ning alkoholisõltlane. J.K on välja kujunenud õigusvastane käitumismuster. Ta küll soovib enda sõnul asuda õiguskuulekale teele, kuid arvestades tema varasemat käitumist, ei ole see tõenäoline. Kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Tal on tulevikuplaanid, kuid nende teostamise keerukust ta ei mõista .Kinnipeetaval on puudulik toimetulekuoskus ning ta ei suuda objektiivselt hinnata oma probleemide põhjuseid ega seetõttu neid ka lahendada. On olemas reaalne oht, et legaalse sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Arvestades, et käesoleval ajal õpib J.K xxxx vangla haru 9.klassis ning läbib erinevaid sotsiaalprogramme, siis tuleb pidada otstarbekaks neid tegevusi käesoleval ajal mitte katkestada. Arvestades kinnipeetava alkoholisõltuvust, töökogemuse puudumist, madalat haridustaset, eriala puudumist ja tänapäevast situatsiooni tööjõuturul ei pea maakohus reaalseks, et vabanemisel on kinnipeetaval koheselt võimalik leida endale äraelamiseks vastava sissetulekuga töökoht. Seda riski ei vähenda kohtu hinnangul ka võimalus asuda elama isa juurde ning lähedaste võimalik materiaalne toetus. Eeltoodut arvestades ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna seda tuleb pidada ennatlikuks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkiri)
Anu Ammer
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Herne
Kohtumäärus jõustus 14. veebruaril 2012. a. Nooremreferent
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.