lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-16603/14

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 19.01.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-16603/14
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.01.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
806
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-16603/11Viru Maakohus Rakvere kohtumaja07.12.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2012, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-16603

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 7. detsembri 2011 otsus kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav S.P apellatsioon

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava S.P apellatsioon Viru Maakohtu

7.detsembri 2011 otsusele läbi vaatamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu 07.12.2011 otsusega mõisteti S.P süüdi KarS § 424 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 30.03.2009 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse, so 8 kuud vangistust, võrra, mõistes S.P-le liitkaristuseks 11 kuud vangistust. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti S.P-le kuuluv sõiduauto Ford Orion (VIN kood XXXXXXXXXXXXXXXXX), registreerimismärgiga XXX XXX . Maakohus tuvastas, et süüdistatav S.P on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Maakohus leidis, et süüdistatav S.P on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Apellatsioonis esitatud taotlused S.P taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning tema suhtes tehtud kohtuotsuse objektiivset läbivaatamist. Apellatsioonis selgitab S.P kuriteo toimepanemise asjaolusid, kriminaalmenetluse käiku ning politseiametnike käitumist. Ühtlasi avaldab S.P arvamust, et talle mõistetud karistus on liiga range, kuid möönab, et seda ta vaidlustada ei saa. S.P vaidlustab sõiduki konfiskeerimist ning selgitab, et ta on O.L. abielus alates XX.XX.XXXX. Kogu nende abielu jooksul soetatud vara on ühisvara, sh konfiskeeritud sõiduk. Abikaasat ei ole teavitatud auto arestimisest ega konfiskeerimisest. Ühtlasi ei kutsutud teda kohtusse oma õigusi kaitsma. Lisaks kirjeldab S.P tema abikaasa halba tervislikku seisundit. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, on seisukohal, et S.P apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus, hinnates S.P apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Maakohus on S.P suhtes teinud süüdimõistva kohtulahendi, kohaldades sealjuures kokkuleppemenetluse sätteid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on järginud kõiki KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning ei ole rikkunud kriminaalmenetlusõigust.
2.S.P on apellatsioonis sisuliselt vaidlustanud talle etteheidetava kuriteo asjaolusid ning mõistetud karistust. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks osundada, et apellatsioonimenetluses on võimalik eelnimetatud asjaolusid vaidlustada vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 üksnes juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Ringkonnakohus leiab, et S.P kokkuleppes kirjeldatud tegu, mille eest maakohus on S.P süüdi mõistnud on kuritegu ning see on korrektselt kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Ühtlasi on S.P-le mõistetud karistus 3 kuud vangistust, mis vastab KarS §-s 424 ette nähtud sanktsioonile. Seega on eeltoodu vaidlustamist taotlevad vastupidised apellatsioonis esitatud seisukohad ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatud.
3.S.P on vaidlustanud maakohtu otsust temalt konfiskeeritud sõiduki osas osaliselt, so tema abikaasale kuuluvas osas, ning on põhjendustena välja toonud, et tegemist on ühisvaraga ning kuna abikaasat ei teavitatud sõiduki konfiskeerimisest, ei saanud abikaasa oma õigusi kaitsta. Esmalt jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, miks ei ole S.P või tema kaitsja varasemalt esitanud ühtegi argumenti sõiduki võimalikust kuulumisest abikaasade ühisvara hulka, vaid on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt kuulub sõiduk konfiskeerimisele, ning sealjuures on süüdistatav ka maakohtus avaldanud, et kokkuleppe on tema jaoks arusaadav, see sõlmiti läbirääkimiste teel ning kokkulepe on tema vaba tahte väljendus. Samas leiab ringkonnakohus, et ka S.P eelnimetatud väide konfiskeerimise osalise välistatuse kohta on põhjendamatu, kuna S.P võimalikud abielulised suhted ei ole veenvalt tuvastatud, st põhinevad S.P apellatsioonis esitatud väitele, ning seega ei ole sõiduki võimalik kuulumine abikaasade ühisvara hulka samuti kindlaks tehtud. Võimalike

nimetatud asjaolude kindlaks tegemata jätmine kriminaalmenetluse varasemas staadiumis on olnud tingitud ka S.P-st tulenevatest asjaoludest. Samal ajal on ringkonnakohtu arvates oluline, et S.P poolt apellatsioonis märgitud abikaasa ei ole kaasatud kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna. Puutuvalt S.P abikaasa võimaliku nõude olemasolusse peab ringkonnakohus vajalikuks viidata Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-97-10, mille kohaselt ei eelda konfiskeerimisotsustuse tegemine võimalike kolmandate isikute nõuete kindlakstegemist. Ühtlasi on oluline märkida, et kolmandate isikute nõue on konfiskeerimisotsustuse ees tagatud juba KarS § 85 lg-st 2 tulenevaga, mille kohaselt jäävad kolmanda isiku õigused konfiskeerimisel püsima ning riik maksab kolmandale isikule hüvitist, v.a KarS § 83 lg-s 3,4,

§ 83 lg-s 2 ning § 83 lg-s 2 sätestatud juhtudel. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole konfiskeerimisotsustuse tgemisel rikkunud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning juhul, kui S.P-lt konfiskeeritud sõiduki osas tuvastatakse, et see kuulub abikaasade ühisvara hulka, on abikaasa nõue KarS § 85 lg 2 kohaselt tagatud.

4.Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohtu koosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja KrMS § 326 lg 2 kohaselt tuleb jätta läbi vaatamata.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.